Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukama ▪ Torm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) koguma ▪ Raha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutama ▪ Isa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitama ▪ Emä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppima ▪ Meie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käima ▪ Jälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsuma ▪ Siokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada
.akkama <akata, .akka>
1. alustama, algust tegema; tegevuse juurde asuma ▪ Mia pani omal uiõ käsitüe akkama Ma tegin uue käsitööga algust; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi kokku lappama; Ljõna kuprad valmis, paras aeg katkma akata Linakuprad on valmis, paras aeg kitkuma hakata; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid (nähtavale ilmusid) || .piäle .akkama alustama; algama ▪ Turu akkab umiku vara piäle Turg alustab tööd hommikul vara; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi algama kell kolm; Akkasimõ mede aa tagant piäle Alustasime [tööga] meie aia tagant
2. haarama; haakuma, kinnituma ▪ Aeru laba akkab vee taha Aerulaba hakkab vee taha (haarab vett); Ühekorra ei põlõ ülgepüüdüs ülged õngõ otsa akkan Ükskord hülgepüügil ei hakanud hülged [üldse] õnge otsa; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Madarapunase lõnga värvikeetmisel ei tohi puhuda keeduauru ega tuld, [muidu] värv ei hakka (peale) || .kindi .akkama haarama; kinnituma ▪ Ning siis aasi käed vällä, et akka puadist kindi Ja siis ajasin käed välja, et haaran paadist kinni (merehädas); Sõtku tuli naa kaua, kui taenas enäm käte külge kindi ei akkass Sõtkuda tuli nii kaua, kui tainas enam käte külge kinni ei hakanud
3. teha suutma, jagu saama ▪ Sellegä suab lapsõlaps kua akkama Sellega [lõngakerimisega] saab lapselaps ka hakkama; Küll suab ühteviisi akkama Küll saab [sellega] kuidagi hakkama || .vasta .akkama vastupanu osutama ▪ Me tohess mitte vanõma inimesele vasta akata Meie ei tohtinud vanemale inimesele vastu hakata (vastu vaielda) || .akkama panõma piltl raiskama, hävitama ▪ Kõik raha pani ljõnnõs akkama Pani linnas kogu raha hakkama (raiskas ära)
.andõks andestust (andma, paluma, saama) ▪ Palu ati käest andõks nüüd! Palu nüüd vanaisa käest andeks!
aru1 <aru, aru>
1. aru, mõistus ▪ Luõmal ikka luõma aru Loomal ikka looma aru; Ise juba suur mies, aga üsä lapsõ aruga Ise juba suur mees, aga üsna lapse aruga || arvamus; arusaam ▪ Oma arust jõrmus targad kõik Kõik on omast arust hirmus targad; Mio arust ei põlõ sie õigõ Minu arvates pole see õige
2. selgus, teadmine; mõistmine ▪ Miol kadus terven aru käest ää Mul kadus selgus päris käest (kõik läks sassi) || aru .suama aru saama, taipama ▪ Kuasiku Mita oli iä ambatõmbaja, suass arugi, kui juba välles oli Kaasiku Mita oli hea hambatõmbaja, ei märganudki, kui [hammas] juba väljas oli; Kui muedu aru sua’mtõ, tulõb nuuti anda Kui muidu [loom] ei taipa, tuleb nuuti anda
3. arvestus; kord ▪ Selles arus meie olimõ Tukkõ kohtõs, üks nelikümmend verstä siipuõl Riiga Selle arvestuse järgi me olime Tukkõ kohal, umbes nelikümmend versta siinpool Riiat; Siäl vist üsa ullu aru jõlma Mannita Seal on vist üsna hull kord ilma Mannita (korratus, suur segadus); Kui’mtõ oma tagant korista, kaob ühe terä aaga aru käest ää Kui enda järelt ei korista, kaob varsti kord käest ära
jagama <jagada, jaga>
1. jaotama; midagi osakaupa välja andma ▪ Nuõrik jagas veimi esimese pulmapäävä õhta puõlõ Pruut jagas veimi esimese pulmapäeva õhtupoolikul (jagas pulmalistele kingitusi); Nied kalad tulad meite kahe piäle ää jagada Need kalad tuleb meie kahe vahel ära jagada
