[KES] Kihnu sõnaraamat

alus|kört <alus|kördi, alus|.körti> villase seeliku all kantav valge alusseelik ▪ Mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Mine too pesunöörilt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Mia tegi pulmõks omalõ uudõ kirjegä aluskördi Ma tegin pulmadeks endale uute pitsidega alusseeliku; Meitel olid enämäste ikka värgliga aluskördid Meil olid enamasti ikka värvliga aluskördid

iä2 omds <iä, iäd>
1. hea (üldisemalt millegi kohta) ▪ Üsä iä, sai vagava jõlmaga viel üle Üsna hea, sai vaikse ilmaga veel üle (mere); Iä ikka küll, kui puõᵉd ligis ond Hea ikka küll, kui pood lähedal on || iäks .võtma piltl tapma, õnneks võtma ▪ Ennemä võetud enne jõula mõni kaᵉss iäks, et trummi nahka suaja Vanasti võetud enne jõule mõni kass õnneks, et trumminahka saada || iä küll (nõusoleku väljendamiseks) ▪ Iä küll Hea küll (olgu siis)
2. (omaduse kohta) hea, sobiv, soodus, kasulik ▪ Iäd jõnda maksõti ikka kivede iest Ikka head hinda maksti kivide eest; Tuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd moosivee sisse || (soovide, tervituste väljendamisel) ▪ Iäd aega või olga piäle – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda Head aega või olgu peale – mõlemat sobib ära minnes ütelda; Iäd õhtad! Head õhtut!

jaak|raud <jaak|rava, jaak|.rauda> peitlitaoline tööriist laeva planguvahede tihtimiseks ▪ Jaakraud jäi teiss külge, mine tuõ ää Jaakraud jäi teisele poole, mine too ära

jahu <jahu, jahu> jahu ▪ Sie veske jahudõst liisi vällä ei võta See veski ei võta jahudest kliisid välja; Tuõ aedast matiga jahu Too aidast matiga jahu; Kelle oli paramad jahu, sie sai saia kua Kellel oli paremat jahu, see sai saia ka || rugi|jahu rukkijahu ▪ Tieme tänä rugijahu putru Teeme täna rukkijahu putru; Mõni rugijahu paelu valgõm Mõni rukkijahu on palju valgem

.juõma <.jõua, juõ>
1. jooma; rüüpama ▪ Tuõ miolõ tassiga vett jõua, siokõ juõmavalu et Too mulle tassiga vett juua, nii suur joogijanu on kohe et
2. napsitama, alkoholi pruukima ▪ Siis tõotas ää, et enäm ei jõuõ Siis ta andis tõotuse, et enam ei joo (rohkem viina ei võta); Tämä vist juõski Ta vist ei joonudki [enam]

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippama ▪ Ai kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käima ▪ Mjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisema ▪ Lae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsma ▪ Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valguma ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsma ▪ Vana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritama ▪ Lehm ond juõstud Lehm on paaritatud

kao <kao, kaod> kaev ▪ Kao poᵉst juba üsa mädä, piäb toed ümber panõma Kaevupost on juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Ruand sadi kao Ämber kukkus kaevu; Tuõ kaost ruandaga vett Too kaevust ämbriga vett; Nüüd kaos vett vähä, kolõ iä ruõki Nüüd on kaevus vähe vett, hästi hea on puhastada

kassi|muᵉnn <kassi|munni, kassi|.munni> väike nael ▪ Tuõ tuast topsist njapuga terä kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis väikseid naelu

keribu <keribu, keribud> (hrl mitm) kerilaud, keripuu ▪ Tuõ keribud aedast ää Too keripuud aidast ära || piltl kõhn inimene ▪ Kondi keribu Väga kõhn inimene (kondibukett)

kilu1 <kilu, kilu> kilogramm ▪ Tuõ puõl kilu luasi poᵉnksa puõest Too poest pool kilo klaaskomme

koja <koja, koja, sisseü koja> eeskoda ▪ Suabastõga tuba ää tulg, jätä koja Ära saabastega tuppa tule, jäta kotta; Miol oli kaks taskulampi kojas nagi otsõs, nüüd põlõ jälle ühtegid Mul oli kojas nagis kaks taskulampi, nüüd pole enam ühtegi; Mine tuõ saona kojast puᵉrka Mine too sauna esikust purke

