[KES] Kihnu sõnaraamat

engeldämä <engeldä, engeldä> hingeldama ▪ Ai, kudas emä engeldäs! Oi, kuidas ema hingeldas!; Isä uõtas ää, kui meie engeldes sjõnna jõudsimõ, ning akkas siis tüegä piäle Isa ootas ära, kui me hingeldades kohale jõudsime, ja hakkas siis tööga peale

.katsma <.katsu, katsu>
1. püüdma, üritama, proovima ▪ Katskõ viksemini sõoda, suamõ rutõmini ää Katsuge kõvemini sõuda, saame kiiremini edasi; Katsu korra viel! Proovi veel üks kord!; Mia katsu selle asja korda aada Ma katsun selle asja korda ajada
2. maitsma, (maitset) proovima ▪ Tulgõ mede õlut kua katsma Tulge meie õlut ka maitsema; Mia katsi ühe enge terä leibä Ma proovisin ivakese leiba
3. katsuma, puudutama ▪ Poesid katsid tüdrikätel nisä Poisid katsusid tüdrukutel rindu || .pioga .katsu käeulatuses, lähedal ▪ Pulmad ikka üsä pioga katsu juba Pulmad juba üsna käega katsuda
4. käskiva kõneviisi vormid (nt ähvardusena) ▪ Mis sä enäm uõtad, katsu et koo suad! Mis sa enam ootad, vaata et koju saad!

koo koju ▪ Ei aita, tulõb ää koo minnä Pole parata, tuleb ära koju minna; Mis sä enäm uõtad, katsu et koo suad Mis sa enam ootad, katsu et koju saad; Mᵉann laᵉsti koo käümä Mann lasti koju käima (puhkusele). Vrd kojosõ

.luõtma <.luõta, luõda> lootma; soovima, ootama ▪ Inime luõdab ikka paramad Inimene loodab ikka paremat; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi ootas ikka selliseid paremaid poisse, nüüd ei taha teda enam keegi; Nämäd jäid meitesse luõtma Nad jäid meie peale lootma || ootavalt vaatama ▪ Lehm luõdab alõda silmägä, tahab seüä Lehm vaatab haleda silmaga, tahab süüa

lõpp1 <lõpu, .lõppu> lõppemine, lõpp ▪ Jurikuu lõpp juba käe, mesikupp uõtab lapsi magusad mahla imemä Jürikuu lõpp on juba käes, karukell ootab lapsi magusat mahla imema; Kuõli lõpp oli ligi Koolilõpp oli lähedal

mesi|kupp <mesi|kupu, mesi|.kuppu> ojamõõl (Geum rivale) ; aas-karukell (Pulsatilla praténsis) ▪ Mesikupp uõtab lapsi oma magusad mahla imemä Mesikupp ootab lapsi oma magusat mahla imema

njapp <njapu, .njappu> näpp, sõrm ▪ Sõᵉrmkjõnnastõss akkavad njapud üsä ruttu kültümä Sõrmkinnastes hakkavad näpud üsna ruttu külmetama; Tali ond ju sie aeg, sasja Kihnu naenõ uõtab: kondid puhkavad, aga njapud ikka käüäd Talv on ju see aeg, mida Kihnu naine ootab: kondid puhkavad, aga näpud muudkui käivad; Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähele ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks || njapuga näputäis ▪ Tuõ tuast topsist njapuga kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis naelu

.ootama <.oota, .oota> ujutama, ujuda laskma ▪ Sui käüdi meres obosi ootamõs Suvel käidi meres hobuseid ujutamas

pire2 pisut, natuke ▪ Uõta üks pire aega Oota natuke aega (üks moment). Vrd pireke

rahvas <.rahva, rahvast> (küla)rahvas, inimesed ▪ Rahvas uõtavad randõs meremehi Rahvas ootab rannas meremehi; Rahvas tulid puõe juurõ kogo Inimesed tulid poe juurde kokku

terä2 <terä, terät ~ terä>
1. (teravilja) iva; seeme ▪ Rugi terä allõs pehme Rukkitera on alles pehme; Oli nähä puõlikusi vilja teräsi ning kesti Oli näha poolikuid viljateri ja kesti; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Kartulid olid sihukesed nagu herneterad või oad; Vili külmä võetud, teräd piimäl Vili on külmavõetud, terad on piimal
2. tera, väike osake ▪ Kuõᵉr juba teräs, varssi lähäb kogo Koorel on juba terad sees, varsti läheb kokku (võitegemisel)
3. piltl natuke, ivake, väheke ▪ Mis sest teräst testele viiä suab Mis sellest natukesest teistele viia saab; Mia suass mitte terät Ma ei saanud mitte ivakestki (mitte midagi); Ühe terä aa iest oli sii Ivakese aja eest oli ta [veel] siin; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp väheke soolane; Uõta'nd terä viel! Oota nüüd natuke veel!

.uõtama <.uõta, .uõta> ootama ▪ Kaua'ss me uõtamõ, elistä kua'mtõ Kaua me siis ootame, [ta] ei helista ka; Ää tüütäb uõtõs Ära tüütab oodates; Uõtagõ natukõ Oodake natuke; Uõta'nd viel korra! Oota nüüd veel natuke!; Mia akka üsä praegu koo minema, ei jõva sjõnd ää uõta Ma hakkan kohe koju minema, ei jõua sind ära oodata

üksi|silmi üksisilmi ▪ Mari vaheb üksi silmi mere piäle, uõtab Tuõmast Mari vahib üksisilmi merele, ootab Toomast