[KES] Kihnu sõnaraamat

aer <aeru, .aeru> aer; mõla ▪ Nda vaga, et piäb aerdõga kua aitama Nii tuulevaikne, et peab ka aerudega aitama; Puatis oln kolm miest, üks aerdõ piäl, kaks võrgu piäl Paadis olnud kolm meest, üks aerude, kaks võrgu peal; Pistä aeruga vett Pista aer vette (mõõda vee sügavust)

ahengas <ahenga, ahengast> ahing ▪ Ahengaga angõrju sosima Ahinguga angerjaid raiuma (püüdma); Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak olnud meestel õige hea, nad saanud nii palju kalu, kui ahinguga raiuda jõudsid; Ahenga pii Ahingu hammas. Vrd västär

ahnõ <.ahnõ, ahnõt> ihnus, ihne ▪ Tämä nda ahnõ, et täü teesele kivi kua piäd peksä anda'mtõ Ta on nii ihne, et ei täi teisele kivi ka anda pead peksta; Muedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu olnud ta küll ihne, aga soola pole ta kokku hoidnud

ald1 <alla, .alda> järellainetus; ummikas, ummiklaine ▪ Kui jõlm vagavaks jäeb ning vana laenõ viel siss ond, siis üeldässe, et suur ald viel siss merel Kui ilm vaikseks jääb ning möödunud tormi laine veel sees on, siis öeldakse, et suur ummiklaine on veel merel sees; Meres vist teene tuul oln, vesikuarõst käüb ald maha (randa) Meres on vist teisest suunast tuul olnud, vesikaarest käib ummiklaine randa (lainetus vaibub); Mere püüdesse aab muda allaga Ummiklaine kannab püünistesse muda. Vrd allõ

.alla|kohe allapoole, alaspidi ▪ Rjõpn sedäviisi, piä oln allakohe, jalad üleskohe Rippunud sedaviisi, pea alaspidi, jalad ülespidi; Mia ei või kõrgõst allakohe vahti, silmäd lähtväd kirjavass Ma ei või kõrgelt allapoole vaadata, silmad lähevad kirjuks; Mis kasvab tüi üleskohe, ladu allakohe (mõistatus) Mis kasvab tüvi ülespoole, latv allapoole (= lehmasaba)

.allõs
1. alles, olemas, tallel ▪ Siol kõik asjad allõs ve? Sul kõik asjad alles või?
2. äsja, just praegu ▪ Mia allõs tuli rannast, ei olõss siäl puadi juurõs kedägid nähä Ma just tulin rannast, ei olnud seal paadi juures kedagi näha; Sie miol siiani mieles, nao olõs allõs oln See on mul siiani meeles, nagu oleks just praegu olnud
3. mitte enne kui ▪ Allõs jõululaupa otsi selle üles puu piäle ehteks Alles jõululaupäeval otsin selle üles [jõulu]puule ehteks
4. ikka, veel ▪ Õuõs oli allõs pime Väljas oli veel pime; Uni oli silmes allõs Uni oli veel silmas; Lumõangõd olid allõs õuõ all Lumehanged olid alles õue all; Tämä magab allõs kätküs Ta magab alles hällis; Meil kõik kõrrõd allõs kündmätä Meil kõik kõrrepõllud alles kündmata || ▪ Elde pühä ieder, sia kua ikka allõs elus! Helde püha jumal, sina ka ikka veel elus!

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutama ▪ Suad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi || ▪ Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibuma ▪ Vahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulema ▪ Vana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulema ▪ Kas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerima ▪ Papa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

asi <asja, .asja>
1. asi, ese; riist ▪ Kõik asjad unnikus koos Kõik asjad hunnikus koos; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haua peal
2. asjaolu; tegevus, asjatoimetus ▪ Kui asi siokõ ond, tulõ mia enäm kordagid abi siolõ Kui asi selline on, siis ei tule ma sulle enam kordagi appi; Nüüd ond asi siokõ, et piäme lehmä ää viimä Nüüd on asi selline, et peame lehma ära viima (maha müüma); Kui kodo kuevad riided selgä suan, oln otsõ teene asi Kui kodus kuivad riided selga saanud, olnud kohe teine asi (teine tunne); Kirikus käümine oligi jõululaupa õhta piämine asi Kirikuskäik oligi jõululaupäeva õhtul peaasi || .asja olõma pistmist olema ▪ Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud
3. midagi kasulikku, väärtuslikku ▪ Endised mutid põlõ asjad kedägid, va jämedäd puraskid Endised püünised pole midagi väärt, ühed jämedad purakad on (suured kobakad); Siia kala põlõ enäm asi kedägi, kui kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemas Siiakala pole enam midagi väärt, kui ta kaua soolas seisab, läheb tuimaks
4. rõhutav osis ühendis „mis asja“ ▪ Mis asja’ka sia aad! Mis asja sa ikka ajad! (mis jutt see nüüd on!); Mis asja paassõ panna? Mida patta panna? (mis me söögiks teeme?). Vrd msasi; sasi2