2. kõnek taipama, aru saama ▪ Mia jagaskid matsu ää Ma ei saanudki asjale pihta
.jaolõ juurde, kohale; (midagi) saama; appi ▪ Saemõ parajal aal viel jaolõ Saime parajal ajal veel jaole
.kuulma <kulda, kuula ~ .kuula>
1. kuulma; (millestki) teada saama ▪ Ää üüdüg enäm ühti, mia kuulsi juba küll Ära hüüa enam ühti, ma juba kuulsin küll; Mia ei kuulõss sedäsi olad Mina ei kuulnud, et see nii oleks olnud; Siokõst juttu mia kulda ei taha Sellist juttu ma kuulda ei taha; Küll kuulõtõ, üsä varssi tüüb ää Küll te [veel] kuulete, et ta tüdineb üsna varsti ära
2. ärkama ▪ Üks kõps käüs ning mia kuulsi üles Üks kõps käis ja ma ärkasin üles
kuõlitama <kuõlita, kuõlita>
1. koolitama; koolitust andma ▪ Kolm last, kõik tahtvad kuõlita Kolm last [peres], kõiki tuleb koolitada
2. kooliharidust saama ▪ Jõlma kuõlitamata mies oli, oma targa piägä, mitte kusagil kuõlis ei käüss Ilma koolihariduseta mees oli, loomu poolest arukas, kuid üheski koolis polnud käinud. Vt .kuõᵉlma
.kuõᵉlma <.kuõli, kuõli> koolitama; kooliharidust saama ▪ Kuõlit mehed Koolitatud mehed; Kuõᵉlmata inime Koolihariduseta inimene. Vt kuõlitama
.kültämä <.kültä, .kültä> külmetama, külma saama; külmuma ▪ Sai kültä, nüüd noho käe Sai külmetada, nüüd on nohus; Tämä kültäs ning jäi raskõst aigõs Ta külmetas ja jäi raskelt haigeks; Jõlm oli naapaelu külm, et isegid leib oli ää kültän Ilm oli nii külm, et isegi leib oli külmunud. Vt .iätämä
.lõpma <.lõppa, lõpõ>
1. lõppema; otsa saama ▪ Leib ei või majast otsa lõppa Leib ei või majast otsa saada; Puadi juõᵉn lõppis otsa Paadi hoog lõppes otsa; Kinksepäd lõpvad otsa, kiegid taha enäm sedä amõtid õppi Kingsepad saavad otsa, keegi ei taha enam seda ametit õppida
2. tarvitamisel otsa saama ▪ Mia olõ üsä paelu raha tien, aga otsa kõik lõpn Ma olen üsna palju raha teeninud, aga kõik on otsa lõppenud (ära kulutatud)
maha
1. maapinnale; maa sisse ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kallast); Tieme tänä vilja maha Teeme täna vilja maha || maha .jätmä loobuma, hülgama ▪ Pidi ikka tüdriku ää võtma, äkest jättis maha Pidi ikka tüdruku ära võtma, [aga] äkki jättis maha || maha .suama valmis saama ▪ Niitäjäsi vähä, õhtas eenämuad maha ei sua Niitjaid on vähe, õhtuks heinamaaga valmis ei saa (ei saa heinamaad niidetud)
2. järele, alles ▪ Kui vesi alt ää kuevab, siis jääb iä korgõ maha Kui vesi alt ära kuivab, siis jääb jääkohr järele
3. pealt ära ▪ Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Kui iirissüet njao piäl, rõhutassõ kõvasiga aigõd kohta, siis üsä nagu pühitässe maha näo piäl Kui sammaspool on näo peal, siis surutakse kõvasiga haigele kohale, siis just kui pühitakse see näo pealt ära
miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaad ▪ Lapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistus ▪ Mis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipama ▪ Ää olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mälu ▪ Sie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletama ▪ Kõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)
osama <osada, osa>
1. pihta saama, tabama ▪ Lapsõd lõhksid ning üks osas orgiga silmä Lapsed mürasid ja üks tabas orgiga silma; Tahtsi varõst kivigä taota, aga ei osass Tahtsin varest kiviga visata, aga ei saanud pihta; Sie, kis keskel oli, pidi teisi palliga osama See, kes keskel oli, pidi teisi palliga tabama; Kedäst osab, lähäb mängüst vällä Kes [palliga] pihta saab, läheb mängust välja
2. oskama, mõistma ▪ Osass kuedagi vällä tulla Ei osanud kuidagi välja tulla (vee alt); Kuidas osasitõ Liisu juurõ minnä? Kuidas te oskasite Liisu juurde minna?
pärimä1 <päridä, päri> pärima (kelleltki), päranduseks saama ▪ Lapsõd pärivad oma vanõmatõ vara Lapsed pärivad oma vanemate vara; Kui suriju ond, küll päriju leväb (knk) Kui on surijaid, küll leiab siis ka pärijaid
.püüdmä <püüdä, püiä> (kinni või välja) püüdma; kätte saama ▪ Katsu, kas suad mõnõ lipikä kindi püüdä Katsu, kas saad mõne liblika kinni püüda; Pioga püiä kedägid, piäväd ikka püüsed olõma Peoga ei saa midagi kätte, peavad ikka püünised olema; Keväde püüdässe Lõppõs vjõmbu Kevadel püütakse Pärnu lahest vimbasid || merd .püüdmä merel kalastama ▪ Kihnu muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd püüdmä kõrva Kihnu maad on nii lahjad, et peab ikka lisaks merest kala püüdma || .muᵉtta ~ .mõrdu ~ .võrka ~ .õngõsi .püüdmä muttide, mõrdade, võrkude või õngedega kalastama ▪ Tämä püiäb egä sui Sangõs mõrdu Ta kalastab igal suvel mõrdadega Sanges; Sui püüdässe õngõsi, talvõ muᵉtta Suvel püütakse õngedega, talvel muttidega
soᵉtt2 <soti, sotti> sott; arve; vahekord ▪ Mia tegi sotid sjõrgõks Ma tegin sotid sirgeks (klaarisin arved) || .sotti .suama aru saama ▪ Mia ei sua sellest sotti Ma ei saa sellest aru
.suama <.suaja, sua; lihtmin saemõ, lihtmin sai>
1. (oma valdusse) saama; saadaval olema ▪ Vene aa lõppus olõss kedägi suaja Vene ajal lõpus ei olnud [poest] midagi saada; Mardid suavad oma kraami käde Mardisandid saavad oma kraami kätte || .kaela .suama piltl kohustuseks saama ▪ Mia sai küll kalgu kaela Ma sain nüüd küll koorma kaela
2. tunda, kogeda saama ▪ Sai terve päävä kuastajaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsapeenra vahel roomata; Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojumist õngerivi merre (lastud); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on ikka saarlastega nalja saanud; Suab nähä, kas mõni puᵉnt viel tulõb Saab näha, kas mõni punt veel tuleb (mardisante) || läbi .suama toime tulema ▪ Mia sua oma vanõmatõga igänes iästi läbi Ma saan oma vanematega väga hästi läbi || .otsa .suama (otsa) lõppema ▪ Putõr sai otsa, aga voᵉrsta viel küll Puder sai otsa, aga vorste on veel küll
tahenõma <tahenõda, tahenõ>
1. tahenema ▪ Õhtaks jäi sadu järge ning teese umikuks oli juba mua ää tahenõn Õhtuks jäi sadu järele ja järgmiseks hommikuks oli maa juba tahenenud; Lasõ riietel viel lahetõl terä aega tahenõda Lase riietel veel kuivatusraamil natuke aega taheneda
2. piltl paranema, terveks saama ▪ Ai tahenõs ju ää! Oi, paranes ju ära!; Mia katsu umikuks ää tahenõda Ma proovin hommikuks terveks saada
.tapma <.tappa, tapa>
1. tapma ▪ Siga tulõb ää tappa Siga tuleb tappa; Vanal aal sõotud ning tapõtud ühte järge Vanal ajal on sõditud ja tapetud ühtejärge
2. lööma; püüdma; peksma ▪ Mede pojad tapvad igänes kalu Meie poisid püüavad palju kala; Tappis jahutsõ kotiga vasta seinä Lõi jahuse kotiga vastu seina; Ahengas vasta kivä nüeridäss tapõtud Ahing on vastu kive nüriks löödud; Lae oli selle aa roolita, tappis põegitõ Laev oli kogu selle aja roolita, lõi põiki [lainet]; Värävad tapvad tuulõga Väravad peksavad tuulega [vastu seina] || .tappa .andma peksma || .tappa .suama peksa saama ▪ Nda ku sia tulõd, nda sia tappa suad Nii kui sa tuled, nii sa tappa saad
