[KES] Kihnu sõnaraamat

rumm <rummu, .rummu>
1. mütarumm (kalade hirmutamiseks) ▪ Sie mütt ju sünnü kusagilõ, rumm ikka terven lõhki See mütt ju ei kõlba kusagile, rumm ikka täiesti lõhki
2. rattarumm ▪ Läks sioksõ valuga, et tuli rummuss Läks sellise valuga, et tuli rummus (kiirustamisest)

ruᵉmm1 <rummi, .rummi> van trumm ▪ Kui ruᵉmm ond läind, siis mingä nui kua Kui on trumm läinud, mingu pulk ka. Vt truᵉmm

ruᵉmm2 <rummi, .rummi> truup, sillake ▪ Ruᵉmm sii ruaᵉvõ piäl ond Truup on siin kraavide peal