Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit
.allõs
1. alles, olemas, tallel ▪ Siol kõik asjad allõs ve? Sul kõik asjad alles või?
2. äsja, just praegu ▪ Mia allõs tuli rannast, ei olõss siäl puadi juurõs kedägid nähä Ma just tulin rannast, ei olnud seal paadi juures kedagi näha; Sie miol siiani mieles, nao olõs allõs oln See on mul siiani meeles, nagu oleks just praegu olnud
3. mitte enne kui ▪ Allõs jõululaupa otsi selle üles puu piäle ehteks Alles jõululaupäeval otsin selle üles [jõulu]puule ehteks
4. ikka, veel ▪ Õuõs oli allõs pime Väljas oli veel pime; Uni oli silmes allõs Uni oli veel silmas; Lumõangõd olid allõs õuõ all Lumehanged olid alles õue all; Tämä magab allõs kätküs Ta magab alles hällis; Meil kõik kõrrõd allõs kündmätä Meil kõik kõrrepõllud alles kündmata || ▪ Elde pühä ieder, sia kua ikka allõs elus! Helde püha jumal, sina ka ikka veel elus!
elämine <elämise, elämist> eluase; majapidamine ▪ Siol ond üsä suur elämine Sul on päris suur elamine
ennemä
1. määrs esmalt, kõigepealt ▪ Ennemä tieme uiõ maja valmis, siis akkamõ allõs vana maja lõhkma Enne teeme uue maja valmis, siis alles hakkame vana maja lõhkuma; Emä pannassõ kõegõ ennemä üles Emapuu pannakse kõige enne üles (paika)
2. määrs varem, ennemalt; kiiremini ▪ Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui ülejäänud; Mia jõudsi ennemä kui sia Ma jõudsin enne kui sina (kohale); Sedä rätikud põlõ siol ennemä piäs nähä olngid Seda rätikut pole sul varem peas näha olnudki
3. vanasti ▪ Ennemä olõks siokõ asi kõnõ allagi tuln Varem ei oleks selline asi kõne allagi tulnud; Ennemä käösid undid Kihnus Vanasti käisid hundid Kihnus. Vrd .enne
4. sides enne seda, kui ▪ Kuin nõu tahab kaua liota, ennemä kui ää turdub Kuivanud nõu tahab kaua leotamist, enne kui ära turdub; Kassitasimõ õngõsi ulga aega ennemä kui käde saemõ Tragisime õngi hulk aega, enne kui kätte saime
iirid mitm <iiride ~ iirde, .iirä> tiirud (hobusel), koolikud ▪ Iirid ~ iiri aigus Tiirud (valuhood) || iirid piäl piltl rahutus, närviline olek ▪ Mari naa tasanõ inime, tämäl käü kordagid iirä piäl Mari on nii rahulik inimene, ta ei lähe üldse endast välja; Mis ikka siol ädä ond, iirid piäl ve piltl Mis sul häda on, kas tiirud peal või (kui rahu ei saa)
jagu <jao, jagu>
1. jagu, osa; jaotamise tulemus ▪ Kalad tõstõti sedäsi unnikutõssõ, et kõik said võrdsõ jao Kalad tõsteti sedasi hunnikutesse, et kõik said võrdse osa; Egävene tegemine oli, et paras jagu käde suaja Oli igavene tegemine, et piisav hulk [kalu] kätte saada; Ljõnnast ostõti kua, aga suurõmast jaost viidi Kihnust Pärnust osteti ka [liha], aga suuremalt jaolt viidi Kihnust [kaasa]; Suurõmad jagu rahvast üldse sie asi ei uvita Suuremat osa rahvast ei huvita see asi üldse; Jagu käe! Kogu osa käes! (küllalt, aitab!); Üks jagu või kolmas jagu Üks osa või kolmas osa (kolmandik)
2. omand; kellelegi kuuluv asi ▪ Siol põlõgid üheski laevass jagu Sa pole üheski laevas osanik; Enne krunti oli külä nurm, olõs mitte ühe peremehe jagu Enne [maade] kruntimist oli külapõld, see ei kuulunud ühele peremehele (oli ühisomand); Sie võrk mio jagu See võrk on minu oma (kuulub mulle); Ää kjõskug nende jagusi Ära kisu nende asju
jah jah, jaa ▪ Jah, siol ond sellekorra õigus Jah, sul on seekord õigus; Mia jah siokõ Ma olen jah selline; Ühte jahti jah viel taris! Seda sekeldust nüüd veel vaja! (see veel puudus)
jõla|laᵉpp <jõla|lapi, jõla|.lappi> pudipõll ▪ Siol ikka põlõgid lapsõl jõlalappi ve? Kas sul lapsele pudipõlle ei olegi või?
kaamandus <kaamandusõ, kaamandust> kamandamine; asjatoimetus ▪ Ah siol siokõ kaamandus Ah sul selline asjatoimetus (käsil)
kidisejä <kidisejä, kidisejäd> kihisev ▪ Sie juõminõ sai siol küll kidisejä apu See jook sai sul küll nii hapu, et kihises (öeldud taari kohta)
kiel <kiele, kielt, sisseü .kiele>
1. keel, kõne- ja maitsmiselund ▪ Nda kjõpakas puaᵉt, et ei või kielt teiss lõugõs oeda Nii kipakas paat, et ei või keelt teises lõuapooles hoida (hoia keel keset suud, muidu läheb paat ümber); Kalal kiel küll, aga iält sua ühti tehtüd Kalal on keel küll, aga häält ta tehtud ei saa (ei häälitse); Nda kjõtsad põllud tehässe, sioksõd nao kassi kieled piltl Nii kitsad põllud tehakse, justkui kassikeeled || janust ▪ Anna jõua, kiel kuin Anna juua, keel on kuivanud (kurk on kuiv)
2. keel, suhtlemisvahend ▪ Esti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä’mte Eesti keel suus, saab ju küsida, kui ise ei tea; Egäs valdõs oma kiel (vns) Igas vallas on oma keelepruuk; Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde || piltl jutt ▪ Ää tulg jälle meile oma mesise kielegä Ära tule meile jälle oma mesise jutuga || kiele piäl peaaegu meenuma ▪ Miol ei tulõ selle kaptõni nimi miele, üsä kiele piäl Mul ei tule selle kapteni nimi meelde, aga on üsna keele peal
3. piltl keel eseme osana ▪ Ai-ai, miokõ siol kõht ond, nao viiuli kieled, naa venün nlj Oi milline kõht sul on, nagu viiulikeeled, nii veninud (kõhuvoldid) || piltl (valgus)kiir ▪ Päävä kiel paestab viel Veel on päikesekiirt näha (loojuvast päikesest)
kjõda <kia, kjõda>
1. keelekida; keelepära ▪ Lastõl lõegati kjõda, et kiel iästi lahti lähäb ning iästi selgest riäkmä akkab Lastel lõigati kida, et siis läheb keel hästi lahti ja laps hakkab selgesti rääkima
2. kalalõpused ▪ Kjõda seüä ühti, aga mõnõd panad nad suõla ikka Kalalõpuseid küll ei sööda, aga mõned soolavad nad ikka sisse; Mia rapi kiad ikka ää Ma rapin ikka lõpused ära || ▪ Kjõda valgõ piltl Kida valge (= surnud) || ▪ Siol lähäb kjõda juba valgõks nlj Sul on habe juba hall
koᵉnn <konni, .konni>
1. lastek täi ▪ Soe mio konnid maha Kammi minu täid maha (juustest välja)
2. lastek koll ▪ Koᵉnn minna põõsa sügüse Koll minevat sügisel põõsasse; Tule'ä, konnid tulad! Tule ära, kollid tulevad! (hirmutati lapsi). Vrd kolo|maᵉts; öök
3. lastek kuivanud tatitükk ▪ Tulõ siia, mia võta siol konni ninäst ää! Tule siia, ma võtan sul konni ninast ära! (lapsele)
konna|kiige <konna|kiige, konna|kiiget> piltl ripnev pael all seeliku ääres ▪ Siol konnakiige kördi all Sul on seeliku alumise ääre pael lahti tulnud
kurb <kurva, .kurba> kurb, nukker ▪ Mis siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et sa nii kurb oled?
kuᵉrk <kurgi, .kurki> kurk (Cucumis sativus) ▪ Paelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju sul umbes kurke liitrise purgi sisse mahub?; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha
.kõrvõs ~ .kõrvas
1. määrs kõrval; juures ▪ Siol mõni kõrvõs jõstub kua ve? Kas sinu kõrval keegi istub ka või?; Sadi maha ning nüüd käsi kõrvõs Kukkus maha ja nüüd on käsi kõrval (liikumatu)
2. tagas kõrval ▪ Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres; Sie oli kullitus või kullitu kõrvas See oli taskus või tasku kõrval
.käümä <.käüä, käö>
1. käima, sammuma ▪ Kihnu naenõ kuõb tie piäl käües kua vardu Kihnu naine koob varrastega ka teed käies; Käües akkab soe Käies hakkab soe || piltl ▪ Nõiad käüe Sõrvõ siäre piäl suurõ kivi otsõs vihtlemäs Nõiad pidid Sõrve säärel suure kivi otsas vihtlemas käima
2. mingil eesmärgil kuhugi minema; mingit ametit harrastama ▪ Sai ülgepüüdüs käüdüd Sai hülgepüügil käidud; Mutimeres ~ õngõs käümä Võrguga või õngedega kalastamas käima; Saunõs ammu käömätä Saunas ammust aega käimata; Mia käü korraks ljõnnas ää, autupaprid tulad korda aada Ma käin korraks Pärnus ära, autodokumendid tuleb korda ajada
3. liikuma (mitte kõndimisest) ▪ Sellest põllust ei põlõ ägi egä atõr üle käün Sellest põllust ei ole äke ega ader üle käinud (seda pole haritud); Tihked juusõd kui kaᵉmm läbi ei käü Tihked juuksed, kui kamm läbi ei käi || ▪ Iä käüb, kui ta liigub teeselt teise Jää käib [öeldakse], kui ta liigub ühest kohast teise
4. lainetama ▪ Tänä viel käüb laugjas laenõ maha Täna käib veel laugjas laine [randa] (merel on lauge lainetus); Lainõd käüväd üle muuli Lained käivad üle muuli
5. käiku sooritama (kaardimängus) ▪ Siol tulõb trumbid vällä käüä Sul tuleb trumbid välja käia
labanõ <labasõ, labast>
1. parempidine koekiri silmuskudumisel ▪ Labasõ kudumine lähäb siol juba päris iäste Parempidise koekirja kudumine läheb sul juba päris hästi
2. kangakude, kus põimuvad koe- ja lõimelõngad ▪ Labasõ kanga ruᵉll aitõs kjõrstus Labase kanga rull on aidas kirstus; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie peab paremini vastu kui labane
.liitrine <.liitritse, .liitrist> liitrine ▪ Paelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju umbes sul kurke liitrise purgi sisse mahub?; Vene aa lõppus olõss kedägi suaja, üksi kolmõliitritsed kasõmahla purgid olid puõdis leti piäl Vene ajal lõpus ei olnud midagi saada, ainult kolmeliitrised kasemahlapurgid olid poes letil
lödisejä <lödisejä, lödisejäd> pehme; vedel; lodev ▪ Sült sai sellekorra üsä lödiseja Sült sai seekord üsna vedel (ei kallerdunud hästi); Siol siokõ paks pekk piäl, üsä lödisejä Sul on selline pekk peal, päris pehme (ja võdisev)
magatõs|laut <magatõs|lauda, magatõs|.lauta> magamisait (suvel magamiseks) ▪ Mio magatõslaut paelu vähäm kui siol Minu magamisait on palju väiksem kui sinul
maᵉst1 <masti, .masti> kaardimast ▪ Mis siol viga mängä ond, ruutu maᵉst terven käe Mis sul viga mängida, terve ruutumast käes (ruutu on saaskopis kõige kõvem mast) || .masti minemä täkkesse, korda minema ▪ Sie läks masti, et võrgud ää tõemõ, kellel sisse jäid, torm lõhkus ää See läks täkkesse, et võrgud ära tõime, kellel merre jäid, lõhkus torm ära
miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaad ▪ Lapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistus ▪ Mis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipama ▪ Ää olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mälu ▪ Sie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletama ▪ Kõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)
.mjõtmõndik <.mjõtmõndiku, .mjõtmõn.dikku> mitmendik ▪ Mjõtmõndik siol muast vilja all ond? Mitmendik maast sul vilja all on?
.mõtlõminõ <.mõtlõmisõ, .mõtlõmist> mõtlemine; arusaamine ▪ Kui siol olõks natukõ mõtlõmist oln, ei olõks sia sioksõlõ mehele läin Kui sul oleks natukene arusaamist olnud, siis ei oleks sa sellisele mehele läinud
palvõ <.palvõ, palvõt> palve; palvus, preestri peetud palvetalitus ▪ Siol palvõ tehtüd ve? Kas sul on palve peetud või?; Esimene palvõ tehässe nelikümmen päävä päräst surma Esimene palve peetakse nelikümmend päeva pärast surma || .aasta palvõ aastapalve, hingepalve aasta pärast inimese surma ▪ Aasta palvõ sie ond ikka tähtis Aastapalve on ikka tähtis (palve) || kuiõ nädäli palvõ kuue nädala palve, hingepalve kuus nädalat pärast inimese surma
pissike <pissikse, pissikest; keskv pissiksem>
1. pisike, väike ▪ Kihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on väikesed metsad, tedred siin ei ela; Nied suapad miolõ pissiksed Need saapad on mulle väikesed; Mia'ka kua pissike, aga tämä viel vähäm Ma olen küll ka pisike, aga tema on veel väiksem || pissike .kambõr tagakamber, tagatuba || pissike poeg ~ pissike .Pietõr piltl väikesõrm || (nimisõnaliselt) väiksem (olend) ▪ Ää kiusag pissiksemi Ära kiusa väiksemaid. Vt pisi; .pisse
2. tähtsusetu, ebaoluline ▪ Sioksõ pissikse asja päräst siol nüüd eng naa aigõ Nii väikese asja pärast on sul nüüd hing nii haige (oled solvunud)
pohesõma <pohesõda, pohesõ> puhisema, puhkima ▪ Mis siol ikka viga ond, et viha tävegä egä päe pohesõd Mis sul viga on, et sa vihasena iga päev puhised
puaᵉr <puari, .puari>
1. nimis paar; abielupaar ▪ Mjõtu puari kjõndu siol selle talvõ kuõtud ond? Mitu paari kindaid sul sel talvel kootud on?; Ühe suapaga tie kedägid, piäb ikka terve puaᵉr olõma Ühe saapaga ei tee midagi, peab ikka terve paar olema; Mängäjäd jagati puaᵉrdõks Mängijad jagati paarideks || .puari panõma abiellu registreerima ▪ Tänäve pandi ulk rahvast puari Tänavu pandi hulk rahvast paari || liiad paarid (mäng) ▪ Liiad puarid ond üks mäng Liiad paarid on üks mäng (kus üks mängijatest püüab ära arvata, mitu pähklit teise käes on) || tagumine puaᵉr (jooksumäng) ▪ Akkamõ tagumist puari Hakkame tagumist paari (mängima)
2. nimis (hrl mitm) sarikad ▪ Majal puarid piäl, sügüsess suab sisse kolida Majal on sarikad peal, sügiseks saab sisse kolida; Tüemehed panad majalõ puaᵉra piäle Töömehed panevad majale sarikaid peale
3. arvs (umbes) kaks; mõni ▪ Sedä nädälid viel puaᵉr päävä Seda nädalat on veel paar päeva (järel); Mäele ond üks puaᵉr verstä viel Randa on veel umbes paar versta; Nda kangõ õlut, et sai puaᵉr lonkso rüübätä, kui tegi juba silmäd kirjavaks Nii kange õlu, sai paar lonksu rüübata, kui tegi juba silmad kirjuks
puduma <pududa, puõ> pudenema; (maha) varisema ▪ Käömäkoti sang läks piost lahti ning kõik asjad pudusid parandalõ Käekoti sang läks käest lahti ja kõik asjad kukkusid põrandale; Üks pärgel pudus poetosõst maha Üks pärl kukkus helmenöörist maha; Vili nda valmis, et varssi puõb ää Vili on nii valmis, et varsti variseb maha || piltl sünnitama ▪ Siol ikka miniäs juba pudun ve? Kas su minia on juba sünnitanud?. Vrd sadõma
puõl|suabas <puõl|.suapa, puõl|suabast> poolsaabas; nöösaabas ▪ Mia tahaks kua omalõ sioksi puõlsuapu nao siol Mina tahaksin endale ka selliseid nöörsaapaid nagu sinul
põli2 <põlvõ, .põlvõ> põli, elujärg ▪ Küll siol ond iä põli, tütred tegäd kõik kodosõ toemõndamise ää Küll sul on hea põli, tütred teevad kõik kodused tööd ära
