[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

.kaibama <kaevata, .kaiba>
1. kaebama, (kellegi kohta) süüdistades teatamaNaa kui ühte oli, otsõ pandi ljõnna kaibama Nii kui midagi oli, kohe mindi Pärnusse kaebama (ette kandma); Sio piäle ollõ kohto kaevat Su peale olevat kohtusse kaevatud || üles .kaibama üles andma; ära rääkimaPapagoi kaiban üles Papagoi olevat välja lobisenud (muistendis)
2. kurtmaVanad inimesed kaibavad valu selges Vanad inimesed kaebavad valu seljas; Temä mõestass enäm kaevata egä riäki Ta ei osanud enam kurta ega rääkida

.raᵉpma <.rappi, rapi>
1. kalu rappima, rookimaKutsumõ kedägi abi räimi raᵉpma Kutsume kedagi appi räimi rappima; Räimi rapitassõ Räimi rapitakse
2. kiskumaÜese läks tormaks, otsad rappis puruks Öösel läks tormiks, kiskus [laeva]köied puruks

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkimaEi maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšimaTulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastamaMia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

.rjaugama <rjauata, .rjauga> röökima, karjuma. Vrd .rüekmä

.ruõᵉkma <.ruõki, ruõgi>
1. (välja) rookima; puhastamaVanad põhud ruõgitassõ vällä koslakongist Vanad põhud roogitakse kosklapuurist välja; Nüüd kaos vett vähä, kolõ iä ruõki Nüüd on kaevus vähe vett, väga hea on seda puhastada
2. (lina) ropsimaKu ruõᵉkma akati, ruõkmise mõek oli, sellegä siss ruõgiti Kui lina ropsima hakati, oli ropsimõõk, sellegä siis ropsiti

.rüekmä <.rüeki, rüegi> röökima; karjuma; valjusti hüüdmaSasja'ka rüegid sedäsi, kohotad teesed ää Mis asja sa röögid sedasi, ehmatad teised ära; Mere piäl lumõ saoss eksüsime ää, mia küll rüeksi, aga tuulõga olõss kulda kedägid Me eksisime merel lumesajus ära, ma karjusin küll, aga tuulega ei olnud midagi kuulda; Rüegib nagu udupasun piltl Röögib nagu udupasun

tohmitama <tohmita, tohmita> rumalusi rääkima; lollusi tegemaMis'siol mielesse läks, et tohmitama akkad Mis sul mõttesse tuli, et hakkad rumalusi rääkima

unistlõma <unistlõda, unistlõ> unes rääkima; und nägemaMede Grete unistlõs tänä üese Meie Grete rääkis täna öösel unes; Mia pidi unistlõma akkama, juba tuli unõ viirastus Hakkasin just und nägema, juba tuli uneviirastus

urisõma <urisõda, urisõ> urisema; piltl pahaselt rääkimaTämä üksi urisõs miolõ vasta Tema ainult urises mulle vastu

.ärtsmä <.ärtsü ~ .ärtsi, ärtsü ~ ärtsi> (vastu) rääkima, lausuma; lühidalt midagi ütlemaEi lasõss korda ärtsi Ei lasknud kordagi vastu rääkida; Meie tohess mitte ärtsü, et unutasimõ puõdis käömätä Me ei julgenud mitte rääkidagi, et unustasime poeskäimise


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur