[KES] Kihnu sõnaraamat

aer <aeru, .aeru> aer; mõla ▪ Nda vaga, et piäb aerdõga kua aitama Nii tuulevaikne, et peab ka aerudega aitama; Puatis oln kolm miest, üks aerdõ piäl, kaks võrgu piäl Paadis olnud kolm meest, üks aerude, kaks võrgu peal; Pistä aeruga vett Pista aer vette (mõõda vee sügavust)

teie ~ te <.teite ~ tede, .teiti ~ teid> teie, te ▪ Kus tede rahvas ond? Kus teie [pere] rahvas on?; Teiti otsitassõ juba muestõ Teid otsitakse juba ammu (taga); Teitesse ju kurivaim sisse läin Teisse on ju kurivaim sisse läinud; Ma mängä teitele ühe vanamuõdi luu Ma mängin teile ühe vanamoelise loo; Teitegä taheti kogo suaja Teiega taheti kokku saada

tere tervitussõna ▪ Tere umikust! Tere hommikust!; Üks üiäb tere umikud Keegi hüüab tere hommikust

terä1 <terä, terä>
1. lõiketera ▪ Vahe terä, sõrmi'mte maha lõikag Vahe tera, ära sõrmi maha lõika; Masina vikati terä ramp käiätä [Niidu]masina vikati lõiketera on halb käiata
2. millegi terav serv ▪ Siäre terä Sääretera (sääre pindluu)

terä2 <terä, terät ~ terä>
1. (teravilja) iva; seeme ▪ Rugi terä allõs pehme Rukkitera on alles pehme; Oli nähä puõlikusi vilja teräsi ning kesti Oli näha poolikuid viljateri ja kesti; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Kartulid olid sihukesed nagu herneterad või oad; Vili külmä võetud, teräd piimäl Vili on külmavõetud, terad on piimal
2. tera, väike osake ▪ Kuõᵉr juba teräs, varssi lähäb kogo Koorel on juba terad sees, varsti läheb kokku (võitegemisel)
3. piltl natuke, ivake, väheke ▪ Mis sest teräst testele viiä suab Mis sellest natukesest teistele viia saab; Mia suass mitte terät Ma ei saanud mitte ivakestki (mitte midagi); Ühe terä aa iest oli sii Ivakese aja eest oli ta [veel] siin; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp väheke soolane; Uõta'nd terä viel! Oota nüüd natuke veel!