.põnnis punnis; pungis ▪ Siol tasku üsä põnnis, mis'siol siäl ond? Sul on tasku üsna punnis, mis sul seal on?; Mia'mtõ taha sio põnnis silmi nähä Ma ei taha su pungis silmi näha
päss <pässä, .pässä> vara, varandus ▪ Siol piäks sedä pässä juba küll olõma Sul peaks seda varandust juba küllalt olema
rahu määrs rahul; rahule ▪ Siol piäks nüüd ju küll südä rahu olõma, said sasja tahtsid Sul peaks nüüd ju küll süda rahul olema, said, mida tahtsid; Mia küll omaga rahu Ma olen küll endaga rahul; Õerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)
rjõnd <rjõnna, .rjõnda>
1. rind, rindkere ▪ Laidus nda suur rohe, et rjõndu Laiul on nii suur rohi, et rindu (rinnuni); Siol ei põlõ inimese südänt rjõndus Sul pole inimese südant rinnas
2. võrgurind, tooder ▪ Lähme mere, jo rjõnnad näükse Lähme merele, juba võrgutoodrid paistavad || rjõnna|kivi toodrikivi
3. kinnisjää ▪ Seisime puadiga rjõndas Seisime paadiga kinnisjää serval || iä|rjõnd jäärind, novembri lõpus lahtedesse ilmunud esimene, punakas jää
rogosk ~ rogoski <rogoski, rogoskid> rogusk, kehv riie ▪ Rogoski kuul ond roho kott Roguski kott on rohukott; Siol nied püksüd üsä rogoskid Sul need püksid päris kehvast riidest
saagutama <saaguta, saaguta> sajatama ▪ Mede vana ütles ikka, kui mõni kjõrus, et sie saagutas mjõnd Meie isa ütles ikka, kui keegi riidles, et see sajatas mind; Saagu, saagu ma saagutan, saagu siol rugid ruõstõtama (rahvalaulust) Saagu, saagu ma sajatan, saagu sul rukis roostetama
sama <sama, sama> sama ▪ Siol jälle sama lugu, mis minevasta Sul on jälle sama lugu, mis möödunud aastal; A kiikus tämä sama iäste kui uiõst piäst Aga kiikus see [kätki] sama hästi kui uuena
.siokõ|sama <.sioksõ|sama, .siokõst|sama> samasugune ▪ Miol siokõsama rätik kui siol Mul on samasugune rätik kui sinul
sjõtast sitasti, halvasti ▪ Nda sjõtast põlõ viel kordagi läin Nii halvasti pole veel kordagi läinud; Siol ju sellest iä miel, kui miol sjõtast lähäb Sul on ju selle üle hea meel, kui mul halvasti läheb; Kül'siol sellekorra ikka sjõtast läks Küll sul läks seekord ikka sitasti
soᵉrt <sordi, .sorti, mitm os .soᵉrta>
1. sort, liik ▪ Suaᵉga mjõtut sorti Saage on mitut sorti; Üks soᵉrt luikõsi ond pissiksed Üks liik luikesid on väikesed
2. sort, väärtusklass ▪ Siol mõnda uut sordi siemet kua ond ve? Kas sul mõnda uut sordiseemet ka on?
suabas <.suapa, suabast> saabas ▪ Nied uiõd suapad siol ikka nahast ve? Kas need uued saapad on sul ikka nahast või?; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kannavad enamasti kõik saapaid; Sie oli jõlma suapõta See oli ilma saabasteta. Vrd .suapa|keng
takistama <takista, takista> õmblema; kinnitama ▪ Takista kördipael terä viksemini kindi Õmble kördipael natuke tugevamini kinni; Siol tahaks kördipael ühe koha piält kindi takista Sinu kördipaela peaks ühest kohast kinnitama
.tervis <.tervise, .tervist> tervis ▪ Kui kiidad umiku oma tervist, siis õhta võibolla põlõ enäm siol tervist ollagid Kui kiidad hommikul oma tervist, siis õhtul võib-olla pole sul enam tervist ollagi; Ei või õnnõta elädä ja tervisetä tehä tüedä (vns) Ei või õnneta elada ja terviseta teha tööd; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis || .tervisi .suatma tervisi saatma ▪ Tetele suadõti kua paelu tervisi Teile saadeti ka palju tervisi
tjõlguti <tjõlguti, tjõlgutid> tilguti, rippuv asi ▪ Mis tjõlgutid siol ikka ändes tjõlkvad? Mis tilgutid sul jälle sabas ripuvad?
