[KES] Kihnu sõnaraamat

alasti alasti, katmata ▪ Augu Tanil näin Piälrandõs alasti inimese Augu Tanil näinud Piälrannas alasti inimest; Suad aru, et viimnepäe ligedäl, et kõik ju käüäd alasti Sellest saad aru, et viimnepäev on ligi, et kõik käivad ju alasti (vanasti naised paljaste käsivarte ega säärtega ei käinud). Vrd luu|alasti

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutama ▪ Suad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi || ▪ Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibuma ▪ Vahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulema ▪ Vana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulema ▪ Kas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerima ▪ Papa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

.astma <.astu, astu> astuma, sammuma ▪ Ää astug üle mio, panõd kasu kindi Ära üle minu astu, paned mu kasvu kinni; Ühe korraga lei jala sedäsi rampi, edekohe enäm astutud ei suass Korraga lõi jala niimoodi krampi, et enam edasi astuda ei saanud; Mia assi parajutõ üle mulgu, kui päe tõusis Ma astusin parajasti üle aiamulgu, kui päike tõusis; Kivi ljõmunõ, ää astug piäle, saad pitkä Kivi on limane, ära astu peale, kukud pikali

enäm
1. rohkem, enam ▪ Sedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda rohkem tahad
2. (hrl eitavas lauses) üldse, rohkem (mitte); praegu; edaspidi ▪ Siokõst sitsiriiet enäm ei tehtä Sellist sitsiriiet enam ei tehta (tänapäeval); Mia enäm küll sioksõ jõlmaga ülemere ei lähä Mina enam küll sihukese ilmaga üle mere ei lähe; Mio silmä alla’mtõ enäm tulg! Minu silma alla ära rohkem tule!; Miä enäm talõ abi ei lähä Mina talle rohkem appi ei lähe

.kaela (ülevalt) peale, otsa ▪ Mõni võib omalõ saunõs külmä vett kaela aada Mõni võib endale saunas külma vett kaela kallata; Sioksõ sahmaka vett sai omalõ kaela Sellise sahmaka vett sain endale kaela; Ää töllerdäg oma karkõga teste siäs, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda oma karkudega teiste seas, sajad mõnele kaela ka (kukud teistele otsa); Magasimõ purju all, üese tuli paks lumi kaela Magasime purje all, öösel tuli paks lumi kaela (purjeriide peale)

kark <kargu, .karku>
1. põikpulk, tööriista osa ▪ Lüe kark Vikatilöe kark; Labõdi kark Labidavarre kark
2. kark, tugikepp ▪ Ää töllerdäg oma karkõga teste siäs, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda oma karkudega teiste seas, kukud veel mõnele kaela ka; Sia’ka suad jõlma karkõta juba kjõpma ve? Kas sa ikka saad ilma karkudeta juba liikuma?

.katsma <.katsu, katsu>
1. püüdma, üritama, proovima ▪ Katskõ viksemini sõoda, suamõ rutõmini ää Katsuge kõvemini sõuda, saame kiiremini edasi; Katsu korra viel! Proovi veel üks kord!; Mia katsu selle asja korda aada Ma katsun selle asja korda ajada
2. maitsma, (maitset) proovima ▪ Tulgõ mede õlut kua katsma Tulge meie õlut ka maitsema; Mia katsi ühe enge terä leibä Ma proovisin ivakese leiba
3. katsuma, puudutama ▪ Poesid katsid tüdrikätel nisä Poisid katsusid tüdrukutel rindu || .pioga .katsu käeulatuses, lähedal ▪ Pulmad ikka üsä pioga katsu juba Pulmad juba üsna käega katsuda
4. käskiva kõneviisi vormid (nt ähvardusena) ▪ Mis sä enäm uõtad, katsu et koo suad! Mis sa enam ootad, vaata et koju saad!

kehä <kehä, kehä>
1. keha, kere ▪ Kui ma su käde sua, oja siis oma patunõ kehä Kui ma su kätte saan, siis hoia oma patune kere (hoia oma nahk); Siokõ kehä piäl et Sellise suure kerega kohe et (täidlasest inimesest); Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks oli nagu vaat, ilmatu kere tuli paadi taga vee peale (hülgest merevees) || ▪ Sai igävese kehä siiga käde Sai igavesti suure siia kätte || kehä .piäle ▪ Nda ku sia sedä tied, nda sa kehä piäle suad Nii kui sa seda teed, nii sa kere peale saad (saad nahatäie); Mia anna siolõ kehä piäle Ma annan sulle peksa
2. kõht, vats ▪ Aasimõ kehäd täüde Ajasime kered täis (sõime kõvasti); Ühe terä aaga tõmbasid oma kehäd täüde Natukese ajaga tõmbasid oma kered täis (jäid purju). Vt kere

