[KES] Kihnu sõnaraamat

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukama ▪ Torm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) koguma ▪ Raha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutama ▪ Isa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitama ▪ Emä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppima ▪ Meie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käima ▪ Jälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsuma ▪ Siokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutama ▪ Suad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi || ▪ Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibuma ▪ Vahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulema ▪ Vana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulema ▪ Kas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerima ▪ Papa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

.jõudma <jõoda, jõva>
1. jõudma; suutma, jaksama ▪ Mia’mtõ jõva kua üksi kõiki valmis tehä Mina ei jõua ka üksinda kõike valmis teha; Sai pitkä puhu juõsta, enäm ei jõva Sai pikalt joostud, enam ei suuda; Kantka kissi jõvab, mia ei jõva Kandku, kes jõuab, mina [enam] ei jaksa; Vai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai nii tugevasti maa sees, et mitte ei jaksa välja kiskuda; Tämä'mte jõodõ nda paelu tüed tehä, kui Mari tahtõ Ta ei jõudvat nii palju tööd teha, kui Mari tahtvat
2. (ajaliselt) tulema, saabuma ▪ Ei jõvass praami piäle Ei jõudnud praamile; Praam jõudis iäre Praam jõudis [kai] äärde; Kui Tjakulao sadama jõvamõ, nääme viel Vahtrat ning Taput Kui Täkulaiu sadamasse jõuame, näeme veel Vahtrat ja Taput; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl, kui aeg ühekorra sjõnnamualõ jõudis Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haual, kui aeg ükskord sinnamaale jõudis (kui kord aeg käes) || .järge .jõudma järele jõudma ▪ Katsumõ testele järge jõoda Üritame teistele järele jõuda
3. edenema; saavutama; ▪ Suurõ tüegä võib kaugõlõ vällä jõoda Suure tööga võib kaugele jõuda (palju saavutada); Kussõ me ühekorra vällä jõvamõ oma eluga Kuhu me ükskord välja jõuame oma eluga

.lüemä <.leüä, lüe; lihtmin lei>
1. lööma, lööki andma ▪ Aug lei muti lõhki ning pani minemä Haug lõi võrgu lõhki ja pani minema; Lüe kuanõ piäle üks põks viel, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks veel, et see kinni läheks || .lüedäv kesks löödav ▪ Ond üks lüedäv luõmukõ (knk) On üks löödav loomake (laisk inimene, keda on vaja tööle sundida)
2. (ahinguga) kala püüdma ▪ Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Meie vana saanud ahinguga sihukest suurt haugi lüüa, et murdnud [ahingu]varre ära
3. löögimänge mängima ▪ Poesid leüäd tanavas kjõtsu Poisid löövad külatänaval ketast
4. kinnitama naelte, pulkade vms sisselöömisega ▪ Mia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina külge lööma; Raudtald leüäkse alla laevalõ Raudtald lüüakse alla laevale
5. välku lööma ▪ Juba lei välku, varssi akkab müristämä Juba lõi välku, varsti hakkab müristama
6. (järsku) tulema, (kuhugi) tekkima ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu; Südämesse lei valu Südamesse lõi valu; Ristluudõssõ lei juõksva sisse Ristluudesse lõi jooksva sisse || .vällä .lüemä tunda andma ▪ Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja
7. paiskama, viskama ▪ Kui trummõl iästi juoniss ond, siis lüeb vilja vällä Kui trumlil on hea hoog sees, siis viskab vilja välja

.suama <.suaja, sua; lihtmin saemõ, lihtmin sai>
1. (oma valdusse) saama; saadaval olema ▪ Vene aa lõppus olõss kedägi suaja Vene ajal lõpus ei olnud [poest] midagi saada; Mardid suavad oma kraami käde Mardisandid saavad oma kraami kätte || .kaela .suama piltl kohustuseks saama ▪ Mia sai küll kalgu kaela Ma sain nüüd küll koorma kaela
2. tunda, kogeda saama ▪ Sai terve päävä kuastajaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsapeenra vahel roomata; Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojumist õngerivi merre (lastud); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on ikka saarlastega nalja saanud; Suab nähä, kas mõni puᵉnt viel tulõb Saab näha, kas mõni punt veel tuleb (mardisante) || läbi .suama toime tulema ▪ Mia sua oma vanõmatõga igänes iästi läbi Ma saan oma vanematega väga hästi läbi || .otsa .suama (otsa) lõppema ▪ Putõr sai otsa, aga voᵉrsta viel küll Puder sai otsa, aga vorste on veel küll

sugima <sugida, sugi> tekkima, sugenema; tulema ▪ Mis'sest kua vällä sugib? Mis sellest ka välja tuleb?

tulõma <.tulla, tulõ, käskiv kv ää tulg 'ära tule' >
1. tulema; saabuma ▪ Tulõd kua või tulõ'mtõ? Tuled ka või ei tule?; Keväde tulad aavid ruaᵉvõssõ Kevadel tulevad haugid kraavidesse (kudema); Tiä, mis'näd siäl viel köngerdäväd, et sua ühekorra tuldud'mte Ei tea, mis nad seal veel koperdavad, et ei saa ükskord tuldud; Tulõ omitõ abi! Tule ometi appi!; Mjõllas ljõnnast tahakohe tulõtõ? Millal te linnast tagasi tulete? || maha tulõma jääkattest vabanema ▪ Kui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka || .vällä tulõma hakkama saama, toime tulema ▪ Kudas küll nende rahadõga vällä tulõd Kuidas sa küll nende rahadega välja tuled
2. (millegi paiknemise kohta) ▪ Kui Sitnä otsast kaodu olõme, siis tulad Tooma, Lulli, Tõnu Kui Sitnä neemetipust möödas oleme, siis tulevad Tooma, Lulli, Tõnu (talu)
3. vaja olema, pidama ▪ Nied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Need paistsid ise teadvat, kuhu tuleb siht võtta; Mia jälle imetlesi, kudas õpõtajal kõik sie mieles seesäb, mis riäki tulõb Ma jälle imestasin, kuidas kirikuõpetajal kõik see meeles seisab, mida tuleb rääkida; Ein tuli kõik ää tehä Kogu hein tuli valmis teha

.õigõ <.õigõ, .õigõd; keskv .õigõm>
1. õige; tõeline ▪ Sie ei põlõ õigõ asi, kolõ kaua kadun See ei ole õige asi, väga kaua on kadunud; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult; Meite poestõ laevastik oli siis kua õigõtõ laevõ muõdi ankrus siäl Sigatsuaru sadamas Meie poiste [mängu]laevastik oli siis ka tõeliste laevade moodi ankrus seal Sigatsuaru sadamas || (ütlustes) ▪ Õigõ põrguline! Päris põrguline! || .õigõks .suama hakkama saama, toime tulema ▪ Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks olin ma parajaks poisiks arvatud, kes loomadega toime tuleb; Kudas ikka üksi kolmõ lapsõga õigõks suad? Kuidas sa ikka üksinda kolme lapsega hakkama saad?; Küll suamõ õigõks Küll saame hakkama; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
2. sirge ▪ Õigõ jalaga Sirge (paindumata) jalaga; Õigõ mies nagu püss Sirge mees nagu püss