[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kiriku|vanõm <kiriku|vanõma, kiriku|vanõmad> kirikuvanem, kiriku korraldusliku poole eest hoolitsev (kohalik) inimeneKirikuvanõm elistäb kiriku kellä Kirikuvanem helistab kirikukella

kohe1 suunas; pooleTibrikä madal lähäb Riia kohe Tibrikä madalik läheb Riia suunas (jääb Riia suunda); Ei uatass korda meite kohe Ta ei vaadanud kordagi meie poole; Obo lähäb koo kohe paelu paramini kui metsä kohe Hobune läheb kodu poole palju paremini kui metsa poole (= kiiremini)

.kõikisõ kõikjale, igale pooleAnna aga põlvõtõlõ, selgä ning kõikisõ Anna aga põlvedele, seljale ja kõikjale (öeldakse saunas vihtlemisel); Tämäl kõikisõ asja Tal on kõikjale asja

.puõlõ
1. tagas pooleAkkamõ koo puõlõ kõmpsma Hakkame kodu poole kõmpima; Üks suur puaᵉt sõitis Viire puõlõ või kus ta läks Üks suur paat sõitis Viire poole või kuhu ta läkski || päävä .puõlõ päeva peale, keskpäevaksPäävä puõlõ lähäb jõlm soemaks Päeva peale läheb ilm soojemaks
2. määrs pooleKussõ puõlõ lähäd? Kuhu poole sa lähed?

riips <ripsu, .riipsu>
1. kriips, joonVää riips ede, kussõni mio jagu ond Vea kriips ette, kuhu maani minu jagu on
2. triip; lauk, triiburühm seelikumustrisMõni lõng viel leüä, siis suab ühe ripsu valmis Mõni lõng veel lüüa, siis saab ühe laugu valmis (kangal) || piä|riips ~ suur riips pealauk seeliku esitükil, kõhu peal olev mustriosaPiäriips ond korrotõt Pealauk on korrutatud lõngast || ripsu kess|paik kindlat värvi triip laugu keskel, millest kummalegi poole kootakse kindlate vahede ja värvidega ühesugused triibudEndse kördi kirjass ond ripsu kesspaika ambad kuõtud Endisaegse seeliku mustris on laugu keskpaika hambakiri kootud. Vrd riipsu|südä; laᵉpp1

riipsu|südä <riipsu|südäme, riipsu|südänt> laugu keskel olev kindlat värvi triip, millest kummalegi poole kootakse kindlate värvidega ühesugused triibud. Vrd riips

tuul <tuulõ, tuult> tuulLae püeris tuulõ ning sai juõnissõ Laev pööras tuulde ja sai hoo sisse; Nabapael oidis ikka purju teist puõlt tuulõs kangõl Purje alumine pael hoidis ikka purje teist poolt tuules pingul || ilmakaarMede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei näütä õigõd tuult Meie tuulelipp on vist roostetanud, vaikse ilmaga ei näita õiget tuult (ilmakaart) || tuult .suama inimese lõhna tuulega saama (hülgepüügil) || tuult tegemä piltl tuult tegema, pidutsemaKihnlasõd käösid Riia kõrtsis tuult tegemes, kui kivede iest liialt paelu raha maksõti Kihnlased käisid Riias kõrtsis pidutsemas, kui kivide eest liiga palju raha maksti || tuult .võtma tuult [purjedesse] võtmaKellel lae kõegõ kiirem oli ning paramini tuult võttis, sie oli siis tehtüd mies Kellel laev kõige kiirem oli ja kõige paremini tuult [purjedesse] võttis, see oli siis tehtud mees || egä neljä tuulõ .puõlõ piltl iga nelja tuule poole, ükskõik kuhu, igasse ilmakaarde

tuulõ|perse <tuulõ|.perse, tuulõ|perset> pika pilve terav ots, mis ulatub üle terve või poole taeva; koht, kus pilved silmapiiril kokku lähevadKas tuulõ sjõnna võtab, tuulõ perse üsä all muas? Kas tuule sinna [suunda] võtab, pilve ots on päris all maas?


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur