Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kiriku|vanõm <kiriku|vanõma, kiriku|vanõmad> kirikuvanem, kiriku korraldusliku poole eest hoolitsev (kohalik) inimene ▪ Kirikuvanõm elistäb kiriku kellä Kirikuvanem helistab kirikukella
kohe1 suunas; poole ▪ Tibrikä madal lähäb Riia kohe Tibrikä madalik läheb Riia suunas (jääb Riia suunda); Ei uatass korda meite kohe Ta ei vaadanud kordagi meie poole; Obo lähäb koo kohe paelu paramini kui metsä kohe Hobune läheb kodu poole palju paremini kui metsa poole (= kiiremini)
.kõikisõ kõikjale, igale poole ▪ Anna aga põlvõtõlõ, selgä ning kõikisõ Anna aga põlvedele, seljale ja kõikjale (öeldakse saunas vihtlemisel); Tämäl kõikisõ asja Tal on kõikjale asja
.puõlõ
1. tagas poole ▪ Akkamõ koo puõlõ kõmpsma Hakkame kodu poole kõmpima; Üks suur puaᵉt sõitis Viire puõlõ või kus ta läks Üks suur paat sõitis Viire poole või kuhu ta läkski || päävä .puõlõ päeva peale, keskpäevaks ▪ Päävä puõlõ lähäb jõlm soemaks Päeva peale läheb ilm soojemaks
2. määrs poole ▪ Kussõ puõlõ lähäd? Kuhu poole sa lähed?
riips <ripsu, .riipsu>
1. kriips, joon ▪ Vää riips ede, kussõni mio jagu ond Vea kriips ette, kuhu maani minu jagu on
2. triip; lauk, triiburühm seelikumustris ▪ Mõni lõng viel leüä, siis suab ühe ripsu valmis Mõni lõng veel lüüa, siis saab ühe laugu valmis (kangal) || piä|riips ~ suur riips pealauk seeliku esitükil, kõhu peal olev mustriosa ▪ Piäriips ond korrotõt Pealauk on korrutatud lõngast || ripsu kess|paik kindlat värvi triip laugu keskel, millest kummalegi poole kootakse kindlate vahede ja värvidega ühesugused triibud ▪ Endse kördi kirjass ond ripsu kesspaika ambad kuõtud Endisaegse seeliku mustris on laugu keskpaika hambakiri kootud. Vrd riipsu|südä; laᵉpp1
riipsu|südä <riipsu|südäme, riipsu|südänt> laugu keskel olev kindlat värvi triip, millest kummalegi poole kootakse kindlate värvidega ühesugused triibud. Vrd riips
tuul <tuulõ, tuult> tuul ▪ Lae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaar ▪ Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsema ▪ Kihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtma ▪ Kellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde
tuulõ|perse <tuulõ|.perse, tuulõ|perset> pika pilve terav ots, mis ulatub üle terve või poole taeva; koht, kus pilved silmapiiril kokku lähevad ▪ Kas tuulõ sjõnna võtab, tuulõ perse üsä all muas? Kas tuule sinna [suunda] võtab, pilve ots on päris all maas?