Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
.aapteek <.aapteegi, .aap.teeki> apteek ▪ Mia piä ljõnna aapteeki minemä rohto tuõma Ma pean Pärnusse apteeki minema rohtu tooma. Vrd roho|puõᵉd
abilinõ <abilisõ, abilist> abiline ▪ Mia muedu ei sua, kui piä abilisi võtma Ma muidu ei saa [hakkama], kui pean abilisi võtma; Nüüd jälle üksi, põlõ abilist kusagil Nüüd olen jälle üksi, pole abilist kusagil
enge|.tohtõr <enge|.tohtri, enge|.tohtrid> psühholoog ▪ Mia piä vist minemä engetohtri juurõ Ma pean vist minema psühholoogi juurde
kargutama1 <karguta, karguta> taga ajama; tööle sundima ▪ Mia'ss piä sjõnd ikka kargutama, tie'nd ise kua mõnda Kas siis mina pean sind taga ajama, tee nüüd ise ka midagi (ilma sundimiseta)
kis ases <kelle, kedä ~ kedäst> kes ▪ Kis siss tiäb, kissi sie oli Kes siis teab, kes see oli; Kelle käest sia enäm pärid Kelle käest sa enam pärid; Kedäst luadal kua nägid? Keda sa laadal nägid ka?; Kellesse sa viel usku tiäd Kellesse sa veel uskuda võid; Kellel põlõ'mtõ, sellelt võetassõ, kellel ond, sellele andassõ (vns) Kellel pole midagi, sellelt võetakse, kellel on, sellele antakse; Kellegä'ss ma viel nõu piä, kui oma õega'mtõ Kellega ma siis veel nõu pean, kui mitte oma õega. Vrd kissi
kätt|.kõrvõs käekõrval ▪ Mia olõ pissike ning mia piä viel emä kättkõrvõs lastõaida minemä Ma olen pisike ja ma pean veel ema käekõrval lasteaeda minema
obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobune ▪ Mine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveok ▪ Võta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on
oma1 <oma, oma>
1. ases oma, endale kuuluv ▪ Sie mio oma asi, sasja mia kodo tie See on mu oma asi, mis ma kodus teen; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg olevat võõra oma; Vana võttis ikka salaja viina, oli oma täüs juõn Vanamees võttis ikka salaja viina, oli end täis joonud; Liha, või, leib, suhkur pidi kokal omal olõma Liha, või, leib ja suhkur pidid kokal endal olema (omalt poolt); Sia vii nied eenäd omalõ Sa vii need heinad endale (oma koju)
2. nimis omand; toiming, asi ▪ Ju ma piäb omaga läbi suama Ju ma pean omaga toime tulema; Tagumine toppsiegel omadõga läbi Tagumine topsel on omadega läbi
3. nimis omainimene; omaksed ▪ Ku üsä suur sugulanõ või siokõ oma ää surõb, siis oli päris must kört Kui mõni suur sugulane või selline omainimene ära sureb, siis oli [naisel seljas] üleni must kört; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele
pidämä <pidädä, (ma) piä ~ piäb, (nad) pidäväd (modaalverbina kasutatakse 1. pöördes kas piäb või piä) >
1. pidama; vaja olema ▪ Kivä laadmõs piäväd olõma tugõvad mehed Kive laadimas peavad olema tugevad mehed; Mia piäb minemä Ma pean minema; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Kui õlut tied, siis piäb mjõtu paatäüt vett tegemä Kui õlut teed, siis peab mitu pajatäit [kuuma] vett tegema; Pidäde olõma Pidavat olema
2. kinni hoidma ▪ Ljõbõdad angõrjast pioga kindi ei piä Libedat angerjat peoga kinni ei pea; Sie õmblus sjõtast tehtüd, ei piä kindi See õmblus on sitasti tehtud, ei pea kinni (hakkab hargnema) || ▪ Ernest ei piä piltl Raha tema käes ei seisa (veerevad nagu herned laiali)
3. ülal pidama, hooldama ▪ Küll akkaks jälle luõmu pidämä Küll hakkaks jälle loomi pidama
4. (riietuse kandmisest) ▪ Rikkad suavad siidi ning samõtid pidädä Rikkad saavad siidi ja sametit kanda; Nüüd pidäväd enämiste kõik suapu Nüüd kõik kannavad enamasti saapaid
5. vastu pidama ▪ Nied suapad kolõ viksid pidämä Need saapad väga tugevad vastu pidama; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie on kangem vastu pidama kui labane
6. arvama ▪ Pidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end väga targaks; Piäle sedä, kui ilmsi miolõ valõtlõs, piä mia tast enäm kedägi Pärast seda, kui ta mulle valetas, ei arva ma temast enam midagi
päräst
1. määrs pärast; hiljem ▪ Kõegõpiält süeme, päräst aega kingitusi uata küll Kõigepealt sööme, hiljem on küllalt aega kingitusi vaadata; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi sebima
2. tagas järel; (millestki) hiljem ▪ Kui Pärnü jõgi maha tuleb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb merejää ka
3. tagas (millegi) tõttu ▪ Mia piäb vaesusõ päräst sioksõ ursikuss elämä Ma pean vaesuse tõttu sellises hurtsikus elama; Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast küll jääd pidi rassida; Õhta tehtüd kihnlastõ päräst pidu kua viel Õhtul oli tehtud kihnlaste tõttu pidu ka veel
4. eess pärast, peale ▪ Päräst küünläpäävä minnässe ülgevällä Pärast küünlapäeva minnakse hülgepüügile; Siis tä tukub terä aega ning päräst magamist ond jälle iä tuju Siis ta tukub natuke aega ja pärast magamist on jälle hea tuju; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa; Päräst tuᵉnda Peale [kooli]tunde
sõedutama <sõeduta, sõeduta> sõidutama ▪ Sõpõr tuli külä, mia piäb tedä natukõ ümberkaodu sõedutama Sõber tuli külla, ma pean teda natuke ringi sõidutama; Obo sõedutab meiti Hobune sõidutab meid
õdõ <õe, õdõ> õde ▪ Kellegä'ss mia viel nõu piä, kui oma õega'mtõ Kellega siis ma veel nõu pean, kui mitte oma õega; Mia üsä üksi, põlõ vendi egä õdõsi ühti Ma olen üsna üksi, pole vendi ega õdesid ühtigi; Puõlõdõ Poolõde