[KES] Kihnu sõnaraamat

aabets <aabetsi, aabetsid> aabits ▪ Kaiõ piäb emägä kambris aabetsid uurma Kaie peab emaga toas aabitsat uurima; Enä, kukk jälle Naanilõ aabetsi vahelõ raha sjõtn Ennäe, kukk jälle Jaanile aabitsa vahele raha sittunud (lapse lugema meelitamiseks pandi salaja raha aabitsa vahele)

aa|jõᵉrs <aa|jõrrõ, aa|jõrt> aiahirs, -roigas ▪ Uata, aajõrrõd ning teibäd ond aeda all Vaata, aiaroikad ja teibad on aida all; Aajõrrõd piäb kua maesõmalt tuõma Aiaroikad peab ka mandrilt tooma. Vrd jõrrõ|puu; roegas

aer <aeru, .aeru> aer; mõla ▪ Nda vaga, et piäb aerdõga kua aitama Nii tuulevaikne, et peab ka aerudega aitama; Puatis oln kolm miest, üks aerdõ piäl, kaks võrgu piäl Paadis olnud kolm meest, üks aerude, kaks võrgu peal; Pistä aeruga vett Pista aer vette (mõõda vee sügavust)

ait <aeda, .aita> ait ▪ Tuul piäb aeda paranda alt läbi käümä, sellepäräst ond aedaalunõ tühi Tuul peab aida põranda alt läbi käima, sellepärast on aidaalune tühi; Raudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Isamees kattis mu juba aidas pruudilinikuga, et ma ei näeks pulmarongi; Suur roᵉtt oli aitõs lõksu vahelõ läin Suur rott oli aidas lõksu läinud || valla ait valla magasiait ▪ Me mäletäme kua viel valla aedad, kui siält tuõdi, vilja lainamas käüdi Meie mäletame ka veel magasiaitasid, kui sealt toodi, kui vilja laenamas käidi

.alla
1. määrs alla ▪ Puagist alla uatõs üsä jõrmus küll Tuletornist alla vaadata on üsna hirmus küll; Mõnõd suurõmad kuastalehed tuli puᵉllõlõ alla panna Mõned suuremad kapsalehed tuli [ahjus] leivapätsidele alla panna; Lapsõd käösid ljõugu lasmõs mõnõst kõrgõst angõst alla Lapsed käisid liugu laskmas mõnest kõrgest hangest alla; Viimes tuli vesi sjõnna ratastõssõ, lapsõlõ alla Viimaks tuli vesi sinna vankrisse, lapsele alla (lapsevankriga laiule minnes)
2. tagas (kellegi, millegi) alla, juurde ▪ Rabatud vihud taotasimõ uksõ alla Rabatud vihud viskasime ukse alla; Isä siädis suurõ sauõruusi renni alla Isa seadis suure savikruusi [mahla]renni alla || lähedusse ▪ Mio silmä alla ää tulg enäm! Minu silma alla ära enam tule! || ▪ Süemä alla ning süemä piäle uus Söögi alla ning söögi peale (millegi lõputust korrutamisest)
3. tagas (kellegi, millegi) alluvusse; käsutusse, juhtimisele ▪ Vene kotkas võtn selle laastõt mua oma alla, Ruõtsi käest võtn ää Vene kotkas võtnud selle laastatud maa oma alla, Rootsi käest võtnud ära; Sist nda aigõ, et piäb tohtri alla minemä Seest nii haige, et peab tohtri käe alla minema

.amba|raha <.amba|raha, .amba|raha> hambaraha, kingitus lapsele ristimispäeval (hrl raha) ▪ Vadõril piäb ambaraha kua anda olõma Vaderil peab hambaraha ka anda olema; Ambaraha ning küündläraha oli körditaskus Hambaraha ja küünlaraha olid seelikutaskus (kirikusse ristimisele minnes)

ammustama <ammusta, ammusta>
1. hammustama; sööma ▪ Ühte piäb enne põllalõ minemist ammustama Midagi peab enne põllule tööle minekut sööma; Vana Pinukal oli leib taskus kültün, andis miolõ ammusta Vanal Pinukal oli külmunud leib taskus, andis seda mulle hammustada
2. purema ▪ Mede Pitsu'mte ammusta, aogub üksi Meie Pitsu ei hammusta, ainult haugub; Ammustasi kielesse Hammustasin keelde

.angõl <.angli, .angõlt> kliivrisoodi haru ▪ Liivri suõt piäb angliga ning soriga olõma, muedu sua liivrisi kuedagi teiss külge laska Kliivri soot peab köie ja soriga olema, muidu ei saa kliivreid kuidagi teise külge lasta

aud <aua, .auda>
1. hauaküngas; hauaplats ▪ Käösime mammaga minevä laupa surnuaidõs audu tegemes Käisime möödunud laupäeval mammaga surnuaias hauaplatse korrastamas; Kui matmisõ aegõs kirikuärrät ei põlõ, matab kirikuärrä päräst aua piält uiõst Kui matmise ajal pole kirikhärrat kohal, matab kirikhärra pärast haua pealt uuesti (peab matusetalituse pärast kalmul)
2. süvik veekogus, hauakoht ▪ Sii ju mere aud Siin ju hauakoht meres

egä|üks <egä|ühe, egä|.ühte> igaüks; kõik ▪ Viib egä ühte, mis kellegil ond Viiakse kõike, mis kellelgi leidub; Egä üks tuõb mõnda Igaüks toob midagi; Egäüks piab oma asju oidma Igaüks peab oma asju hoidma; Arklissõ ossimõ, egäüks pidi raha vällä käümä Kamba peale ostsime, igaüks pidi raha välja käima; Siis aeti kjõndad sedävisi ikka ümberkaudu ning siis kalad pandi egäühele piäle Siis seati kindad niiviisi ringis maha ja siis kalad pandi igaühele peale (kui rannas kalu jagati)

ein <eenä, .einä>
1. hein; talvine loomasööt ▪ Ennemä akati einä ikka piäle juani tegemä, nüüd ju kõik varasõm Vanasti hakati heina ikka peale jaanipäeva tegema, nüüd ju kõik varasem; Piäb laidu einä tegemä minemä Peab minema laiule heina tegema; Eenäd kubus Heinad on saos; Eenä pepred Heinapebred; Eenäd taris ää karguta Heinakaared on vaja ümber pöörata (kaarutada)
2. heinategu ▪ Päräst einä aamõ lehmäd aida Pärast heinategu ajame lehmad koplisse

elämä <elädä, elä>
1. elama, elus olema ▪ Nendel eläväd suguvõsas naesõd kõik ette vanass Nende suguvõsas elavad kõik naised väga vanaks; Sõja aegõs eläti üsä viletsäst Sõja ajal elati üsna viletsasti; Angõrjas eläb siis kua viel edekohe, kui ää juba tehtüd ond Angerjas elab siis ka veel, kui ta juba ära puhastatud on; Räämed olid päävä käde jään, eläsid juba ussõga Räimed olid päikese kätte jäänud, elasid juba koos ussidega (olid ussitama läinud) || üle elämä läbi elama, vastu pidama ▪ Ju suab sie tali kua üle elätüd Ju saab selle talve ka üle elatud
2. elunema, asuma ▪ Mia olõ uhkõ, et mia elä Kihnu suarõl Ma olen uhke, et ma elan Kihnu saarel; Kihnus siokõst kohta ei põlõ, kus vähk elätüd suab Kihnus sellist kohta ei ole, kus vähk võiks elada; Talvõ elätässe rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elatakse rohkem toas, suvel kambrites; Tuli nädäli ning kuid käredä külmägä iä piäl olla, puatis telgä all elädä [Hülgepüügil] tuli nädalate ja kuude kaupa käreda külmaga jää peal olla, paadis telgi all elada; Mede lapsõd märkägid enäm kodo olla, üsä eläväd naabril Meie lapsed ei märkagi enam kodus olla, päris elavad naabrite juures
3. elatuma ▪ Kihnlasõl piäb puaᵉt olõma, jõlma elätüd ei sua Kihnlasel peab paat olema, ilma elatud ei saa

.engämä <engätä, .engä>
1. (õhku) hingama ▪ Ülge ond engäjä luõm, piäb vee piäle engämä tulõma Hüljes on hingav loom, ta peab tulema vee peale õhku hingama
2. (hrl eitavas lauses) piltl mainima, lausuma; iitsatama ▪ Mia tohess engätägi, et kuõrõm tie piäl ümber oli läin Ma ei tohtinud hingatagi, et koorem oli tee peal ümber läinud; Tämäle ei maksa sellest engätä Talle ei maksa sellest hingatagi (mainidagi)
3. lahtuma, maitset kaotama ▪ Viinapudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära

et
1. sidesõna ▪ Kao poᵉst üsa mädä, piäb tued ümber panõma, et'mte maha saa Kaevupost päris mäda, peab toed ümber panema, et see ümber ei kukuks; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saagi räägitudki; Nda märg, et üsä nõriseb Nii märg [nahk], et [higi] üsna niriseb
2. (mõnd lauseliiget) rõhutav sõna ▪ Et aga jõudsi viel praami piäle Et jõudsin vaevu veel praami peale; Et lasõ kui tahad! Et eks sa lase siis, kui tahad!; Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline keelekandja, et lase aga olla; Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kondid hakkasid niimoodi värisema, et (oh sa mu meie)

iegeldes|nõel <iegeldes|nõela, iegeldes|.nõela> heegelnõel ▪ Iegeldesnõel piäb olõma naa piinike või jäme, kui niit ond Heegelnõel peab olema niisama peenike või jäme, nagu on niit

ies
1. määrs ees(pool); esiküljel ▪ Obo üsä vahul ies Hobune üsna vahus ees; Uata, kas lehmäl ond mõnda ies ve, rüegib sedäsi et Vaata, kas lehmal midagi [söögiks] ees ka on, röögib sedasi et; Ennemä olid püksel püeräd ies Vanasti olid pükstel pöörad ees; Abielunaesõl piäb ikka põll ies olõma Abielunaisel peab ikka põll ees olema; Ülgeküttel olid ennemä tahmaga miäritüd luasid mere piäl ies Hülgeküttidel olid vanasti merel tahmaga määritud klaasid ees (päikese varjuks) || jalus, tüliks ▪ Mia ei põlõ teitel ies Mina ei ole teil ees
2. tagas (millegi) ees, eesotsas ▪ Peigmies peiupoesiga sõitsid oostõga pulmarongi ies Peigmees peiupoisiga sõitsid hobustega pulmarongi ees; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majaka tuli; Oli siokõ õhta ies aeg Oli selline õhtueelne aeg

.ikka
1. ikka (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; võib liituda eelneva sõnaga); teadagi, muidugi ▪ Kaua’ka lähäb küll Kaua ikka läheb küll (aega); Mia'ka oli juba sii Mina olin muidugi juba siin; Juripäe juba käe, ikka allõs lumi muas Jüripäev juba käes, lumi ikka alles maas; Kus käüb, ikka rada taga Seal kus ta käib, on ikka rada taga
2. alati, ükslugu; muudkui ▪ Rugileib piäb ikka egä päe majas olõma Rukkileib peab ikka iga päev majas olema; Ikka otsi, ikka Muudkui otsi, [otsi] ikka; Ikka mia unuta selle ää Ma unustan selle alati ära
3. (hüüatustes) ▪ Kuulõ'ka, või kõikis käüte! Kuule [nüüd] ikka, või igal pool käite!

imemine <imemise, imemist> piltl rinnapiim ▪ Tämäl nda vähä imemist, et piäb last lakutama Tal on nii vähe rinnapiima, et peab last lutipudelist söötma

isä <isä, isä ~ isät> isa ▪ Lapsi raskõ kasvata, kui’mtõ isät põlõ Lapsi on raske kasvatada, kui [peres] isa ei ole; Isä piäb oma lastõ iest uõlt pidämä Isa peab oma laste eest hoolt kandma; Isä aan poja majast vällä Isa ajanud poja majast välja. Vrd papa

.itsis irevil; kikkis, õieli ▪ Itsis ammastõga Irevil hammastega; Abõ itsis ies Habe õieli ees; Kört piäb jõlusast itsis olõma Seelik peab ilusasti puhevil olema

jalg <jala, .jalga, seesü .jalgõs ~ jalass>
1. inimese või looma jalg ▪ Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Annel nii peenikesed jalasääred nagu piibuorgid; Kui vassaku jalaga umiku sängüst vällä astud, siis terve päävä saᵉnt õᵉnn Kui hommikul vasaku jalaga voodist välja astud, siis on terve päev halb õnn; Jalass jõrmus valu, piäb arsti juurõ minemä Jalas hirmus valu, peab arsti juurde minema; Lapsõd juõsvad sui läbi palju jalu Lapsed jooksevad suvi läbi paljajalu || .jalga jalga (rõivastusest) ▪ Pastlu tahad kua jalga vä? Kas tahad pastlaid ka jalga? || .jalgõs jalas (rõivastusest) ▪ Kört ond selges ning sukad jalgõs Seelik on seljas ja sukad jalas || piltl ▪ Mia sai omalõ äiä varandusõga jalad alla Ma sain äia varandusega jalad alla (paremale elujärjele); Suur esimene liiver allõs laevalõ jalad alla tieb Suur esimene kliiver teeb alles laevale jalad alla (paneb kiiresti liikuma)
2. esemete osa, tugi ▪ Tuõli jalg oli ää lagun Tooli jalg oli ära lagunenud; Riheahju iäres seesäb puust levälõemõ, kolm jalga all, kuaᵉs piäl Reheahju ääres seisab puust leivaastja, kolm jalga all, kaas peal; Rooli jalg Roolijalg (raudtoed rooliseadistele tekil)
3. endisaegne pikkusmõõt (12 tolli, u 30 cm) ▪ Masti iärest õmmõldassõ purjud kummi kahekümne neljä jala piält kaheksa tolli alt Masti äärest õmmeldakse purjed kummi kahekümne nelja jala kõrguselt ja kaheksa tolli laiuselt; Kaks korda vaotas nda kiilu, et puõlteist jalga oli ruumi auk vee all Kaks korda vajutas [laeva] nõnda külje peale, et lastiruumi auk oli poolteist jalga vee all

jaoks ~ jaoss jaoks; tarbeks ▪ Talvõks piäb oma jaoks ikka kua pütä räimi suõla panõma Talveks peab ikka püti räimi ka enda tarbeks soola panema; Sie meite jaoks vägä vähä Seda on meie jaoks väga vähe; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; [Laevad] pandi sõedu jaoss korda [Laevad] seati sõidukorda

juba juba ▪ Juripäe juba käe Jüripäev juba käes; Kao poᵉst juba üsa mädä, piäb tued ümber panõma Kaevu post juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Mu vanaisa vireleb juba mitu aastat

kaks <kahe, .kahtõ> kaks ▪ Kaks pulma väge läin vastamisi Kaks pulmaväge läinud vastamisi (kaks pulmarongi); Mõni mies piäb kahtõ naist Mõni mees peab kaht naist; Nied kalad tulad meite kahe piäle ää jagada Need kalad tuleb meie kahe vahel ära jagada

kalts <kalsu, .kaltsu>
1. kalts, riideräbal ▪ Pühi oma njapp kalsussõ puhtas Pühi oma näpp kaltsu sisse puhtaks
2. piltl riietusese ▪ Mia pidi vana jaki kalsu piäle pistmä, unutasi ää Ma pidin vana jakikaltsu selga panema, aga unustasin ära; Kissi'ss sio rögätsi kaltsa piäb pesemä? pejor Kes siis sinu rokaseid kaltse pesema peab? (räpaseid riideid)

kao <kao, kaod> kaev ▪ Kao poᵉst juba üsa mädä, piäb toed ümber panõma Kaevupost on juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Ruand sadi kao Ämber kukkus kaevu; Tuõ kaost ruandaga vett Too kaevust ämbriga vett; Nüüd kaos vett vähä, kolõ iä ruõki Nüüd on kaevus vähe vett, hästi hea on puhastada

kaodu
1. tagas kaudu; mööda ▪ Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla (küla peal); Lapsõd jõlma kaodu ulkma läin Lapsed läinud mööda ilma hulkuma; Vesi tulõb toro kaodu tuba Vesi tuleb toru kaudu majja
2. määrs mööda; möödas; läbi ▪ Teese umiku olimõ juba Ruhnust kaodu Järgmisel hommikul olime juba Ruhnust möödas; Ehk jälle lähäb sie pauk meitest kaodu Ehk läheb see pauk meist jällegi mööda (õnnetusest); Kõik piäb laskma kaodu minnä Kõigel peab laskma mööda minna (aeg annab arutust); Õigõ aeg läks kaodu Õige aeg läks mööda

kaᵉss <kassi, .kassi>
1. kass ▪ Jagõlõvad nagu kaᵉss koeraga Jagelevad nagu kass ja koer; Aas luuavarrõga kassi tagant Ajas kassi luuavarrega taga; Luᵉkk koera-kassi jaoks, aga'mtõ inimese jaoks Lukk peab koera-kassi, aga mitte inimest; Vesised silmäd piäs nagu ahtra kassil (knk) Vesised silmad peas nagu ahtral kassil
2. tragi, otsiankur ▪ Katsumõ, ehk suamõ mutid kassiga käde Katsume ehk saame võrgud tragiga kätte; Allõs kolmanda korra akkasid mutid kassi taha Alles kolmandal korral jäid võrgud tragi taha kinni

kassakas <kassaka, kassakad>
1. van kasakas, tsaariarmee ratsaväelane ▪ Suurõd laiad kaabud, mõõgad käe, igävesed suurõd kassakad olid nied peiud piltl Suured laiad kaabud, mõõgad käes, igavesed suured kasakad olid need peiud
2. van vallakäskjalg ▪ Kassakas tõi sõna, et uõmõ piäb mede papa vallamaja minemä Vallakäskjalg tõi sõna, et meie isa peab homme vallamajja minema

.kastõs|kann <.kastõs|kannu, .kastõs|.kannu> kastekann ▪ Piäb uiõ kastõskannu ostma, vanal suur auk siss Peab uue kastekannu ostma, vanal suur auk sees

.katma <.katta, kata> katma, katteks peale panema ▪ Õona augu piäb sügüse tublist ää katma Kartulikoopa peab sügisel hästi kinni katma

kell <kellä, .kellä>
1. kell ▪ Umikuks piäb kellä panõma Hommikuks peab kella panema (helisema); Tunni kell jäi seismä, piäb praavita viimä Seinakell jäi seisma, peab parandada viima. Vrd uur
2. (kiriku)kell ▪ Kiriku kelläl ette suur kõra Kirikukellal on õige suur tila
3. kellaaeg ▪ Mjõtmõ kelläst piäb tulõma? Mis kellaks peab tulema?

keter <kedrä, .keträ>
1. põlvekeder ▪ Põlvõ kedräs siokõ valu, piäb arsti juurõ minemä Põlvekedras on selline valu, et peab arsti juurde minema
2. värtnakeder ▪ Oki keter läks katki Vokikeder läks katki

.kiegi <kellegi, kedäst ~ kedägi; sisseü kellegisse, seestü kellegist, alaleü kellegile>, .kiegid <kellegi, kedägid> keegi ▪ Kiegi piäb ühte tegemä Keegi peab midagi tegema (ette võtma); Sakslasõ iest poeti kussõ kiegi sai Saksa sõdurite eest poeti kuhu keegi sai; Ruaᵉva viisi kiegid puhasta Kraave ei viitsi keegi puhastada; Mitte kedägi olõss kodo Mitte kedagi ei olnud kodus; Luõma põlõ sii kellegil Lehma pole siin mitte kellelgi || kellegi (pole) väärt, arvestatav ▪ Sie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole õige jutt, hakkad muidu jama ajama || kedägi (mitte) midagi; üldse mitte ▪ Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Siiakala pole enam suurem asi, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Siäl põlõ meitel kedägid tehä Seal pole meil enam midagi teha; Miolõ maksõtass kedägi Mulle ei makstud mitte midagi; Miol põlõ sellegä kedägid pistmist Mul pole sellega mingit pistmist

kiil1 <kiilu, .kiilu>
1. (puust või rauast) kiil ▪ Sedä ronti talbõga lõhki ei aa, piäväd ravast kiilud olõma Seda ronti talbadega lõhki ei aja, peavad raudkiilud olema; Vikati piäb varju panõma, muedu kiilud kuivad lahti Vikati peab varju panema, muidu kuivavad kiilud lahti
2. valguse peegeldus veepinnal, valgusvööt ▪ Puagi tulõ kiil vee piäl selgest nähä Majakatule valgusvööt on vee peal selgesti näha; Üks puaᵉt sõedab kuu kiiluss Üks paat sõidab kuuvalguse peegelduses || valgusviirg taevas ▪ Luõdõst võtab kiilu alla, akkab seletämä Loodest võtab valgusviiru pilvest läbi, taevas hakkab selginema

kirilik <kiriliku, kiri.likku> mustrinihe, kudumisrea alguse ja lõpu kokkupuuteala ▪ Suka ning kapõta kirilik piäb jala sissepuõl külges olõma Suka ja soki mustrinihe peab jääma jala siseküljele

kirjutus <kirjutusõ, kirjutust> tikand (nt käistel, tanul) ▪ Tanu kirjutusõ märkel ond oma tähendüs Tanu tikandi märkidel on kõigil oma tähendus; Mia proovsi ristpistes tehä vanaaegsõt käüste kirjutust Ma proovisin tena käistele vanaaegset ristpistes tikandit; Kirjutusõ piä Tikandi keskkoht (vöö puhul peab see jääma keset selga)

kjask <kjasu, .kjasku> käsk; eeskiri, määrus ▪ Mamma käest saemõ kjasu käde kellä kümnest kodo olla Mamma käest saime käsu kätte kell kümme kodus olla; Vahest ikka anti kjasud vällä, et tuõrõsi pähkli ei tohe korjata Vahest ikka anti eeskirju välja, et tooreid pähkleid ei tohi korjata; Kroono kjasku piäb kuulama Kroonu käsku peab kuulama

kjõduma2 <kjõduda, kio>
1. kalu (pms räimi) rappima ▪ Räämed piäb ää kjõduma, kui suetsõta tahetassõ Räimed peab ära rappima, kui suitsutada tahetakse || piltl tapma ▪ Mia kio su ää, kui vihalõ narrid Ma tapan su ära, kui sa mu vihale ajad
2. piltl häälitsema ▪ Räim kiob, lubab viel (kui räim rappimisel häält teeb, saab veel saaki)

kjõnnas <.kjõnda, kjõnnast, mitm os .kjõndu> kinnas ▪ Piotõt kjõndad Parandatud peodega kindad; Kierä kjõndad ühipidi Keera kindad parempidi; Mammalõ mieldib kududa ruõsitõt kjõndu Vanaemale meeldib kududa lillelisi kindaid; Nuõrik piäb pulmõs valgõtõ kjõnnastõga olõma Pruut peab pulmas valgete kinnastega olema (vana pulmakomme) || maesõma .kjõndad mandrile omaste mustritega kootud labakud, mille vastu vahetati mandril heina ja aganaid

.kjõsma2 ~ .kjõskma <.kjõsku, kjõsu; lihtmin .kjõssi; nud-kesks kjõsn>
1. kiskuma; tõmbama, tirima ▪ Mua tuul kjõsub paod lahti Maatuul kisub [merejää] praod lahti; Kahe-kolmõ puadi vahel kjõssimõ puadi üles Kahe-kolme paadi vahel tirisime paadi üles (merepõhjast); Vai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai on nii tugevasti maa sees, et ei jõuagi välja tirida; Naesõd läksid laidu madaru kjõsma Naised läksid laiule madaraid kiskuma (korjama) || naerda .kjõsma naeru kihistama ▪ Kõik tulid nüüd nurkõ tagant paᵉsmõst vällä ning kjõssid naerda Kõik tulid nüüd nurga tagant passimast välja ja kihistasid naerda
2. puutuma; näppima ▪ Emä kudumisõ asju ää kjõskõ, lapsõd Ema kudumise asju ärge, lapsed, näppige; Anna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga küünte peale, kui veel puutub
3. kisklema, kaklema ▪ Juõnud mehed läksid kjõsma Purjus mehed läksid [omavahel] kähmlema; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
4. ülemäära pingul olema ▪ Jaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma)

klõu <klõu, klõud> klou, köis kahvelpurje ülestõmbamiseks ▪ Panõ klõu naagli kindi Pane klou naagli külge kinni (laevaparda siseküljel); Klõu piäb piigist ennemä üles vädämä Klou peab esiti purje ülanurgast üles tõmbama

.koiko <.koiko, .koikod> koiku, lihtne voodi ▪ Tänä üese piab selles koikos magama Täna öösel peab selles koikus magama

kollotama <kollota, kollota> lõnga maarjajääga peitsima ▪ Ikkagi piäb alt muarjaga läbi kiedetud olõma, na kõvadast piab kollotõt olõma Ikkagi peab [lõng] alt maarjajääga läbi keedetud olema, nii kõvasti peab peitsitud olema (enne värvimist); Siis pannassõ kollotõt lõng sjõnna sisse, lastassõ kiedä Siis pannakse peitsitud lõng sinna sisse, lastakse keeda (madaraga värvimisel)

kollotus <kollotusõ, kollotust> peitsvärvaine, maarjas ▪ Madarasõ lõnga jaoss piäb lõng üe läbi kollotusõs olõma Madarapunase lõnga tegemiseks peab lõng öö läbi maarjajää lahuses olema

konnos <konnosõ, konnost> sõimus pagan, sunnik ▪ Mis asja piäb nende lastõga tegemä, et näd konnosõd sõna kuulama akkavad Mis asja peab nende lastega tegema, et nad sunnikud sõna kuulaksid

koᵉnt <kondi, .konti>
1. kont, luu ▪ Lülle kondid oln jäletumalt suurõd Lülle kondid olnud hirmus suured (Lüll on Kihnu müütiline kangelane); Koer lähäb konti matma Koer läheb konti matma; Magus koᵉnt Krõmpsluu; Luupiosõ koᵉnt Pahkluu
2. keha tervikuna ▪ Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kere hakkas niimoodi värisema et (hirmust); Kondid nuõrna tüegä ää tapõtud ning venütet Ihu [juba] noorest peast tööga ära tapetud ja välja venitatud || piltl väga kõhn ▪ Kondid välles Ribikondid on väljas (näha); Kaks konti ning kusõ ais Kaks konti ja kusehais (väga kõhnast inimesest) || .koᵉntõ pärä keha järgi ▪ Sie jaᵉkk suan üsä koᵉntõ pärä See jakk on saanud üsna keha järgi (hoiab taljesse)
3. puuviljakivi ▪ Koᵉmpu marjõl suurõd kondid siss Viirpuumarjadel on suured kivid sees
4. pikkusmõõt (pöidla ülemise lüli pikkus) ▪ Mia mõõda kõiki kondiga Mina mõõdan kõike kondiga; Suka peüä pitkust piäb vähämält viis konti olõma Suka pöid peab olema vähemalt viis konti pikk

kopotama <kopota, kopota> koputama ▪ Meil ei põlõ taris uksõ piäle kopota Meil Kihnus pole tarvis ukse peale koputada; Ää tehk uksõ taga kopotõs oma vigurisi Ära tee ukse taga koputamisega vigurit (nalja pärast koputades); Piäb viksemini kopotama, muedu'mtõ kulda Peab kõvemini koputama, muidu ei ole kuulda

kord3 <korra, .korda>
1. kord, kindlaksmääratud töö- ja elukorraldus ▪ Korrad olid käüä Omad korrad tuli [mõisas] ära teha (teopäevi)
2. korrasolek ▪ Kord ollõ korra vennäke (vns) Kord on ikka korra vennake; (Laevad) pandi sõedu jaoss korda [Laevad] pandi sõidu jaoks korda (sõidukorda) || .kordõs ~ .kordas korras ▪ Masin piäb kordõs olõma Masin peab töökorras olema

kord|lae <kord|laeva, kord|.laeva> kordlaev, klinkerplangutusega laev ▪ Kordlae kergem tehä, aga piäb vähämä Kordlaeva on kergem teha, aga see peab vähem vastu. Vrd kord|puaᵉt

.korjama <korjata, .korja>
1. (üles) võtma, noppima; kokku koguma ▪ Sioksõ muõega, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Sel moel, kui munad ära korjatakse, hävitame linnud varsti päris ära; Lapsõd korjatõ metses muᵉnna Lapsed pidavat metsas männikäbisid korjama; Korja oma riidejõlbud kogo Korja oma riidehilbud kokku; Kissi ei märkä mihklikuuss vorstirohto korjata, sie ei sua jõuluss omalõ õigõsi verevoᵉrsta Kes ei märka septembris vorstirohtu korjata, see ei saa jõuluks endale õigeid verivorste; Siga korjab tõngus omale muast ulga süemist ää Siga korjab tõngudes endale maast hulga toidupoolist
2. korjuma, kogunema ▪ Piäle saona korjab jälle mustõ särkä Peale sauna koguneb jälle määrdunud särke (musta pesu)
3. koristama ▪ Tiiu piäb titeste tua üksi ää korjama Tiiu peab nukkude toa üksi ära koristama; Ää jättüg oma riidi lagasõ maha mio korjata Ära jäta oma riideid lohakile minu korda seada

korsnas <.korsna, korsnast> korsten ▪ Enne jõulu piäb korsnast pühkmä Enne jõulu peab korstnat pühkima; Ei sua kiedet, korsnas'mtõ vää Ei saa keedetud, korsten ei tõmba

kraap <kraabi, .kraapi>
1. kraap, lühikese varrega kolmnurkne raudkaabits ▪ Anna mio kraap naela kastist käde Anna mu kraap mulle naelakastist kätte
2. (lina)raats ▪ Kraabiga piäb ljõnadõl kupru otsast ää kraapma Raatsiga peab linadel kupraid otsast ära kraapima

kroono <kroono, kroonod> riik; sõjavägi, sõjaväeteenistus ▪ Kroono varandusõl ikka vaᵉht juurõs Riigi varandusel on alati vaht juures; Kroono kjasku piäb kuulama Kroonu käsku peab kuulama; Juri võeti kroonosõ Jüri võeti sõjaväkke; Kui nad kroonos olid, siis käün ise püüdmäs kalu Kui nad sõjaväes olid, siis käinud nad ise kala püüdmas (omavoliliselt)

kua ~ ka
1. samuti, ühtlasi ▪ Me panimõ sis kua teste järge lõiku Me panime siis ka teiste järel lõikama (jooksime minema); Joonista mere teissmuõdi kalu kua Joonista merre teistmoodi kalu ka
2. ikka, siiski, ometi ▪ Sie pidi kua vädämine olõma See pidi ikka vedamine olema (õnnestumisest); Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Igal tööl peab oma mõte ka olema
3. ka (tugevdava sõnana) ▪ Sia kua ikka allõs kuõlitad ennäst Sa ka ikka alles koolitad ennast

.kuldnõ <.kultsõ, .kultsõd>
1. kuldaväärt, ütlemata hea ▪ Englil ond kuldnõ südä Englil on kuldne süda sees
2. päikeseline, kuiv (ilma kohta) ▪ Kultsõd jõlusad jõlmad juba tükk aega, küll varssi akkab mällämä Kuldsed ilusad ilmad on olnud juba tükk aega, küll varsti hakkab möllama; Sellekorra piäb kultsi jõlmu Seekord peab kuldseid ilmu (ja ei saja)

kuluma <kuluda, kulu>
1. (kasutamisest) kuluma, kõlbmatuks muutuma ▪ Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Kört on eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Palakas kulun, piäb uiõ alla panõma Voodilina on kulunud, peab uue alla panema; Ratta iged üsä kulun Vankri teljed on päris [läbi] kulunud
2. tarvis minema, vaja olema ▪ Kakskümmen purki kuᵉrka kulub ikka ää Kakskümmend purki kurke kulub [talveks] ikka ära; Talvõ kulub soe ahe üsä ää Talvel kulub soe ahi üsnagi ära
3. (ajaliselt) mööduma ▪ Ulk aega kulub rätiku siädes ää Hulk aega kulub rätiku [pähe] seadmisega ära

kuᵉmm1 <kummi, .kummi>
1. kumerus, kumer jääkiht kivil ▪ Meie juba kivi kuᵉmmõs, mua piäb ligis olõma Me oleme juba jääkumeruste vahel, maa peab lähedal olema
2. kaitselagi ▪ Ahju kuᵉmm Ahjukumm, vomm

kummardama <kummarda, kummarda>
1. kummardama, kummardust tegema ▪ Temä ies piäb muani kummardama Tema ees peab maani kummardama
2. eriliselt austama, teenima; paluma ▪ Mia'mtõ akka sjõnd kummardama Mina sind küll kummardama ei hakka; Siokõst tähtsäd miest piäb igänes kummardama Sellist tähtsat meest peab väga kummardama

kurdi|nõel <kurdi|nõela, kurdi|.nõela> haaknõel ▪ Kurdinõel piäb egäks juhuks ikka juurõs olõma Haaknõel peab igaks juhuks ikka kaasas olema

kuru <kuru, kuru> kuru, ulualune ▪ Mine tuõ kurust puru Mine too ulualusest männiokkaid; Sügüse piäb kuru männä puru täüde vädämä, siis talvõ iä võtta Sügisel peab ulualuse männiokkaid täis vedama, siis on talvel hea võtta

kust kust (kohast) ▪ Piäb pärimä, kust sie jutt tuli Peab küsima, kust see [kuulu]jutt alguse sai; Kust madaru suadaga? Kust võiks madaraid saada?

.kuulama <kuulata, .kuula>
1. kuulama; kuulatama ▪ Meie jääsime laulu kuulama Me jäime laulu kuulama; Nüüd akatassõ egä päe kuulamõs käümä egä kossal kongis kobista Nüüd hakatakse iga päev kuulamas käima, ega koskel pesakastis kobista
2. kuulda võtma ▪ Kroono kjasku piäb kuulama Kroonu käsku peab kuulama

kuurõ2 <.kuurmõ, kuurõt> põlemisjääk; süsi ▪ Munni kuurmõd tahtvad igänes segädä Käbi [põlemisel tekkivaid] süsi peab pidevalt segama

.kuõᵉrma <.kuõri, kuõri>
1. koorima ▪ Palgid piäb ää kuõᵉrma Palgid tuleb ära koorida; Panõ lapsõd õuni kuõᵉrma Pane lapsed kartuleid koorima || piltl tüssama ▪ Sõpõr kuõrib naabri perse (vns) Sõber koorib naabri perse (salakaval sõber tüssab)
2. (üles või alla) keerama ▪ Külmägä piäb tuᵉlla kõrvad maha kuõᵉrma Külmaga peab talimütsi kõrvad alla keerama; Käüsed olid üles kuõritud Käised olid üles kääritud
3. vahuselt murduma (lainest) ▪ Sadama minnes kuõris sedäsi et Sadamasse minnes oli [laeval] tugev murdlainetus [ees]

kõrv <kõrva, .kõrva>
1. kõrv ▪ Kui viiulimäng ukka lähäb, ond kõrvõl üsä valus kulda Kui viiulimäng segi läheb, on kõrval üsna valus kuulata
2. (mütsi) kõrv ▪ Külmägä piäb tuᵉlla kõrvad maha kuõᵉrma Külmaga peab talimütsi kõrvad alla keerama

.kõrva
1. määrs kõrvale, eemale; eraldi ▪ Panõ nied asjad praegu kõrva ning akka õᵉpma Pane need asjad praegu käest ära ja hakka õppima; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale
2. määrs külje suunda ▪ Kiegi taha tie piält kõrva lumõssõ püerdä Keegi ei taha tee pealt kõrvale lume sisse pöörata; Oja kõrva, kui obosõd rannast tulad, nied võevad lõhkma akata Hoia kõrvale, kui hobused rannast tulevad, nad võivad lõhkuma hakata
3. määrs lisaks, juurde ▪ Kihnu muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd püüdmä kõrva Kihnu maad on nõnda lahjad, et ikka peab merest [kala] kõrvale püüdma
4. tagas kõrvale ▪ Oksad olid tie kõrva lohestõt Oksad olid tee äärde lohistatud

kõvadast kõvasti, kindlalt ▪ Ikkagi piäb alt muarjaga läbi kiedetud olõma, na kõvadast piäb kollotõt olõma Ikkagi peab alt maarjajääga läbi keedetud olema, nii kõvasti peab peitsitud olema (kangas värvimisel)

kõõnus <kõõnusõ, kõõnust> kammits ▪ Lehm nda pahur, et piäb kõõnusõ panõma Lehm on nii pahur, et peab talle kammitsa panema || kõõnusis kammitsas ▪ Obo ond kõõnusis Hobune on kammitsas

kört <kördi, .körti> seelik ▪ Kördi sisse ei astuta, kört aetassõ üle piä selgä Seelikusse ei astuta, seelik aetakse üle pea selga; Akkamõ lõngu värvmä, piäb uusi körtä tegemä Hakkame lõngu värvima, peab uusi seelikuid tegema; Miol põlõ kedägid siokõst murõt, et või punasõriibulist körti selgä panna’mtõ Mul pole ühtki sellist muret, et ma ei võiks punasetriibulist seelikut selga panna || aᵉll kört ühevärviline hallikas või valge ja potisinise lõngaga kootud villane seelik || ambulist .kirja kört hambulise mustriga seelik ▪ Mõnõlõ mieldib praegu kua viel kududa ambulist kirja körti Mõnele meeldib veel praegugi hambulise kirjaga seelikut kududa || kipsuga kört seelik, kuhu on sisse kootud üksikuid punaseid ja roosasid lõngu ▪ Kudusi talvõ omalõ uiõ kipsuga kördi Ma kudusin endale talvel uue kipsuga kördi || kjõut|kört van küütkört, mitmevärviline pikitriibuline seelik || korrotõt .riipsu kört seelik, mille mustrisse on korrutatud lõngaga kootud must-valge triip ▪ Korrotõt riipsu kört ond ikka üks õigõ kört Korrutatud triibuga seelik on ikka üks õige seelik || lindi|ripsu|.kirja kört kindla mustriga kootud kangast seelik ▪ Lindiripsukirja kördisse ei põlõ korrotõt riipsu kuõtud Linditriipu mustriga seelikusse ei ole korrutatud lõngaga triipu kootud || maesõma kört (mandril kantud) poolvillasest riidest tume seelik ▪ Paelud käösid maesõmua kördiga ljõnnas Paljud panid mandril kantava seeliku selga, kui Pärnusse läksid || moosi|.kirja kört kindla mustriga kootud kangast seelik ▪ Teste Maril oli moosikirja kört selgäs Naabri Maril oli moosikirja seelik seljas || must kört ~ murõ|kört ~ leenä|kört leinaseelik (must seelik punase paelaga allääres) ▪ Must kört piäb egä inimesel olõma, kes tiäb mjõllas võib taris minnä Must seelik peab olema igal inimesel, kes teab, millal võib tarvis minna || pihaga kört pihikuga seelik ▪ Lastõl ond pihaga kördid, aluminõ jagu teistmuõdi, ülemine teistmuõdi Lastel on pihikuga seelikud, alumine osa on ühtmoodi, ülemine teistmoodi || punanõ kört punane seelik ▪ Mia riibulist tahas'mte egä punast Ma ei tahtnud triibulist ega punast [seelikut] || puõlpunanõ kört poolpunane seelik ▪ Puõlpunanõ kört, ühe-, kahe- või kolmõpuõlinõ Poolpunane kört on kas ühe-, kahe- või kolmepooline (vastavalt sellele, mitu voki poolitäit punast lõnga on kördisse kootud) || silmiline kört rombide või ruutudega ühevärvilisest riidest seelik || siniseriibulinõ kört sinisetriibuline seelik ▪ Vanõma siniseriibulisõ kördi pani kartuli võttõs omalõ selgä Kartuleid võtma minnes panin endale selga vanaema sinisetriibulise seeliku (põhitoonid tumesinine ja must). Vt sitsi|kört

külä <külä, külä>
1. küla ▪ Kihnus küläsi kuus tükkü Kihnus on külasid kuus tükki; Sõjavägi läks külädesse laialõ Sõjavägi läks küladesse laiali
2. koht väljapool kodu ▪ Küläs riägiti siokõst juttu Külas räägiti sellist juttu; Leib lõpõb otsa, piäb küläst lainama Leib saab otsa, peab külast [kelleltki] laenama; Lapsõd juõsvad pasastõ siärdegä külä kaodu Lapsed jooksevad poriste säärtega mööda küla || külä minemä ehale minema ▪ Poisid lähtväd külä Poisid lähevad ehale (tüdrukute poole) || küläs .käümä ehal käima ▪ Mia käösi Sepäl küläs Ma käisin Sepa peres ehal
3. lastek võõras, külainimene ▪ Külä viib su ää, pistäb kotisse Võõras viib su ära, pistab kotti (öeldi lapsele hirmutuseks)

.küündlä|päe <.küündlä|päävä, .küündlä|.päävä>, .küünlä|päe <.küünlä|päävä, .küünlä|.päävä> küünlapäev (2. veebruar) ▪ Päräst küünläpäävä minnässe ülgevällä Pärast küünlapäeva minnakse hülgepüügile; Kolmõkuningapäävä viiässe jõulupuu tuast vällä, aga mõni piäb küünläpäeni tuas Kolmekuningapäeval viiakse jõulupuu toast välja, aga mõni peab seda toas kuni küünlapäevani

.laastama <.laasta, .laasta>
1. (võsast, risust) puhastama ▪ Egä keväde piäb eenämuad laastama Igal kevadel peab heinamaad puhastama
2. rüüstama, lagastama ▪ Sõja aegõs laastati mua terven ää Sõja ajal laastati kogu maa ära

labanõ <labasõ, labast>
1. parempidine koekiri silmuskudumisel ▪ Labasõ kudumine lähäb siol juba päris iäste Parempidise koekirja kudumine läheb sul juba päris hästi
2. kangakude, kus põimuvad koe- ja lõimelõngad ▪ Labasõ kanga ruᵉll aitõs kjõrstus Labase kanga rull on aidas kirstus; Toimnõ riie kangõm pidämä kui labanõ Toimne riie peab paremini vastu kui labane

laduma <laduda, lao> laduma, korrapäraselt paigutama ▪ Ää ladug enäm puid piäle, obo’mtõ vää ää Ära lao enam puid [vankri] peale, hobune ei vea ära; Alud jõlusast riita laotud Halud on ilusasti riita laotud || üles laduma uuesti ehitama ▪ Kiviaid maha varisõn, piäb uiõst üles laduma Kiviaed on kokku varisenud, peab uuesti üles laduma

lahja <lahja, lahjat>
1. lahja, kõhn ▪ Keväde lähtväd lahjas ju Kevadel lähevad [hülged] ju lahjaks
2. väheviljakas ▪ Muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd püüdmä kõrva Maad on nii lahjad, ikka peab kala püüdma lisaks

laid1 <lao, .laidu> laid, väike meresaar ▪ Mõnõ lao piäl ond üks koio Mõne laiu peal on üksainus maja; Piäb laidu einä tegemä minemä Peab minema laiule heina tegema; Poesid läksid laidu munõ oᵉtsma Poisid läksid laiule linnumune otsima; Ruhnlasõd olid laidõ all laevaga Ruhnlased olid laevaga laidude juures

.lainama <laenata, .laina> laenama, võlgu võtma ▪ Talbusõ aaks piäb küläst lussiku lainama Talgute ajaks peab küla pealt lusikaid laenama; Ikka leib lõppõs otsa, siis magasi aedast jälle käüdi lainamas ning Alati kui leivavili lõppes otsa, siis käidi magasiaidast laenamas

lakati <lakati, lakatid>
1. vankri keelikas, rattapaaride vahepuu ▪ Kui pitki puid tahad rattalõ panna, siis piäb lakati lahti lasma ning rattad laialõ vädämä Kui pikki puid tahad vankrile panna, siis peab keelika lahti laskma ja rattad laiali vedama
2. rõukpakk, vankrikorvi aluspakk ▪ Ige piäl ond lakati, kaks ratast vädäväd kogo, lakati piäb neid kindi Vankritelje peal on rõukpakk, kaks ratast veavad kokku, rõukpakk peab neid koos

lakutama <lakuta, lakuta> imeda andma ▪ Lambal oli kaks tallõ, ühte ligi ei lasõss, pidi lakutama Lambal oli kaks talle, ühte ta ligi ei lasknud, sellele pidi imeda andma (pudelist piima); Tämäl nda vähä imemist, et piäb last lakutõspudõlist lakutama Tal on nii vähe rinnapiima, et peab lapsele lutipudelist imeda andma

.langma <.langõ, langõ>
1. langema; (alla) kukkuma, vajuma ▪ Obo akkas aestõ vahelõ maha langma Hobune hakkas aiste vahele maha vajuma || magama, pikali heitma ▪ Mia langsi korra pitkä puhkama Ma heitsin korraks pikali puhkama; Kas piäb pitkä langma või? piltl Kas peab pikali maha laskuma? (kummarduma)
2. rahunema (ilmast) ▪ Siis jõlm langõs ning saemõ vällä tulla Siis ilm rahunes ja saime välja sõita (sadamast)

laᵉpp1 <lapi, .lappi>
1. (riide või naha) lapp; laid ▪ Lagipiälne laᵉpp piäb olõma kõegõ jõlusamast riidest Pealael olev lapp [lastemütsil] peab olema kõige ilusamast riidest
2. (maa)lapp; laik ▪ Meitel oli üks pissike laᵉpp muad Meil oli üks pisike lapp maad; Õhatu vaga, muedu mõnõd vjõru lapid vee piäl piltl Tuulevaikne, ainult mõned veevirvenduse laigud vee peal
3. ühe värvi või motiiviga kujundatud mustri tervikosa, lauk ▪ Mjõtu lappi viel kududa ond? Mitu lauku sul veel kududa on?; Pissike laᵉpp kuõtassõ sinisegä Pisike lauk kootakse sinisega; Seljäpiälne laᵉpp ond käe seljä piäl [kinda] Seljapealne lauk on käeseljal. Vrd puõl|laᵉpp; riips; suur|laᵉpp; täüs|laᵉpp

.lasma <.laska, lasõ>
1. lubama, võimaldama ▪ Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Lasõ mia kua siia pengi otsa piäle jõstma Lase mind ka siia pingiotsa peale istuma; Lasõ vesi ruandass olla Las vesi seista puuämbris || ▪ Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline kõre, et lase aga olla || .järge .lasma järele, lõdvemaks andma ▪ Lasõ ankru ketti viel järge, muedu akkab lainõga tõmbama Anna ankruketti veel järele, muidu hakkab lainega tõmbama (lahti rebima) || .lahti .lasma vabastama; vallandama ▪ Jaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma); Kui sia ei mõesta tüed tehä, võidassõ sjõnd lahti laska Kui sa ei oska tööd teha, võidakse sind vallandada || maha .lasma langetama, maha võtma ▪ Metses lasti mänd raginal maha Metsas võeti mänd raginal maha || .sisse .lasma merre laskma ▪ Võrgud sisse lastud Võrgud on merre lastud; Juba akatassõ nuõta sisse lasma Juba hakatakse noota sisse laskma; Kiriku kellä elisteti kui meie ankrut sisse lassimõ Kirikukella helistati [just siis], kui me ankrut sisse lasksime (ankrusse jäime)
2. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ Taris laska sindrisi suagi Tarvis sindleid saagida lasta
3. (kuhugi) ajama, panema ▪ Eit laskis leibu ahju Vanaema pani leibu ahju; Puati ei või valamatõssõ laska, valab täüde Paati ei või murdlainetesse lasta, laine lööb vett täis
4. valama, voolata laskma ▪ Lasõ puᵉnsust kangõd õlut pangi Lase kanget õlu ankrust ämbrisse; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale valada
5. (hooga) liikuma ▪ Lapsõpõlvõs läksi liugu lasma põlvõtõ piäl Lapsepõlves läksin kord põlvede peal liugu laskma
6. tulistama ▪ Püss lüeb laskõs tahakohe Püss lööb lastes tagasi; Maesõma metsess suab tetri laska Mandri metsades saab tetri lasta

.laulaja <.laulaja, .laulajad>
1. laulja (ka kirikus) ▪ Laulajad ond enämaste ikka naesõd Kirikus on lauljad enamasti naised
2. käskude jagaja laeva vettelaskmisel ▪ Iäsi laulajasi vähä, piäb iä vali iäl olõma Häid lauljaid on vähe, sel peab hea vali hääl olema

leib <levä, .leibä>
1. leib ▪ Kui puaᵉr päävä üksi saia süed, tulõb viimes siokõ levä imu et Kui paar päeva ainult saia sööd, tuleb viimaks kange leivaisu (peale); Nda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib majas on, ei ole nälga ühtigi || ▪ Meil uᵉss leväss piltl Meie oleme riius. Vrd rugi|leib; rugi|puᵉll
2. leivatainas ▪ Piäb leibä panõma, vana leib suab otsa Peab leiba [hapnema] panema, vana leib saab otsa; Mia sõtku levä ää Ma sõtkun leiva[taigna] ära; Ää tõstug viel leibu vällä! Ära tõsta veel [astjast] leibu [tainast] välja!
3. toit, elatis ▪ Kui kalu suab, siis jälle leib majas Kui kalu saab, siis on jälle leib majas (toit laual); Enne uutsõd jääme levätä Enne uudsevilja [saamist] oleme leivata
4. leibkond ▪ Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored said vihaseks ja läksid [meist] eraldi leiba (kolisid omaette); Ühes leibäs olid Nad olid ühes leivas

.lielis <.lielise, .lielist> leelis, tuhavesi ▪ Lielisegä piäb siebi vällä puhastama, et siepi lõngasse'mte jäe Tuhaleelisega peab seebi [lõngadest] välja puhastama, et seepi ei jääks lõngasse; Sie küll kangõ lielis See on küll kange leelis