3. tapma, üleliia väsitama ▪ Kondid nuõrna tüega ää tapõtud Kondid on noorena tööga ära tapetud
tulõma <.tulla, tulõ, käskiv kv ää tulg 'ära tule' >
1. tulema; saabuma ▪ Tulõd kua või tulõ'mtõ? Tuled ka või ei tule?; Keväde tulad aavid ruaᵉvõssõ Kevadel tulevad haugid kraavidesse (kudema); Tiä, mis'näd siäl viel köngerdäväd, et sua ühekorra tuldud'mte Ei tea, mis nad seal veel koperdavad, et ei saa ükskord tuldud; Tulõ omitõ abi! Tule ometi appi!; Mjõllas ljõnnast tahakohe tulõtõ? Millal te linnast tagasi tulete? || maha tulõma jääkattest vabanema ▪ Kui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka || .vällä tulõma hakkama saama, toime tulema ▪ Kudas küll nende rahadõga vällä tulõd Kuidas sa küll nende rahadega välja tuled
2. (millegi paiknemise kohta) ▪ Kui Sitnä otsast kaodu olõme, siis tulad Tooma, Lulli, Tõnu Kui Sitnä neemetipust möödas oleme, siis tulevad Tooma, Lulli, Tõnu (talu)
3. vaja olema, pidama ▪ Nied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Need paistsid ise teadvat, kuhu tuleb siht võtta; Mia jälle imetlesi, kudas õpõtajal kõik sie mieles seesäb, mis riäki tulõb Ma jälle imestasin, kuidas kirikuõpetajal kõik see meeles seisab, mida tuleb rääkida; Ein tuli kõik ää tehä Kogu hein tuli valmis teha
tuul <tuulõ, tuult> tuul ▪ Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaar ▪ Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsema ▪ Kihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtma ▪ Kellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde
.uhtma1 <.uhtu, uhu> uhtuma; vanutama ▪ Piälmised jakid tehti uhutud kangast Pealmised jakid tehti vanutatud kangast; Mia tahaks kangast kua ljõnna viia uhtu Ma tahaksin kangast ka linna uhtumiseks viia || .uhtu .suama piltl riielda saama ▪ Vanadõ käest suad uhtu kui'mtõ õigõ aaga kodo põlõ Vanemate käest saad riielda, kui õigel ajal kodus ei ole
.vanduma ~ .vandma <.vandu, vannu> vanduma; siunama ▪ Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis hirmus; Tämä akkas mjõnd vandma Ta hakkas mind siunama || .vandu .suama riielda saama
.vankama <vangata, .vanka> van palju saama ▪ Meie küll jõlma oln, nüüd võiks vangata kua Me oleme küll ilma olnud, nüüd võiks ka palju saada
.õigõ <.õigõ, .õigõd; keskv .õigõm>
1. õige; tõeline ▪ Sie ei põlõ õigõ asi, kolõ kaua kadun See ei ole õige asi, väga kaua on kadunud; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult; Meite poestõ laevastik oli siis kua õigõtõ laevõ muõdi ankrus siäl Sigatsuaru sadamas Meie poiste [mängu]laevastik oli siis ka tõeliste laevade moodi ankrus seal Sigatsuaru sadamas || (ütlustes) ▪ Õigõ põrguline! Päris põrguline! || .õigõks .suama hakkama saama, toime tulema ▪ Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks olin ma parajaks poisiks arvatud, kes loomadega toime tuleb; Kudas ikka üksi kolmõ lapsõga õigõks suad? Kuidas sa ikka üksinda kolme lapsega hakkama saad?; Küll suamõ õigõks Küll saame hakkama; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
2. sirge ▪ Õigõ jalaga Sirge (paindumata) jalaga; Õigõ mies nagu püss Sirge mees nagu püss