tohmitama <tohmita, tohmita> rumalusi rääkima; lollusi tegema ▪ Mis'siol mielesse läks, et tohmitama akkad Mis sul mõttesse tuli, et hakkad rumalusi rääkima
tuᵉtt <tuti, tutti>
1. tutt, kahl ▪ Ruõ tutiss oli pardi pesä Rootuti sees oli pardi pesa
2. tutt (nt säärepaela otsas); õis ▪ Ai-ai, kui jõlusad jurjeni tutid siol ond Oi-oi, kui ilusad jorjeni õied sul on; Siärepaela otsa tehtäkse riideribadest tutid Säärepaela otsa tehakse riideribadest tutid
täke <.täkke, täket> täke, sälk ▪ Et ää tunnõb, lõikas nahassõ täkked sisse Et ära tunneb [oma lihatüki], lõikas kamarasse täkked sisse || .täkked (sinised) kaunistuselemendid rahvariidepluusil || .täkke minemä piltl täkkesse minema ▪ Sie läks siol küll täkke See läks sul küll täkkesse (tabavast vastusest)
tüdär <.tütre, tüdärt; mitm om tüdärde ~ .tütrete> tütar ▪ Õel kaks tüdärt ning kaks poega Õel on kaks tütart ja kaks poega; Küll siol ond iä põli, tütred tegäd kõik kodosõ toemõndamise ää Küll sul on hea põli, tütred teevad kõik koduse toimetamise ära; Üksik tüdär, kui mehele ei sua, üeldässe et jäi koo õuõ jõluks Üksik tütar, kui mehele ei saa, öeldakse, et jäi koju õue iluks
uluma <uluda, ulu> uluma; nutma ▪ Paks mets oln ning undid ulun Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Mis'siol viga ond, et jälle ulud Mis sul viga on, et jälle nutad; Tuul üsä ulub vaᵉntõss Tuul lausa ulub vantides
uninõ <unisõ, unist> unine ▪ Unisõ piägä ei maksa mõtlõma akata Unise peaga ei maksa mõtlema hakata; Jäi unisõss Jäi uniseks; Siol siokõ uninõ njagu piäs et! Sul on nii unine nägu peas et!
viga <via, viga>
1. viga, korrast ära olek, kahjustus ▪ Südämess oli suur viga, sellepäräst suri ää Südames oli suur viga, sellepärast suri ära; Laps võttis salaja puᵉssnua ning tegi oma käele viga Laps võttis salaja pussnoa ja vigastas oma kätt; Kjõndakirjass oli viga siss Kindamustris oli viga sees
2. viga; miski häiriv ▪ Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Sasja siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et nii kurb oled?; Poᵉnksõl oli mõnda viga ve? Kas kommidel oli midagi viga?
vihk2 <vihu, .vihku> vihik ▪ Mjõtut vihku siol taris läks? Mitut vihikut sul tarvis läks?. Vrd ehvt
vjõllukas <vjõlluka, vjõllukast> väike riidetükk ▪ Siol püksi põlvõ piäl auk, piäb ühe vjõlluka piäle õmblõma Sul on püksipõlve peal auk, peab ühe väikese riidetüki peale õmblema
.võidav <.võidava, .võidavad> paras, rahuldav (eriti ilmast); normaalne ▪ Tänä võidav jõlm, võib mere küll minnä Täna on rahuldav ilm, võib merele minna küll; Siol üsä võidav nuõrik Sul on päris normaalne noorik
väärt väärt ▪ Tämä ei ollõ nda iäd väärt Ta ei olevat nii head väärt; Siol väärt mies juhtun Sul on väärt mees juhtunud; Neli viis umbrukad, kõik ond sukkõ väärt Neli-viis pulmaabilist, kõik on sukki väärt (anti veimedena)
ädä <ädä, ädä>
1. häda; õnnetus; oht ▪ Sasja'ka siol jälle ädä ond? Mis sul jälle viga on?; Põlõ ädä kedägi Pole häda midagi; Selle obosõga meie üsä ädäs Selle hobusega oleme me üsna hädas; Kihnlasõd luban suarlasõ ädäst vällä aita Kihnlased olid lubanud saarlase hädast välja aidata
2. haigus, valu ▪ Siis ju ilja arsti juurõ minnä kui ädä käe Siis ju hilja arsti juurde minna, kui häda käes