[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

.arguma <.arguda, .argu> hargnema (silmustest, õmblustest vm)Käüs akkas arguma Varrukas hakkas hargnema

.arjuma <.arju, .arju> harjuma, kohanemaEit ei tahass kudagid uiõ aparaadiga arju Vanaema ei tahtnud kuidagi uue aparaadiga harjuda; Mede uus puõemies allõs arjumata Meie uus poemees pole veel kohanenud

ihuma <ihuda, ihu> ihuma, teritamaTelliskivi piäl ette iä nuga ihuda Telliskivi peal on õige hea nuga ihuda

.raima <.raiu, raiu>
1. raiuma, tükeldama; langetama; (maha) lõikamaMetsäst andatõ oksõ raiu Metsast antavat hagu raiuda; Oksad sii õuõs raimata Oksad siin õues raiumata; Sii mua mõõdu aegõs raiuti kua siht vahelõ Siin maamõõdu ajal raiuti ka [metsa]siht vahele; Piäb jälle õᵉlga raima Peab jälle õlgi lõikama (rautsiga)
2. sisse raiumaPiäb õᵉpn mies olõma, kissi maja palgi rihvä raiub Peab õppinud mees olema, kes majapalgile soone sisse raiub
3. (palkidest) ehitamaTüemehed raisid meil maja Töömehed ehitasid meil maja
4. tulerauaga tuld löömaVanal aal raiuti tulõkivi küljest taela külge tuld Vanal ajal löödi tulekivi küljest taela külge tuld
5. ahinguga kalastama, löömaRaiutud angõrju sua kusagilõ müüä Ahinguga löödud angerjaid ei saa kuhugi müüa; Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel väga hea, nad said nii palju kalu, kui ahinguga lüüa jõudsid

.raᵉmma <.rammi, rammi> rammima; (maasse sisse) löömaSadamad ehitässe, juba rammitassõ poᵉsta Ehitatakse sadamat, juba rammitakse poste

.raᵉpma <.rappi, rapi>
1. kalu rappima, rookimaKutsumõ kedägi abi räimi raᵉpma Kutsume kedagi appi räimi rappima; Räimi rapitassõ Räimi rapitakse
2. kiskumaÜese läks tormaks, otsad rappis puruks Öösel läks tormiks, kiskus [laeva]köied puruks

.rapma <.rappu, rapu> rappumaSiokõ tie oli, piä rapub otsas Selline tee oli, et pea rappub otsas

.rikma <.rikku, riku> rikkuma; lõhkumaTorm rikkus meretie ää Torm lõhkus jäätee ära; Riksid kõik oma kuõlitüe ää Sa rikkusid kõik oma koolitöö ära. Vrd .reostama

rua <rua, .ruadi> raa, purje rõhtpuuLaeva poesid roinasid ruadõ piäl Laevapoisid ronisid raade peal

ruba <ruba, ruba> tangupuderLehter pisteti sjõnna suõlikasse ning siis pulgaga jälle pandi sedä ruba sjõnna sisse ning Lehter pisteti sinna soolikasse ja siis pulgaga jälle pandi seda tanguputru sinna sisse (vorsti tegemisest) || vorsti ruba tanguvorsti puder

.ruima <.ruida, rui> kruvima; piltl (sisse) mässima, kinni sidumaJalad ruitud Jalad on kinni seotud (säärepaelad on ümber jalgade keeratud); Jala narsud oli ümber jalgõ ruitud Jalarätid olid ümber jalgade mässitud

.ruᵉlma <.rulli, rulli> rullimaPäräst külü rullitaksõ põldu Pärast külvi rullitakse [rulliga] põldu; Võrku ruᵉlma Võrku rullima (paati panemiseks aeti räimevõrgud rulli)

rumal <rumala, rumalad; keskv rumalam> rumalRumalast piäst sai minnä Rumalast peast sai mindud; Targõmaks mitte põrmu, ikka rumalamaks Targemaks [ei saa] mitte põrmugi, ikka rumalamaks (jääd)

rumm <rummu, .rummu>
1. mütarumm (kalade hirmutamiseks)Sie mütt ju sünnü kusagilõ, rumm ikka terven lõhki See mütt ju ei kõlba kusagile, rumm ikka täiesti lõhki
2. rattarummLäks sioksõ valuga, et tuli rummuss Läks sellise valuga, et tuli rummus (kiirustamisest)

ruᵉmm1 <rummi, .rummi> van trummKui ruᵉmm ond läind, siis mingä nui kua Kui on trumm läinud, mingu pulk ka. Vt truᵉmm

ruᵉmm2 <rummi, .rummi> truup, sillakeRuᵉmm sii ruaᵉvõ piäl ond Truup on siin kraavide peal

ruum <ruumi, .ruumi>
1. ruum; kohtMõni laiutab nda paelu, et testele jäegid enäm ruumi Mõni laiutab nii palju, et teistele ei jäägi enam ruumi; Pulmad pieti selle laeva peremehe juurõs, kellel kõegõ suurõmad ruumid olid [Laeva]pulmad peeti selle laevaperemehe juures, kellel olid kõige suuremad ruumid
2. trümm (lastiruum laevas)Oli nda suur laenõ, et valas ruumi luugid sisse Oli nii suur laine, et vesi voolas trümmi luugist sisse; Laeva ruum ond sie, kus kivid sies seisid Laeva trümm on see, kus kivid sees olid (kivilaevades)

rõhuma <rõhuda, rõhu> rõhuma; masseerimaKierä ennäst seliti, ma rõhu su kõhtu Keera ennast selili, ma masseerin su kõhtu

uluma <uluda, ulu> uluma; nutmaPaks mets oln ning undid ulun Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Mis'siol viga ond, et jälle ulud Mis sul viga on, et jälle nutad; Tuul üsä ulub vaᵉntõss Tuul lausa ulub vantides

unuma <unuda, unu> unu(ne)maNda kaua aega juba, unuvad ää kõik Nii kaua aega juba, ununevad ära kõik; Mia ei nutaks, kui sie ää unuks Ma ei nutaks, kui see ära ununeks; Nied unusid vist tõest ää Need ununesid vist tõesti ära

.õerma <.õeru, õeru> hõõruma; hõõrdumaSelle piinikse otsa õerub katki, panõmõ'nd jämedämä Selle peenikese köie hõõrub katki, paneme nüüd jämedama; Kaloss õerus villi kanda Kaloss hõõrus villi kanda; Liivaga ning tuhaga õerus suab puu ristad puhtas Liiva ja tuhaga hõõrudes saab puunõud puhtaks; Vender ojab puaᵉta kai vasta õermast Vender hoiab paate kai vastu hõõrdumast || piltl tülitama, peale tükkimaÕerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)

.üema <.üema, .üemad> öömajaKus ise, siäl kõht, kus õhta, siäl üema Kus ise, seal kõht, kus õhtu, seal öömaja; Kumba pere lähme üemad küsümä Kumba peresse läheme öömaja küsima; Ljõnnõs saemõ oni juurõ üemalõ Linnas saime onu juurde öömajale


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur