Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
.akkama <akata, .akka>
1. alustama, algust tegema; tegevuse juurde asuma ▪ Mia pani omal uiõ käsitüe akkama Ma tegin uue käsitööga algust; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi kokku lappama; Ljõna kuprad valmis, paras aeg katkma akata Linakuprad on valmis, paras aeg kitkuma hakata; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid (nähtavale ilmusid) || .piäle .akkama alustama; algama ▪ Turu akkab umiku vara piäle Turg alustab tööd hommikul vara; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi algama kell kolm; Akkasimõ mede aa tagant piäle Alustasime [tööga] meie aia tagant
2. haarama; haakuma, kinnituma ▪ Aeru laba akkab vee taha Aerulaba hakkab vee taha (haarab vett); Ühekorra ei põlõ ülgepüüdüs ülged õngõ otsa akkan Ükskord hülgepüügil ei hakanud hülged [üldse] õnge otsa; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Madarapunase lõnga värvikeetmisel ei tohi puhuda keeduauru ega tuld, [muidu] värv ei hakka (peale) || .kindi .akkama haarama; kinnituma ▪ Ning siis aasi käed vällä, et akka puadist kindi Ja siis ajasin käed välja, et haaran paadist kinni (merehädas); Sõtku tuli naa kaua, kui taenas enäm käte külge kindi ei akkass Sõtkuda tuli nii kaua, kui tainas enam käte külge kinni ei hakanud
3. teha suutma, jagu saama ▪ Sellegä suab lapsõlaps kua akkama Sellega [lõngakerimisega] saab lapselaps ka hakkama; Küll suab ühteviisi akkama Küll saab [sellega] kuidagi hakkama || .vasta .akkama vastupanu osutama ▪ Me tohess mitte vanõma inimesele vasta akata Meie ei tohtinud vanemale inimesele vastu hakata (vastu vaielda) || .akkama panõma piltl raiskama, hävitama ▪ Kõik raha pani ljõnnõs akkama Pani linnas kogu raha hakkama (raiskas ära)
.telmä <.telli, telli>
1. tellima, teha laskma ▪ Üestä kaugõlõ tellitäte tehä Kuhugi kaugele tellitakse, et tehtaks (jutt Ruhnu sõlgedest); Nüüd tellitässe kangu enternetist Nüüd tellitakse kangaid internetist || paluma ▪ Tämä tahab naa paelu telli Ta tahab nii palju palumist
2. parajaks sättima, reguleerima ▪ Sioksõd püksid olid, et pitkust sai telli Sellised püksid olid, et pikkust sai reguleerida
.toᵉhtma <.tohti, tohe>
1. tohtima, lubatud olema ▪ Tänäve tohtsimõ meie kua juba sedä tehä Tänavu tohtisime me ka juba seda teha (viljavihke siduda); Kas toᵉhtka meie kua minnä uatama Kas meie ka tohiks vaatama minna; Kas mia õuõ süemä tohe minnä? Kas ma õue sööma tohin minna?
2. (hrl eitavas lauses) osutab millelegi, mida ei saa või ei sobi teha ▪ Jõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei või paljaste jalgadega olla; Laps ei tohe nuaga mängä Laps ei tohi noaga mängida; Kaptõn ju tohtidõ enne laevast ää tulla mitte, pidäde viimne mies olõma Kapten ei tohtivat ju varem laevast ära tulla, pidavat viimane mees olema
3. julgema, söandama ▪ Pimedässe mia üksi ei tohe minnä Pimedasse ma üksinda ei julge minna; Ükski põlõ tohtin minnä'mte ärgä randa viimä Ükski pole julgenud minna härga randa viima; Viimess tahenes naa ää, et tohtsid koo minnä Lõpuks tahenes niipalju ära, et julgesid koju minna (vette kukkunud lapse riietest)