.kiikma <.kiiku, kiigu> kiikuma, õõtsuma ▪ Ää kiikug puu aru piäl, varssi saad kolinal alla Ära kiigu puuharu peal, kukud veel kolinal alla; Kiigub nao puaᵉt laenõtõ piäl Kiigub nagu paat lainetel

koo koju ▪ Ei aita, tulõb ää koo minnä Pole parata, tuleb ära koju minna; Mis sä enäm uõtad, katsu et koo suad Mis sa enam ootad, katsu et koju saad; Mᵉann laᵉsti koo käümä Mann lasti koju käima (puhkusele). Vrd kojosõ

kord1 <korro, .kordo> kurd; (seeliku)volt ▪ Tõmbas miol kördi korrod maha Tõmbas mul seeliku voldid lahti (värvli katki); Sie õnnõ asi, kui kördi korrod otsõ esimese korraga õiõtõ suad aetud See on õnne asi, kui saad seeliku voldid kohe esimese korraga sisse aetud

ljõmunõ <ljõmutsõ, ljõmust> limane, libe ▪ Kivi ljõmunõ, ää astug piäle, saad pitkä Kivi on limane, ära astu peale, kukud pikali

maalt mujalt ▪ Meil ei põlõ pärmi, uata ehk suad maalt Meil ei ole pärmi, vaata ehk saad mujalt

mõni <mõnõ, .mõnda>
1. mõni, keegi ▪ Mõni võib omalõ saunõs külmä vett kaela aada Mõni võib endale saunas külma vett kaela kallata; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Ää töllerdäg sii oma karkõga, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda siin oma karkudega, kukud veel mõnele kaela ka
2. mõni, väike hulk ▪ Tuõ mõni porgandi supissõ Too mõni porgand supi sisse || .mõnda midagi ▪ Kihnu muadõlõ piäb paelu sõnnikud panõma, kui mõnda suaja tahad Kihnu maadele peab palju sõnnikut panema, kui midagi saada tahad

nda
1. määrs nii, nõnda ▪ Nda iä! Nii hea!; Nda kui sia tulõd, nda sa tappa suad Nii kui sa tuled, nii sa tappa saad; Natukõ jõrm oli kua, kas ikka mõestamõ nda iäste Natuke hirm oli ka, kas ikka oskame nõnda hästi (teha). Vrd naa
2. omds van niisugune, selline ▪ Tämä ollõ kakskümmen viis aastad selle koha piäl, aga nda torma ei ollõ näin Tema olevat kakskümmend viis aastat selle koha peal, aga niisugust tormi ei olevat näinud

noᵉks <noksi, .noksi> oksatüügas puutüves ▪ Sellest puust iäsi laudu ei sua, terven noᵉksa täüde Selles puust häid laudu ei saa, tervenisti on [tüvi] oksatüükaid täis; Ise vanõmaks ning noᵉks kõvadamaks (knk) Ise vanemaks, oks kõvemaks (mida vanemaks saad, seda raskem on puid lõhkuda)

papõr <.papri, papõrt> paber; kõnek dokument ▪ Siält suad papõrt joonistamisõ jaoks Sealt saad paberit joonistamise jaoks; Puõdis pandi kompekid papri tuᵉtussõ Poes pandi kompvekid paberituutusse; Kui tulõd, võta paprid ligi Kui tuled, võta dokumendid kaasa || .paprid mitm lõiked rätsepatöös ▪ Kaerametsä Siina tegi miolõ esimesed kihnu jaki paprid Kaerametsa Siina tegi mulle esimesed kihnu jaki lõiked || põlõja papõr piltl keevaline inimene

.petmä <.pettä, petä> petma ▪ Katsuti pettä nda paelu kui suadi – plangu tükkä pandi sisse ning Katsuti petta, nii palju kui saadi – plangutükke pandi sisse (kivisüldadesse); Kui puõlõ jutust usud, suad kua pettä Kui poole [tema] jutust usud, saad ka veel petta

pjõnd2 <pjõnnu, .pjõndu> pind, väike puukilluke ▪ Võta nõelaga pjõnd mio peiläst vällä Võta nõelaga pind mu pöidlast välja; Uata, suad varssi omal pjõnnu perss piltl Vaata ette, saad endale varsti pinnu persse (miski hakkab häirima)

.püüdmä <püüdä, püiä> (kinni või välja) püüdma; kätte saama ▪ Katsu, kas suad mõnõ lipikä kindi püüdä Katsu, kas saad mõne liblika kinni püüda; Pioga püiä kedägid, piäväd ikka püüsed olõma Peoga ei saa midagi kätte, peavad ikka püünised olema; Keväde püüdässe Lõppõs vjõmbu Kevadel püütakse Pärnu lahest vimbasid || merd .püüdmä merel kalastama ▪ Kihnu muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd püüdmä kõrva Kihnu maad on nii lahjad, et peab ikka lisaks merest kala püüdma || .muᵉtta ~ .mõrdu ~ .võrka ~ .õngõsi .püüdmä muttide, mõrdade, võrkude või õngedega kalastama ▪ Tämä püiäb egä sui Sangõs mõrdu Ta kalastab igal suvel mõrdadega Sanges; Sui püüdässe õngõsi, talvõ muᵉtta Suvel püütakse õngedega, talvel muttidega

sasi2 <sasja, .sasja (kokkusulanud keelend) > mis(asi) ▪ Sasi'ka sie ollõ! Mis see siis olgu!; Sasja järge ää tunnõd, et sie muenasjutt ond? Mille järgi sa aru saad, et see on muinasjutt?; Sie, sasja jaoks mjõnd taris oli, tuli allõs päräst vällä See, milleks mind tarvis oli, tuli alles pärast välja; Sasja sia tänä kua seüä tied? Misasja sa täna söögiks teed?; Sasja te naeratõ, kui mia tüetä Misaja te naerate, kui mina töötan; Sasja sie piäks tähendämä Mida see peaks tähendama; Sasja ond ikka? Mis viga on?. Vrd asi; msasi

.selge <.selge, .selged>
1. selge, kirgas; puhas ▪ Taevas selge, tähed välles, lähäb külmäle Taevas on selge, tähed on väljas, läheb külmale; Luõdõst läks taevas selgeks Loodest läks taevas selgeks; Tähed taevas selged Tähed on taevas kirkad; Lõng pestäkse puhtaks, ette selgeks Lõng pestakse puhtaks, väga puhtaks
2. selge; kätteõpitud ▪ Mõnda pillilugu tuli paelu arjuta, ennemä kui selgess sai Mõnda pillilugu tuli palju harjutada, enne kui selgeks sai; Kas suad oma tüküd ühekorra selgeks kua või? Kas saad oma õppetükid ükskord selgeks ka või? || (millestki arusaamisele jõudmise kohta) ▪ No siis ju selge pilt No siis on ju selge pilt

seliti ~ selite selili ▪ Ää seisüg uksõ naal, saad kergest seliti Ära seisa ukse najal, kukud kergesti selili; Kierä ennäst seliti Keera end selili

serv <servä, .servä, seesü .serves ~ .serväs> serv ▪ Ää ming nda iä servä piäle, saad karupidi sisse Ära mine nii jää serva peale, kukud ülepeakaela vette; Märt astus pengi servä piäle Märt astus pingi serva peale; Korra üksi proovsi natukõ ühest serväst ning pani oidma Kord ainult proovisin natuke ühest servast ja panin hoiule (piparkoogist)

sie <selle, sedä> see ▪ Selle aasta poesid võtvad igänes naisi Sel aastal võtavad paljud poisid naise; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist || sedä ... sedä (liitsidesõnas) mida ... seda ▪ Sedä enäm suad, sedä enäm tahad Mida enam saad, seda enam tahad

.sisse
1. määrs sisse ▪ Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojaminekut õngerivi sisse (lastud); Ää olg nda parda piäl, saad karupidi sisse Ära ole nii parda [ääre] peal, kukud karvupidi sisse; Mis sa teste aknast sisse vahed Mis sa teiste aknast sisse vahid
2. tagas sisse ▪ Mesiläsed kärjed vana tühja tammõ sisse tein Mesilased on kärjed vana tühja tamme sisse teinud

.tapma <.tappa, tapa>
1. tapma ▪ Siga tulõb ää tappa Siga tuleb tappa; Vanal aal sõotud ning tapõtud ühte järge Vanal ajal on sõditud ja tapetud ühtejärge
2. lööma; püüdma; peksma ▪ Mede pojad tapvad igänes kalu Meie poisid püüavad palju kala; Tappis jahutsõ kotiga vasta seinä Lõi jahuse kotiga vastu seina; Ahengas vasta kivä nüeridäss tapõtud Ahing on vastu kive nüriks löödud; Lae oli selle aa roolita, tappis põegitõ Laev oli kogu selle aja roolita, lõi põiki [lainet]; Värävad tapvad tuulõga Väravad peksavad tuulega [vastu seina] || .tappa .andma peksma || .tappa .suama peksa saama ▪ Nda ku sia tulõd, nda sia tappa suad Nii kui sa tuled, nii sa tappa saad
3. tapma, üleliia väsitama ▪ Kondid nuõrna tüega ää tapõtud Kondid on noorena tööga ära tapetud

töllerdämä <töllerdä, töllerdä> töllerdama ▪ Ää töllerdäg oma karkõga teste siäs, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda oma karkudega teiste seas, kukud mõnele kaela ka

tükk <tükü, .tükkü>
1. tükk ▪ Sepp tieb sellest rava tüküst küll nua valmis Sepp teeb sellest rauatükist küll noa valmis; Sie iä tarunõ liha tükk See on hea taine lihatükk; Esimese külmägä tieb ümmärgusi kjõrrõ tükkä nagu kapa põhju Esimese külmaga teeb [merre] ümmargusi kirretükke nagu kapa põhju || mingi pinna osa, lapp; van töökohustusena tehtav tükk põllust ▪ Vilja lõegati tükke viisi Vilja lõigati tükkide viisi; Üks sioke amõtimies oli mõises, kes käüs tükke vällä mõõtmas Üks selline ametimees oli mõisas, kes käis [maa]tükke välja mõõtmas
2. võrdlemisi suur kogus, hulk ▪ Kultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega Head ilusad ilmad on juba tükk aega; Meite lae oli tükü muad iemäl Meie laev oli tüki maad eemal
3. õppetükk ▪ Kuõlilapsõd kirjutavad tükkä Koolilapsed kirjutavad õppetükke; Kas suad oma tüküd ühekorra selgeks kua ve? Kas sa saad oma õppetükid ükskord selgeks ka?
4. temp; vigur ▪ Kissi sioksõ tükü ond tein? Kes sellise tembu on teinud?; Tegid siokõst tükkü et Tegid selliseid hulle tempe

.uhtma1 <.uhtu, uhu> uhtuma; vanutama ▪ Piälmised jakid tehti uhutud kangast Pealmised jakid tehti vanutatud kangast; Mia tahaks kangast kua ljõnna viia uhtu Ma tahaksin kangast ka linna uhtumiseks viia || .uhtu .suama piltl riielda saama ▪ Vanadõ käest suad uhtu kui'mtõ õigõ aaga kodo põlõ Vanemate käest saad riielda, kui õigel ajal kodus ei ole

umik <umiku, umikud>
1. hommik ▪ Kui õhta väsün nahaga sängü suad, tulõb umik ruttu Kui õhtul väsinud ihuga sängi saad, tuleb hommik ruttu; Teste lehm rüegib umikust lautõs, ikka lüpsmätä Naabri lehm karjub hommikust saadik laudas, ikka lüpsmata; Umiku puõlõ Hommiku poole || ▪ Mia umikust maitsmata Ma ei ole hommikusööki söönud
2. (tervitusena) ▪ Tere umikud! Tere hommikut!

.viimne <.viimse, viimist> viimane; viimne ▪ Viimne tants oli ennemä ikka putierus Viimane tants oli vanasti ikka labajalavalss; Viimist suid minne viel [merele] Viimast suve minevat veel [merele]; Puõtsi jõlõdad oln vanajumalal kõegõ viimsed lõua (knk) Pootsi „jõledad“ on olnud vanajumalal kõige viimased luua (Pootsi „jõledad“ on pootsilaste pilkenimetus); Viimne ots maksab kannika Viimane ots maksab kannika (kes kannatada jaksab, sellel võib lõpuks veel vedada) || .viimne|päe viimnepäev ▪ Kui venümise aigust enäm inimestel tullõ'mtõ, siis ollõ viimnepäe ligedäl Kui venimise haigust (ära veninud sooni) enam inimestele ei tulevat, siis olevat viimnepäev ligidal; Suad aru, et viimnepäe ligedäl, et kõik ju käüäd alasti Saad aru, et viimnepäev on ligidal, et kõik käivad ju alasti (vanasti ei käinud naised paljaste käsivarte ega säärtega)

.viimä <.viiä, vii> viima ▪ Tunnikell jäi seismä, piäb praavita viimä Seinakell jäi seisma, peab parandada viima; Tämä lubati päräst luõmaaida viiä Ta lubati pärast loomaaeda viia; Põllalt tulõks eenäd ää viiä, müristämise uõᵉp juba piä kohtõs Põllult tuleks heinad ära viia, müristamine juba pea kohal; Suad miol Talina ühe paki ää viiä ve? Kas sa saad mul Tallinna ühe paki ära viia?; Sie tõbi mio ühekorra ikka viib piltl See tõbi mu ükskord ikka [hauda] viib || läbi .viimä korraldama ▪ Nuõrõd aitasid valimisi läbi viiä Noored aitasid valimisi korraldada || .vällä .viimä välja viima ▪ Juripäe viiässe luõmad esimest vällä Jüripäeval viiakse loomad esimest korda välja [karjamaale]; Kolmõkuningapäe viidi jõulubu vällä Kolmekuningapäeval viidi jõulupuu [toast] välja

või1
1. sides või ▪ Tämä tegi sjõnna mõnõ kiipsu või täpi juurõ ning saigi oma majalõ uiõ märgi Ta tegi sinna mõne kriipsu või täpi juurde ja saigi oma majale uue peremärgi; Kummas, kas sia või mia? Kumb, kas sina või mina?
2. abis või ▪ Mia ve? Mina või?; Kas suad oma tüküd ühekorra selgeks kua või? Kas saad oma koolitükid ükskord selgeks ka või?; Äbü põlõgid ve sioksi tjõmpa tehä Kas häbi polegi selliseid tempe teha või
3. hüüds oi, võeh (imestus- või üllatushüüatustes) ▪ Või-või, mis sia oma isäle ütlesid! Oi-oi, mis sa oma isale ütlesid!

vähädegi vähegi; veidi ▪ Mia katsu kua vähädegi aita Ma üritan ka veidi aidata; Mõni ruasib nda paelu omalõ kui vähädegi suab Mõni ahnitseb nii palju endale, kui vähegi saab; Mine'nd kua oni uatama kui vähädegi suad Mine nüüd ka onu vaatama, kui vähegi saad; Kui vähädegi lumi muas oli, siis käösid suaniga Kui vähegi lumi maas oli, siis käisid saaniga; Kõik süemine, mis vähädegi järge jäi, pandi põti pangissõ ning viidi õhta sigadõlõ Kõik toidujäägid pandi seasöögiämbrisse ja viidi õhtul sigadele

.õigõ <.õigõ, .õigõd; keskv .õigõm>
1. õige; tõeline ▪ Sie ei põlõ õigõ asi, kolõ kaua kadun See ei ole õige asi, väga kaua on kadunud; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult; Meite poestõ laevastik oli siis kua õigõtõ laevõ muõdi ankrus siäl Sigatsuaru sadamas Meie poiste [mängu]laevastik oli siis ka tõeliste laevade moodi ankrus seal Sigatsuaru sadamas || (ütlustes) ▪ Õigõ põrguline! Päris põrguline! || .õigõks .suama hakkama saama, toime tulema ▪ Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks olin ma parajaks poisiks arvatud, kes loomadega toime tuleb; Kudas ikka üksi kolmõ lapsõga õigõks suad? Kuidas sa ikka üksinda kolme lapsega hakkama saad?; Küll suamõ õigõks Küll saame hakkama; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
2. sirge ▪ Õigõ jalaga Sirge (paindumata) jalaga; Õigõ mies nagu püss Sirge mees nagu püss

õuõ|sõna <õuõ|sõna, õuõ|sõna> sõna nõidumise, needmise vastu ▪ Ennemä üteldi ikka, et kudas sia muedu elätüd suad, kui tiä'mte õuõsõnu Vanasti öeldi ikka, et kuidas sa muidu elatud saad, kui sa ei tea nõidumise vastaseid sõnu