korikas <korika, korikast> lapsemähe; pejor narts ▪ Tuõ siia korikad, mässime lapsõ ää Too mähkmed siia, mähime lapse ära; Kui majas pissike laps ond, siis suab egä päe sjõtatsi koriku pestä Kui majas on pisike laps, siis saab iga päev sitaseid mähkmeid pesta || ▪ Kui nipp ond puudu, siis ond korikas piäs Kui [rätikul] on nipp puudu, siis on narts peas (öeldakse, kui rätikule on jäänud keset laupa tipp voltimata)

korra määrs korra; korraks ▪ Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgand supissõ Mine korraks jooksuga põllule ja too mõni porgand supi sisse; Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Roni korraks katusele ja pane uus katusemalk

kuaᵉs <kuanõ, kuant>
1. kaas ▪ Lüe kuanõ piäle üks põks, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks, et ta kinni läheks; Tuõ tuast luastõ piält kuasta paa kuaᵉs ää Too toast laastude pealt kapsapaja kaas ära
2. piltl (veekogu kattev) jää ▪ Juba merel kuaᵉs piäl, nüüd võib igaks sõita Juba merel jääkaas peal, nüüd võib igale poole [mandrile] sõita; Vana vakk, uus kuaᵉs (mõistatus) Vana vakk, uus kaas (= jäätunud meri)

kuasta|raud <kuasta|rava, kuasta|.rauda> kapsaraud ▪ Tuõ kuastaraud ning raiu lehmäle piedid ää Too kapsaraud ja raiu lehmale peedid ära

kuru <kuru, kuru> kuru, ulualune ▪ Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest männiokkaid; Sügüse piäb kuru männä puru täüde vädämä, siis talvõ iä võtta Sügisel peab ulualuse männiokkaid täis vedama, siis on talvel hea võtta

külmä|kaᵉpp <külmä|kapi, külmä|.kappi> uus külmkapp ▪ Tuõ külmäkapist viel sedä iäd iäd moosiveesse Too külmkapist veel seda head jääd morsi sisse

liige <.liikme, liiget; mitm om .liikmete ~ liigete>
1. kehaliige; liiges ▪ Kültet liikmesi võedassõ sapiga Külmetanud liikmeid võitakse sapiga; Kidi ond liikmetess Kidi on liigeste sees
2. liigend ▪ Sua'mtõ liigetegä nuaga kedägid tehtüd, tuõ puu piägä nuga siia Ma ei saa liigendnoaga midagi tehtud, too puupeaga nuga siia; Miol ond allõs papa tehtüd puust liigetegä nuga Mul on alles isa tehtud puust liigenditega nuga
3. kuhugi rühma või organisatsiooni kuuluv inimene ▪ Liigetele anti puõest jahu, teesed jäid jõlma [kolhoosi] Liikmetele müüdi poest jahu, teised jäid ilma; Maᵉrt, raha-aaja, raputab kulpi egä pereliikme ies Mart, rahakoguja, raputab kulpi iga pereliikme ees (mardikomme)

.maksma <.maksa, maksa>
1. maksma, tasuma ▪ Kissi jõvab selle kõik kindi maksa Kes jõuab selle kõik kinni maksta; Tuõ miolõ puõest leibä ning piimä, küll mia päräst sio vaeva ää maksa Too mulle poest leiba ja piima, küll ma pärast su vaeva tasun; Tänäve katsumõ võla ää maksa Tänavu püüame võla ära maksta || maha .maksma laevateenistust lõpetama ▪ Rotõrdamis maksõti meie maha Rotterdamis lõpetati meie laevateenistus (maksti lõpparve)
2. mõtet olema, tasuma ▪ Kas makska sedä vana puati viel parandama akata? Ei tea, kas tasub seda vana paati veel parandama hakata?; Maksa'mtõ viel minnä Ei maksa veel minna (vara veel); Sioksõ vjõluda jõlmaga maksa'mtõ lehmä vällä aada Nii vilu ilmaga ei maksa lehma välja ajada

maᵉtt2 <mati, .matti> matt, väiksem madal puunõu ▪ Tuõ aedast matiga jahu Too aidast matiga jahu. Vrd külü|maᵉtt

moᵉld <molli, .moldi> mold, (väike) küna ▪ Käiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käiaküna on tühi, mine too pangega vett; Siokõ nao pääväkoer käiä molliss Just nagu päevakoer käiakünas (öeldi logeleja kohta)

mõni <mõnõ, .mõnda>
1. mõni, keegi ▪ Mõni võib omalõ saunõs külmä vett kaela aada Mõni võib endale saunas külma vett kaela kallata; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Ää töllerdäg sii oma karkõga, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda siin oma karkudega, kukud veel mõnele kaela ka
2. mõni, väike hulk ▪ Tuõ mõni porgandi supissõ Too mõni porgand supi sisse || .mõnda midagi ▪ Kihnu muadõlõ piäb paelu sõnnikud panõma, kui mõnda suaja tahad Kihnu maadele peab palju sõnnikut panema, kui midagi saada tahad

njapp <njapu, .njappu> näpp, sõrm ▪ Sõᵉrmkjõnnastõss akkavad njapud üsä ruttu kültümä Sõrmkinnastes hakkavad näpud üsna ruttu külmetama; Tali ond ju sie aeg, sasja Kihnu naenõ uõtab: kondid puhkavad, aga njapud ikka käüäd Talv on ju see aeg, mida Kihnu naine ootab: kondid puhkavad, aga näpud muudkui käivad; Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähele ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks || njapuga näputäis ▪ Tuõ tuast topsist njapuga kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis naelu

obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobune ▪ Mine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveok ▪ Võta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on

pael <paela, .paela> pael; lint; nöör; köis ▪ Mõni siob põllõ paelad taha, mõni külje piäle Mõni seob põllepaelad taha, mõni külje peale; Räämed aetassõ silmest paelassõ ning pannassõ sedäsi suitsu Räimedel aetakse nöör silmadest läbi ja pannakse sedasi suitsu; Eenäkuõrma jaoks pidid olõma paelad Heinakoorma jaoks pidid olema köied; Sia mine tuõ paela piält oma aluskört ning valgõd põlvikud ää Sa mine too [pesu]nööri pealt oma alusseelik ja valged põlvikud ära; Nuõdapaelad Noodaköied || kierutõt pael kahest või kolmest lõngast keerutatud pael ▪ Mio vardakotil ond kierutõt pael Minu vardakotil on keerutatud pael || kiäriline ~ kiäräline pael siksakpael; poest ostetud laineline lint ▪ Kiärälist paela kasutassõ kirjutõt käüste all Lainelist linti kasutatakse tikitud käiste allääres. Vrd pobid || naaritsõt pael paaritu arvu lõngadega punutud pael ▪ Kördiaogu külges naaritsõt pael sjõdumisõ jaoks Seeliku külglõhiku küljes on kinnisidumiseks punutud pael || .ruitud pael mässitud pael ▪ Siärepaela otsõs ond ruitud pael Säärepaela otsas on mässitud pael || südämetegä pael südamemotiiviga punutud pael ▪ Südämetegä paela tehässe kördiaogu sjõdumisõ jaoks Südametega paela tehakse seeliku külglõhiku sidumiseks. Vt siäre|pael

paᵉkk1 <paki, .pakki> (kingi)pakk; kogus kaupa ▪ Jõoluvana oli pakid kõik männä alla tuõn Jõuluvana oli kõik pakid männi alla toonud (Kihnu jõulupuu on mänd); Tuõ puõest üks suur paᵉkk pitskisi Too poest üks suur pakk tikke

porgandi <porgandi, porgandid> porgand ▪ Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse

puru <puru, puru>
1. puru, kübe ▪ Odraleib soojõn aitab kua, aga külmen muedu kui puru Odraleib kõlbab soojalt ikka süüa, aga külmalt on muidu kuiv puru; Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest [kütte]puru (männiokkaid); Aa nurkõs puruss piäks mullamaᵉtta olõma Aianurgas puru sees peaks vihmausse olema
2. katki ▪ Tegi munakarbi künde vahelt maha, munad olid kõik purud siss Munakarp kukkus käte vahelt maha, munad olid sees kõik katki; Ägedegä lõhutassõ põllal rohe purus Äketega lõhutakse põllul rohi puruks; Aga nda puruks kjõstud nahk oli kua et Aga nii puruks kistud nahk oli ka

põlõtus <põlõtusõ, põlõtust; mitm põlõtusõd (hrl mitm) >
1. kõrvetis; valu rinnus ▪ Miol rjndõ all sioksõd põlõtusõd et Mul on rinde all sellised kõrvetised et
2. põletuspuud ▪ Tuõ tuba natuke põlõtust Too tuppa natuke põletuspuid

rasu <rasva, .rasva>
1. rasv; pekk ▪ Sii põlõ taruliha mitte terä, üsä puhas rasu Siin pole tailiha mitte teragi, ainult puhas rasv; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulavarsi ka rasva sisse; Lamba rasu soojõn ikka sünnüb seüä kua, aga külmen põlõ enäm kedägi Soojalt sünnib lambarasv ikka süüa ka, aga külmalt pole ta enam midagi; Naha all ond rasu, sie ojab kua sooja Naha all on rasv, see hoiab ka sooja; Traan ond sulatõt ülgerasu Traan on sulatatud hülgerasv
2. (küünla)rasv ▪ Küündlä rasu tjõlgub lava piäle Küünlarasv tilgub laua peale

ratas <.ratta, ratast>
1. ratas, tööriista või mehhanismi osa ▪ Kell jäeb seismä, rattad tahtvad miäri Kell jääb seima, hammasrattad tahavad määrimist; Rooliratas oli laeval, siis ruõliti laeva otsõ Laeval oli rooliratas, siis rooliti laeva otse; Ratta peüd mädä Vankriratta pöid on mäda; Tagumised rattad läksid ede piltl Tagumised rattad läksid ette (noorem õde sai enne vanemat mehele)
2. sõõr, ring ▪ Naesõd tantsid rattas, lähme kua ratta taᵉntsma Naised tantsisid ringis, lähme ka ringi tantsima (pulmas); Vahelapp ond ratas, mis ond lahti egä neljä tuulõ puõlõ Pluusi mustri vaheosaks on ratas, mis on lahti iga nelja tuule poole
3. (mitm) vanker ▪ Ei põlõ rege egä rattu taha panna Ei ole rege ega vankrit [hobusele] järele panna; Ratta iged üsä kulun Vankriteljed on üsna kulunud; Papa oli obosõrattad rihalõ aan Papa oli vankri rehe alla ajanud; Mia süestä äe kua viel rattalõ Mina viskan äkke ka veel vankrile || pissiksed .rattad mitm käru ▪ Tuõ ulu alt pissiksed rattad Too ulualt käru välja || suurõd .rattad vanker ▪ Eenäd tuõmõ suurdõ ratastõga ää Heinad toome vankriga ära. Vrd .vankõr
4. jalgratas ▪ Sõitis rattaga aa otsa ning aas ratta kodarad vällä Sõitis jalgrattaga aia otsa ja lõi rattakodarad välja. Vrd aama|ratas
5. lapsevanker ▪ Papa ostis ljõnnast kenädäd tite rattad Papa ostis linnast ilusa lapsevankri

ruand <.ruanda, .ruandad> van puuämber ▪ Käiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käia mold on tühi, mine too ämbriga vett. Vrd sang2

sieme <.siemne, siemet; mitm om .siemnete ~ siemete> seeme ▪ Tuõ miolõ ljõnnast kurgi siemni Too mulle linnast kurgiseemneid; Puhastassõ rugi siemet Puhastatakse rukkiseemet; Ladus siemet küll veel Laos on seemet küllalt veel

.siia siia ▪ Tuõ kiilud seenä iärest kastist siia Too kiilud seina äärest kastist siia; Tulõ siia! Tule siia!

