Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
.arguma <.arguda, .argu> hargnema (silmustest, õmblustest vm) ▪ Käüs akkas arguma Varrukas hakkas hargnema
.arjuma <.arju, .arju> harjuma, kohanema ▪ Eit ei tahass kudagid uiõ aparaadiga arju Vanaema ei tahtnud kuidagi uue aparaadiga harjuda; Mede uus puõemies allõs arjumata Meie uus poemees pole veel kohanenud
ihuma <ihuda, ihu> ihuma, teritama ▪ Telliskivi piäl ette iä nuga ihuda Telliskivi peal on õige hea nuga ihuda
.raima <.raiu, raiu>
1. raiuma, tükeldama; langetama; (maha) lõikama ▪ Metsäst andatõ oksõ raiu Metsast antavat hagu raiuda; Oksad sii õuõs raimata Oksad siin õues raiumata; Sii mua mõõdu aegõs raiuti kua siht vahelõ Siin maamõõdu ajal raiuti ka [metsa]siht vahele; Piäb jälle õᵉlga raima Peab jälle õlgi lõikama (rautsiga)
2. sisse raiuma ▪ Piäb õᵉpn mies olõma, kissi maja palgi rihvä raiub Peab õppinud mees olema, kes majapalgile soone sisse raiub
3. (palkidest) ehitama ▪ Tüemehed raisid meil maja Töömehed ehitasid meil maja
4. tulerauaga tuld lööma ▪ Vanal aal raiuti tulõkivi küljest taela külge tuld Vanal ajal löödi tulekivi küljest taela külge tuld
5. ahinguga kalastama, lööma ▪ Raiutud angõrju sua kusagilõ müüä Ahinguga löödud angerjaid ei saa kuhugi müüa; Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel väga hea, nad said nii palju kalu, kui ahinguga lüüa jõudsid
.raᵉmma <.rammi, rammi> rammima; (maasse sisse) lööma ▪ Sadamad ehitässe, juba rammitassõ poᵉsta Ehitatakse sadamat, juba rammitakse poste
.raᵉpma <.rappi, rapi>
1. kalu rappima, rookima ▪ Kutsumõ kedägi abi räimi raᵉpma Kutsume kedagi appi räimi rappima; Räimi rapitassõ Räimi rapitakse
2. kiskuma ▪ Üese läks tormaks, otsad rappis puruks Öösel läks tormiks, kiskus [laeva]köied puruks
.rapma <.rappu, rapu> rappuma ▪ Siokõ tie oli, piä rapub otsas Selline tee oli, et pea rappub otsas
.rikma <.rikku, riku> rikkuma; lõhkuma ▪ Torm rikkus meretie ää Torm lõhkus jäätee ära; Riksid kõik oma kuõlitüe ää Sa rikkusid kõik oma koolitöö ära. Vrd .reostama
rua <rua, .ruadi> raa, purje rõhtpuu ▪ Laeva poesid roinasid ruadõ piäl Laevapoisid ronisid raade peal
ruba <ruba, ruba> tangupuder ▪ Lehter pisteti sjõnna suõlikasse ning siis pulgaga jälle pandi sedä ruba sjõnna sisse ning Lehter pisteti sinna soolikasse ja siis pulgaga jälle pandi seda tanguputru sinna sisse (vorsti tegemisest) || vorsti ruba tanguvorsti puder
.ruima <.ruida, rui> kruvima; piltl (sisse) mässima, kinni siduma ▪ Jalad ruitud Jalad on kinni seotud (säärepaelad on ümber jalgade keeratud); Jala narsud oli ümber jalgõ ruitud Jalarätid olid ümber jalgade mässitud
.ruᵉlma <.rulli, rulli> rullima ▪ Päräst külü rullitaksõ põldu Pärast külvi rullitakse [rulliga] põldu; Võrku ruᵉlma Võrku rullima (paati panemiseks aeti räimevõrgud rulli)
rumal <rumala, rumalad; keskv rumalam> rumal ▪ Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast sai mindud; Targõmaks mitte põrmu, ikka rumalamaks Targemaks [ei saa] mitte põrmugi, ikka rumalamaks (jääd)
rumm <rummu, .rummu>
1. mütarumm (kalade hirmutamiseks) ▪ Sie mütt ju sünnü kusagilõ, rumm ikka terven lõhki See mütt ju ei kõlba kusagile, rumm ikka täiesti lõhki
2. rattarumm ▪ Läks sioksõ valuga, et tuli rummuss Läks sellise valuga, et tuli rummus (kiirustamisest)
ruᵉmm1 <rummi, .rummi> van trumm ▪ Kui ruᵉmm ond läind, siis mingä nui kua Kui on trumm läinud, mingu pulk ka. Vt truᵉmm
ruᵉmm2 <rummi, .rummi> truup, sillake ▪ Ruᵉmm sii ruaᵉvõ piäl ond Truup on siin kraavide peal
ruum <ruumi, .ruumi>
1. ruum; koht ▪ Mõni laiutab nda paelu, et testele jäegid enäm ruumi Mõni laiutab nii palju, et teistele ei jäägi enam ruumi; Pulmad pieti selle laeva peremehe juurõs, kellel kõegõ suurõmad ruumid olid [Laeva]pulmad peeti selle laevaperemehe juures, kellel olid kõige suuremad ruumid
2. trümm (lastiruum laevas) ▪ Oli nda suur laenõ, et valas ruumi luugid sisse Oli nii suur laine, et vesi voolas trümmi luugist sisse; Laeva ruum ond sie, kus kivid sies seisid Laeva trümm on see, kus kivid sees olid (kivilaevades)
rõhuma <rõhuda, rõhu> rõhuma; masseerima ▪ Kierä ennäst seliti, ma rõhu su kõhtu Keera ennast selili, ma masseerin su kõhtu
uluma <uluda, ulu> uluma; nutma ▪ Paks mets oln ning undid ulun Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Mis'siol viga ond, et jälle ulud Mis sul viga on, et jälle nutad; Tuul üsä ulub vaᵉntõss Tuul lausa ulub vantides
unuma <unuda, unu> unu(ne)ma ▪ Nda kaua aega juba, unuvad ää kõik Nii kaua aega juba, ununevad ära kõik; Mia ei nutaks, kui sie ää unuks Ma ei nutaks, kui see ära ununeks; Nied unusid vist tõest ää Need ununesid vist tõesti ära
.õerma <.õeru, õeru> hõõruma; hõõrduma ▪ Selle piinikse otsa õerub katki, panõmõ'nd jämedämä Selle peenikese köie hõõrub katki, paneme nüüd jämedama; Kaloss õerus villi kanda Kaloss hõõrus villi kanda; Liivaga ning tuhaga õerus suab puu ristad puhtas Liiva ja tuhaga hõõrudes saab puunõud puhtaks; Vender ojab puaᵉta kai vasta õermast Vender hoiab paate kai vastu hõõrdumast || piltl tülitama, peale tükkima ▪ Õerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)
.üema <.üema, .üemad> öömaja ▪ Kus ise, siäl kõht, kus õhta, siäl üema Kus ise, seal kõht, kus õhtu, seal öömaja; Kumba pere lähme üemad küsümä Kumba peresse läheme öömaja küsima; Ljõnnõs saemõ oni juurõ üemalõ Linnas saime onu juurde öömajale