.liimmä <.liimi, liimi> liimima ▪ Kärisen ramatu lehed piäb uiõst kogo liimmä Kärisenud raamatulehed peab uuesti kokku liimima

loksotama <loksota, loksota> loksutama ▪ Rohto piäb ennemä pudõliss loksotama, kui sisse võtad Enne peab rohtu pudelis loksutama, kui sisse võtad; Akka sia kuõrt loksotama Hakka sina koort [võiks] loksutama

luᵉkk <luki, .lukki> lukk ▪ Luud ond Kihnus luki iest Luud on Kihnus luku eest; Luᵉkk koera-kassi jaoks, aga'mtõ inimese jaoks Lukk on koera-kassi jaoks, aga mitte inimese jaoks (lukk peab looma, mitte inimest); Võti lukiss kindi, ei anna liiku Võti on lukus kinni, ei anna keerama || .lukki, .lukkis lukku, lukus ▪ Panõ uks lukki Pane uks lukku; Kui puu uksõ taga, siis ond Kihnus uks lukkis Kui puu on ukse taga, siis on Kihnus uks lukus

lussikas <lussika, lussikast> lusikas ▪ Talbusõ aaks piäb küläst lussiku lainama Talgu ajaks peab külast lusikaid laenama; Eit pani või kaussi ning suõlvett piäle, õerus siis lussikaga mjõtu korda segämini Vanaema pani või kaussi ja soolvett peale, siis hõõrus lusikaga kõik mitu korda segi (siis ei tule rääsunud maitset) || ▪ Taotas lussika lava alla piltl Viskas lusika laua alla (suri ära)

lõng <lõnga, .lõnga> lõng ▪ Akkamõ lõngu värvmä, piäb uusi körtä tegemä Hakkame lõngu värvima, peab uusi körte tegema; Kördi lõngad suavad kedrätüd Kördi lõngad saavad kedratud; Veegä piäb siebi vällä puhastama, et siepi lõngassõ’mte jäe Veega peab seebi [lõngadest] välja puhastama, et seepi ei jääks lõngasse; Keri üks võrgõ lõnga ää Keri üks pasmas lõnga ära || ▪ Tämä mitte ties tüe lõnga piltl Ta ei teinud raasugi tööd (nii laisk) || .õmblõmis lõng tikkimislõng

madaranõ <madaratsõ ~ madarasõ, madarast> madarapunane ▪ Kidi vasta siotassõ randmõ ümber madaranõ lõng Kidi vastu seotakse randme ümber madarapunane lõng; Madarasõ lõnga kietmise jaoks piäb olõma üsä paelu madara juuriku Madarapunase lõnga värvimiseks peab olema päris palju madarajuuri; Siis tehti kördilõnga, madarasi lõngu Siis tehti kördilõnga, madarapunaseid lõngu

.matma <.matta, mata>
1. matma (surnut) ▪ Uõmõ maetaksõ surnu ää Homme maetakse surnu maha; Kui matmisõ aegõs kirikuärrät ei põlõ, matab kirikuärrä päräst aua piält uiõst Kui matmise ajal pole kirikhärrat kohal, matab kirikhärra pärast haua pealt uuesti (peab matusetalituse pärast kalmul)
2. peitma; kinni katma ▪ Koer lähäb konti matma Koer läheb konti matma; Jõlma mattis paksus uduks Ilma mattis paksu udusse

mii <mii, miid>
1. laevakaare kumerus, kalle ▪ Kuarõd raiutassõ miisse Kaared raiutakse kumeraks; Laeva kuaᵉr piäb miis olõma Laevakaar peab olema viltu (mitte täisnurkselt)
2. miiunurgik, liikuva keelega nurgamõõtja ▪ Plangulõ tehakse numbrid piäle, sjõnna pannassõ mii piäle Laevaplangule tehakse numbrid peale, sinna pannakse nurgamõõtja peale

mis <mille, midä>
1. (küsisõna) mis ▪ Mis iest suapad said? Mis [raha] eest saapad said?; Mis jõlm uõmõ tulga? Mis ilm homme tuleb?; Mis nuõr mies sest supilagast seüä suab Mis noor mees sest supilagast süüa saab (see ju ei toida); Mis jahti kua nuõrikumajas oli? Mis tralli noorikumajas tehti ka? || (retoorilistes lausetes) ▪ Mis iest siis obo ond, kui ise piäb vädämä! Milleks siis hobune on, kui ise peab vedama!; Las ta riäkä mis tahtõ Las ta räägib mis tahes
2. mis (kõrvallause algul) ▪ Sie'mtõ põlõ viel käe, mis lubatassõ See pole veel käes, mida [alles] lubatakse
3. nagu, nii et ▪ Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis hirmus; Laõnõ lüeb tagant tullõs vasta laeva perset mis üsä laksub Laine lööb tagant tulles vastu laevapära nii mis laksub

muedu
1. muidu, (ilma)asjata; ainult, lihtsalt ▪ Sai muedu akkata sjõtta toᵉrkma, nüüd aesõb piltl Asjata sai hakata sitta torkima, nüüd haiseb (miski või keegi oleks tulnud rahule jätta); Suurõmad vjõlla põlõgid, muedu karvad üksi Suuremat villa polegi, ainult üksnes karvad (lambaniitmisest)
2. tasuta ▪ Muedu sua kedägi, ikka raha iest Muidu ei saa midagi, ikka raha eest (tuleb osta)
3. vastasel juhul ▪ Panõ õngõtõlõ kastiss põrk piäle, muedu lähtväd segämini Pane õngedele kastis põrk peale, muidu lähevad segamini; Viina pudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära
4. muul viisil, teisiti ▪ Muedu sellele raha oidjalõ surm ei tulõ, ku piäb oma amõti mõnõlõ teesele edekohe anma Muidu sellele rahahoidjale surm ei tule, kui et ta peab oma ameti kellelegi teisele edasi andma

must <musta, .musta>
1. omds musta värvi ▪ Ühe musta lamba piäks kua lauta panõma Ühe musta lamba peaks ka lauta panema; Valgõd lõnga oli, aga must oli otsa suan Valget lõnga oli, aga must oli otsa saanud; Silme ies lei mustaks Silme ees lõi mustaks; Mede eenä aid ond mustaks tallatud piltl Meie kodulähedane karjamaa on mustaks tallatud (rohi on sõtkutud) || ei .musta egä .valgõd mitte sõnagi ▪ Ei ütless miolõ musta egä valgõd Ei ütlenud mulle ei musta ega valget. Vt sitikäs|must
2. omds räpane, kasimata ▪ Akna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi
3. nimis musta riietatud inimene ▪ Ei aita, piäb lapsõd kua mustõ segä suatma piltl Pole parata, peab lapsed ka mustade sekka [kooli] saatma (õpetajad kandsid vanasti musti riideid, kihnlased halle ja valgeid)

mõni <mõnõ, .mõnda>
1. mõni, keegi ▪ Mõni võib omalõ saunõs külmä vett kaela aada Mõni võib endale saunas külma vett kaela kallata; Mõnõl inimesel ärjä tervis Mõnel inimesel on härja tervis; Ää töllerdäg sii oma karkõga, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda siin oma karkudega, kukud veel mõnele kaela ka
2. mõni, väike hulk ▪ Tuõ mõni porgandi supissõ Too mõni porgand supi sisse || .mõnda midagi ▪ Kihnu muadõlõ piäb paelu sõnnikud panõma, kui mõnda suaja tahad Kihnu maadele peab palju sõnnikut panema, kui midagi saada tahad

mõtõ <.mõttõ, mõtõt>
1. mõte; mõtlemine ▪ Miol ei põlõ piäs mitte ühtegi iäd mõtõt Mul ei ole peas ühtegi head mõtet; Mis'sä nda mõttõs seesäd? Miks sa nii mõttes seisad?; Mia jäi mõttõsõ Ma jäin mõttesse
2. tähendus; eesmärk ▪ Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Igal tööl peab ka oma mõte olema

mädä <mää, mädä> omds mäda(nenud), pehkinud; riknenud ▪ Määd õonad taota põtipangissõ Mädanenud kartulid loobi seapange; Räämed määd, piäb sisse süestmä Räimed on mädad, peab [tagasi] merre viskama; Ühte ond mädä sii Taani riikis piltl Miski on mäda siin Taani riigis || lagunenud, püdel ▪ Mädä iä Lagunenud jää