sjõbulas <sjõbula, sjõbulast> sibul ▪ Ää lõikag nda paelu sjõbulast pudrussõ Ära lõika nii palju sibulat pudru sisse; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulavarsi ka rasva sisse

suetsõtama <suetsõta, suetsõta>
1. suitsetama ▪ Õnnõks mede peres kiegi ei suetsõta Õnneks meie peres keegi ei suitseta
2. suitsutama ▪ Lepä puudõga kõegõ param kalu suetsõta Lepapuudega on kõige parem kalu suitsutada; Mia aita atil ahuni suetsõta Ma aitan vanaisal ahvenaid suitsutada; Õhta Künkrä suetsõtan ülgeravapaela, ise lugõn: „Tuõ tuõrõst, vää värsked, suuri, mustõ ning kirjavi!” Õhtul oli Künkrä suitsutanud hülgerauapaela, ise oli lugenud: „Too toorest, vea värsket, suuri, musti (viigerhülgeid) ja kirjusid (hallhülgeid)!” (rahvajutt); Võrku suetsõtama Võrku suitsutama (pärast püügihooaega suitsutati räimevõrke)

suits <suetsu ~ suᵉtsu, .suitsu>
1. suits ▪ Siäsed kartvad suitsu Sääsed kardavad suitsu; Mede pliit aab suitsu sisse Meie pliit ajab suitsu sisse || kui|suits külmsuits (saunas kerise kohal, kus räimed pooleldi kuivasid, pooleldi suitsusid)
2. sigaret ▪ Mia ei või neid suetsu konisi kannata Ma ei või neid suitsukonisid kannatada; Tuõ puõest üks paᵉkk suitsu Too poest pakk suitsu

suᵉpp <supi, .suppi>
1. supp ▪ Supil üsä vee magu Supil on päris vee maitse; Suppi süedi pühäbä, suᵉpp oli ühes suurõs kaussis Suppi söödi pühapäeval, supp oli ühes suures kausis (söögikordadest 20. saj alguses); Kuasta suᵉpp ond mede peres pühäbäne süemine Kapsasupp on meie peres pühapäevane söök; Mine tuõ mõni porgandi supissõ Mine too mõni porgand supi sisse. Vrd pulli|suᵉpp || magus piimä|suᵉpp magus piimasupp, pulmade viimasel päeval pakutud traditsiooniline supp
2. miski suppi meenutav ▪ Vesi oli paks nagu suᵉpp, mitte terä näess põhja Vesi oli paks nagu supp, mitte terakest ei näinud põhja

taᵉss <tassi, .tassi> tass ▪ Lasõ tassissõ terä külmä vett ning tuõ miolõ rüübätä Lase tassi sisse natuke külma vett ja too mulle rüübata; Miina rüüpäs tassist suutäve Miina rüüpas tassist suutäie

toᵉps <topsi, .topsi> tops, toos ▪ Tuõ tuast topsist njapuga terä kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis väikseid naelu || .topsis korras, hästi

uba <uba ~ ua, uba> uba; põlduba (Faba bona) ▪ Vastlapäe kiedetässe ua suppi ning siasõrgu Vastlapäeval keedetakse oasuppi ja seajalgu; Tuõ sõelaga ubõ kua supissõ Too sõelaga ube ka supi sisse; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Sellised kartulid olid nagu herneterad või oad || suurõd ubad põldoad || türgi uba aeduba ▪ Kuevaga kasusid türgi ubad üsä pissiksed Kuiva ilmaga jäid aedoad päris väikeseks

vaᵉrs <varrõ, vart; mitm om vardõ>
1. (taime)vars; pealne ▪ Sügüse ond Kihnu mua kartula varrõ põlõtamisõ posso täüde Sügisel on Kihnu saar kartulivarte põletamise suitsu täis; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulapealseid ka rasva sisse; Ruõsi vaᵉrs oli torma käe murdun Roosivars oli tormis murdunud
2. (tööriista) käepide ▪ Rehä vaᵉrs piäb ljõbõ olõma Rehavars peab sile olema; Mio kiviang oli puatis, varrõ ots oli vee piäl Mu kivihang oli paadis, varre ots oli vee peal (veest väljas); Sanga kulbi varrõd olla nagu sia jalad Sanga kulbivarred olevat nagu seajalad (töötlemata) || varrõd mitm harkadra kuusepuust aisad
3. (kinda)vars, randmeosa ▪ Kjõnda varrõ luõdus Kindavarre alustus || arilik vaᵉrs lihtne valge kindavars ▪ Arilikka vaᵉrsa kuõti, sest sõja aegas olõssʼmtõ värvä suaja Lihtsaid valgeid kindavarsi kooti sõja ajal, sest värve ei olnud saada || kasvatõt-kahandõt vaᵉrs augulise mustriga kindavars ▪ Kasvatõt-kahandõt varrõd sioksõd nao pitsilised Augulise mustriga kindavarred on sellised nagu pitsilised || lapilinõ vaᵉrs värviliste nelinurkadega kindavars || uut|.muõdi vaᵉrs soonikkoes kindavars ▪ Uutmuõdi varrõd nied kaks ühipidi üks pahupidi kuõtud Uutmoodi kindavarred on sellised, kus kaks silmust on parempidi ja üks pahempidi kootud || vana|.muõdi vaᵉrs vanamoodi kindavars ▪ Vanamuõdi varrõd kuõtassõ kolmõ lõngaga – sinine, punanõ ning valgõ Vanamoodi kindavarred kootakse kolme lõngaga – sinise, punase ja valgega
4. sokisäär ▪ Kapõta vaᵉrs kuõtassõ ikka ühipidi-pahupidi, siis’mte akka kiermä Villase soki säär kootakse ikka soonikkoes, siis ei hakka rullima

veri|suõl <veri|suõla, veri|.suõla> verisool, riimsool ▪ Madli, tuõ verisuõla räimi õondõ piäle Madli, too verisoola räimi kartulite peale [keetmiseks]; Verisuõla ahunad ning panniga liha – küll ond iä süemine Verisoola ahvenad ja praetud pekk – küll on hea söök

vädämä <vädädä, vää>
1. vedama, tooma; enda järel tõmbama ▪ Teste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Jalgõga väetässe soppa parandalõ Jalgadega tuuakse pori põrandale; Tüdrikud, vädäge võrgud johtmõlõ Tüdrukud, vedage võrgud kuivatusraamile (vabele); Tuõ tuõrõst, vää värsked, suuri musti ning kirjavi Too toorest, vea värsket, suuri musti ja kirjusid (lausumissõnad heaks hülgejahiõnneks) || ▪ Naesõd-lapsõd vädäsid nuõta Naised-lapsed vedasid noota || õnne olema ▪ Küll ikka meitel vädäs, et viel lennuki piäle jõudsimõ Küll meil ikka vedas, et veel lennukile jõudsime || alt vädämä alt vedama ▪ Kihnlasõd tegid oma puõlõ valmis, maᵉssakad aga vädäsid alt Kihnlased tegid oma poole valmis, mandrimehed aga vedasid alt (Kakra sääre tekkimisest) || üles vädämä maale, kaldale vedama ▪ Sügüse käe, laevad juba üles väetüd Sügis on käes, laevad on juba [veest] maale veetud
2. ühest kohast teise toimetama (sõiduvahendiga) ▪ Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on; Enne ju väeti Saksamualt viina Varem veeti ju Saksamaalt viina; Vähämäd laevad vädäsid kivä Riiga Väiksemad laevad vedasid kive Riiga || (ühenduses loodusjõududega) ▪ Tuulõ vädäs liäde Tuule keeras läände
3. vedama, lööma ▪ Mia vädäsi talõ russikaga igävese laksu vasta piäd Ma lõin talle rusikaga igavese laksu vastu pead

ää ära ▪ Mine tuõ tuast muast luastõ piält kuasta paa kuaᵉs ää Mine too toast maast laastude pealt kapsapaja kaas ära; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti pudeneb ära

üe|särk <üe|särgi, üe|.särki> öösärk ▪ Tuõ miolõ jõulõks üks uus jõlus üesärk Too mulle jõuluks üks uus ilus öösärk

üksite üksiti; ühtlasi ▪ Kui sia puõdi lähäd, tuõ miolõ üksite paᵉkk suõla kua Kui sa poodi lähed, too mulle üksiti pakk soola ka