[KES] Kihnu sõnaraamat

mia ~ ma ~ mä <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> mina ▪ Mia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

murõtsõma <murõtsõda, murõtsõ>
1. muretsema, muret tundma ▪ Ond siis taris naa paelu mio päräst murõtsõda? On siis vaja minu pärast nii palju muretseda?; Murõtsõti sellepäräst, kas suab pangast lainu Muretseti sellepärast, kas saab pangast laenu
2. soetama; hankima ▪ Kamba piäle oli üks, kissi kraami murõtsõs Kamba peale oli üks [inimene], kes kraami hankis; Mia tiä mjõtut ärimiest, kissi Kihnu ond elämise murõtsõn Mina tean mitut ärimeest, kes on [endale] Kihnu elamise soetanud

suur|aᵉll <suurõ|alli, suurt|.alli> hallhüljes (Halichoerus grypus) ▪ Nied vähämäd üüdässe mustud, teesed suurõdallid Neid väiksemaid hüütakse viigerhülged, teised on hallhülged; Siis suurõdallid olid nagu obosõd kõidõ piäl, valgõ paistis kõhu alt läbi Siis hallhülged olid nagu hobused ujuvatel jäätükkidel, valgus paistis kõhu alt läbi (hülged olid nii suured, kõrged); Mia tiä, et ma suurõalli ää olõ tapn Ma tean, et ma olen hallhülge ära tapnud