[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

.järge
1. määrs järele, järel; tagantSest oli iä, et tuul oli järge, saemõ muulõ vahelõ sisse Sellest oli hea, et tuul oli tagant, saime muulide vahele sisse (sadamasse); Naa ruttu juõsid, raskõ oli järge jõoda Nii kiiresti jooksid, [et] raske oli järele jõuda; Ülgevõrgul aenult käbäd üläl ning pitk selüs järge, võrk lotõrdab veess Hülgevõrgul ainult ujukid üleval ja pikk selis [taga] järel, võrk loterdab vees
2. määrs alles; üleMõnda järge kua viel jäi ve? Kas midagi veel järele ka jäi või?; Kapa uurdõ jäi enge noᵉtt rasva viel järge Kapa uurdesse jäi veel väike tükk rasva järele
3. määrs (väljendab möönduste tegemist, lõdvemaks laskmist)Luhva sooti järge! Anna sooti järele!; Lasõ kördi värgelt terä järge Lase kördivärvlit natuke järele
4. tagas järele, (midagi) toomaMia suada lapsõ piimä järge Ma saadan lapse piima järele
5. tagas järel (ruumiliselt või ajaliselt)Sedä tehti sügüsese kündmise järge Seda [kartuli järelnoppimist] tehti sügiskünni järel (pärast sügiskündi); Obosed läksid üheteese järge pitkäs rjõdas Hobused läksid üksteise järel pikas reas
6. tagas järgi, alusel, põhjalSelle jutu olõ kirjutan vanõmatõ inimeste juttõ järge Selle jutu olen kirjutanud vanemate inimeste jutustuste järgi; Tehke mio sõnadõ, mitte mio tegudõ järge Tehke minu sõnade, mitte mu tegude järgi; Kihnu oma laevõ järge nied kõik tehti Kihnu oma laevade järgi need kõik tehti (laste mängulaevad)

.kuõᵉkma <.kuõki, kuõgi> koukima; välja toomaKivä kuõksimõ, kust saemõ Koukisime [merest] kive, kust vaid saime

.näütämä <.näütä, .näütä>
1. (end) näitama, nähtavale toomaNäütä siis, sasja tõid Näita siis, mis asja sa tõid; Tuõga muedu ühesi vanu muᵉtta, et ühte ede näütä olõks Tooge lihtsalt mingeid vanu võrke, et midagi ette näidata oleks (kontrollijale); Ää näütäg ennäst Ära ennast näita (ole peidus); Läbi pilvete näütäb vahel päävä kua Läbi pilvede näitab vahel päikest ka; Unõs näütet, et ruõmaja konn ollõ piä all Unes olevat näidatud, et roomav konn on tal pea all || .silmi .näütämä näole andmaPäräst põlõ silmigi näütän Pärast pole näolegi andnud || .vällä .näütämä näitama, välja paistma laskmaKördi kandmine näütäb vällä, kas tegemist ond nuõrõ või vana, leinäjä või rõõmsa inimesegä Kördikandmisest paistab välja, kas tegemist on noore või vana, leinaja või rõõmsa inimesega
2. euf õpetust andmaKu sa'mtõ sõna kuula, küll sulõ siis näütäkse Kui sa sõna ei kuula, küll sulle siis näidatakse

.tuõma <.tõua, tuõ>
1. toomaJõuluss tõuassõ õlõd tuba maha Jõuluks tuuakse õled tuppa maha; Maja palgid tulad ikka maesõmalt tõua Majapalgid tuleb ikka mandrilt tuua; Õlut oln valmis ning peremies tuõn katsu Õlu oli valmis ja peremees oli toonud maitsta
2. tooma, poegimaMede lehm tuõb vist kaks vassikad Meie lehm toob vist kaks vasikat

vädämä <vädädä, vää>
1. vedama, tooma; enda järel tõmbamaTeste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Jalgõga väetässe soppa parandalõ Jalgadega tuuakse pori põrandale; Tüdrikud, vädäge võrgud johtmõlõ Tüdrukud, vedage võrgud kuivatusraamile (vabele); Tuõ tuõrõst, vää värsked, suuri musti ning kirjavi Too toorest, vea värsket, suuri musti ja kirjusid (lausumissõnad heaks hülgejahiõnneks) ||Naesõd-lapsõd vädäsid nuõta Naised-lapsed vedasid noota || õnne olemaKüll ikka meitel vädäs, et viel lennuki piäle jõudsimõ Küll meil ikka vedas, et veel lennukile jõudsime || alt vädämä alt vedamaKihnlasõd tegid oma puõlõ valmis, maᵉssakad aga vädäsid alt Kihnlased tegid oma poole valmis, mandrimehed aga vedasid alt (Kakra sääre tekkimisest) || üles vädämä maale, kaldale vedamaSügüse käe, laevad juba üles väetüd Sügis on käes, laevad on juba [veest] maale veetud
2. ühest kohast teise toimetama (sõiduvahendiga)Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on; Enne ju väeti Saksamualt viina Varem veeti ju Saksamaalt viina; Vähämäd laevad vädäsid kivä Riiga Väiksemad laevad vedasid kive Riiga || (ühenduses loodusjõududega)Tuulõ vädäs liäde Tuule keeras läände
3. vedama, löömaMia vädäsi talõ russikaga igävese laksu vasta piäd Ma lõin talle rusikaga igavese laksu vastu pead


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur