[KES] Kihnu sõnaraamat

ede|kohe-taha|kohe edasi-tagasi ▪ Kissi viisib päevis mjõtu korda edekohe-tahakohe saali Kesse viitsib mitu korda päevas edasi-tagasi saalida; Siis akati meiti edekohe-tahakohe ulgutama Siis hakati meid edasi-tagasi jooksutama

.lüpsmä <.lüpsä, lüpsä>
1. lüpsma ▪ Siä lüpsäd kaks või kolm korda päävis? Kas sa lüpsad kaks või kolm korda päevas?; Lehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel); Lehmäd ei põlõ viel lüpset Lehmad ei ole veel lüpstud
2. piima andma ▪ Mede mullikas akkas ohetõ lüpsmä Meie mullikas tuli enneaegu lüpsma

päe <päävä, .päävä>
1. (töö)päev; kalendripäev ▪ Mis päe tänä ond? Mis päev täna on?; Siä lüpsäd kaks või kolm korda päävis? Kas sa lüpsad kaks või kolm korda päevas?; Sai terve päävä kuastajaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsapeenarde vahel roomata || van teopäev ▪ Olid jälle õonavõtmise pääväd Siis olid veel kartulivõtmise päevad || päävä .puõlõ päeva peale, keskpäevaks ▪ Päävä puõlõ võib eenäd ää karguta Päeva peale võib heinad ära kaarutada
2. päike ▪ Uata, kas päe välles ond ve Vaata, kas päike on väljas; Saemõ parajutõ enne päävä luuja minemist õngõjaa sisse Saime parajasti enne päikese loojangut õngejada merre (lastud)

sjõduma <sjõduda, sio> siduma ▪ Uaba piäb mjõtu korda päävis sjõduma Haava tuleb mitu korda päevas siduda; Sio mütsüpaelad kua kurgu alt kindi Seo mütsipaelad kurgu alt ka kinni; Tulõ põllalõ vihka sjõduma Tule põllule vihke siduma; Varas lasti kindi sjõduda Varas lasti kinni siduda

tuhandõs <tuhandõ, tuhandõd> tuhandes ▪ Sia käüd mjõtu korda pääväs meil, varssi tuhandõs kord küll nlj Sa käid meil mitu korda päevas, varsti tuleb tuhandes kord küll ära

viies <viiendä, viiendäd ~ viiet> viies ▪ Kaheksakümne viiendäl aastal, siis oli viisteist kopikad päävis Kaheksakümne viiendal aastal, siis oli viisteist kopikat päevas [töötasu] (1885. aastal); Viiet kuiõt aastad Viiendat kuuendat aastat || ▪ Viies jagu ~ osa Viies jagu ~ osa (viiendik)