eele eile ▪ Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Eele õhta pani levä akkama Eile õhtul panin leiva hakkama (alustasin leivategu)

ei ei (eitussõna) ▪ Mia ei tuõss puõst tanga Ma ei toonud poest tangu; Sellekorra ei põlõ puõdis jahu oln Seekord poes jahu ei olnud (müügil)

eng1 <enge, .enge>
1. hingamine; hingetõmme ▪ Poiss akkas naerma ning tõmbas engegä levä tükü kurku Poiss hakkas naerma ja tõmbas hingetõmbega leivatüki kurku (leib läks hingekurku) || eng .kindi hinge kinni pidades ▪ Eng kindi uõtasimõ nüüd siäl Ootasime nüüd seal, hing kinni (julgemata hingata) || eng punõga .kaelas hing paelaga kaelas ▪ Enne uõpi tahtsimõ eenäd kogo suaja, päräst oli eng punõga kaelõs Enne vihmahoogu tahtsime heinad kokku saada, pärast oli hing paelaga kaelas (hing rinnus kinni) || paha engegä hädavaevu ▪ Saemõ paha engegä laidõ alla torma varju Saime hädavaevu laidude alla tormivarju. Vrd .ühte|.enge
2. hing, eluvaim ▪ Angõrjas nda vjõsada engegä Angerjas on väga visa hingega; Inimese eng ei surrõ Inimese hing ei surevat. Vrd elu|vaim || .enge .võtma hinge võtma, tapma ▪ Meil oli ikka oni abiss sial enge võtmõs Meil oli ikka onu abiks sealt hinge võtmas (siga tapmas)
3. inimene, isik ▪ Nimekirjas oli nelikümmen enge Nimekirjas oli nelikümmend inimest; Mitte inimese enge põlõ kusagil oln Mitte üht inimhinge pole kusagil olnud

.englis.maᵉnn <.englismanni, .englis.manni> van inglane ▪ Meie arvasimõ, et englismannid suavad sellest aru kua Meie arvasime, et inglased saavad sellest aru ka (saksa keelest); Mede vanaeit riäkis kudas englismanniga kjõmpus oln Meie vanaema rääkis, kuidas ta inglasega kimpus olnud. Vrd .inglanõ

enseldämä <enseldä, enseldä>
1. esmakordsel meresõidul kombekohaselt meresõitjaks ristima ▪ Purjulaevaga sai juba ennemä Taani väinest läbi käüä, suass enäm enseldä ühti Purjelaevaga oli juba varem Taani väinadest läbi käidud, siis enam ei ristitud ühti
2. karistama; peksma ▪ Olõks te nuõrna rohkõm enseldä suan, siis olõks nüüd mehed kua oln Oleks te noorena rohkem nüpeldada saanud, siis oleks te nüüd juba mehed ka olnud (mehe eest väljas olnud)

ieringäs <ieringä, ieringäst> heeringas ▪ Pulli Juri oln pootsmaᵉnn, ann poestõlõ ieringu Pulli Jüri olnud pootsman, andnud poistele heeringaid. Vrd eeringäs

jaᵉht <jahe, .jahti>
1. jaht, jahipidamine; püük ▪ Värske lumi muas, taris jänese jahe piäle minnä Värske lumi maas, tarvis jänesejahile minna; Madisõpäävä aegas akatassõ käümä, siis kõegõ suurõm jaᵉht Madisepäeva aegu hakatakse käima, siis on kõige suurem [hülge]püük; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast
2. piltl sekeldus; trall, nali ▪ Me akkamõ selle sui vist sedä pulma jahti kua pidämä Me hakkame sel suvel vist ka seda pulmatralli korraldama; Eele üese oln puõe juurõs kolõ jaᵉht Eile öösel olnud poe juures kole trall (kõva pidu); Endsel aal suan ikka suarlastõga jahti Vanasti on saarlastega ikka nalja saanud; Sie jaᵉht jahetud See trall on trallitud; Ljõnnas paelu lõbujahti Pärnus palju lõbustusi; Kietäjä pala jaᵉht Tulipalav trall (väga lõbus oleng)

.jarsku
1. järsku, järsult ▪ Jarsku sügä Järsult sügav (püstsuunas laskuv); Kalda serves lähäb meri jarsku sügäväks Kalda ääres läheb meri järsult sügavaks
2. äkki, ootamatult ▪ Jarsku oln jõlmatu suur raha kõlin Äkki olnud kuulda ilmatu suurt rahakõlinat; Lei nda jarsku purjutõssõ, et kedägi suass tehä Lõi [tuule] nii järsku purjedesse, et enam ei saanud midagi teha; Põlvist lei jarsku nõdraks Järsku lõi põlvist nõrgaks

jumal <jumala, jumalad> jumal ▪ Aga jumal või kuraᵉt, kissi meite puõlt oli Aga jumal või kurat, kes see meie poolt oli; Puõtsi jõlõdad oln vana jumalal kõegõ viimsed lõua (knk) Pootsi jõledad olnud vanajumalal kõige viimased luua (pilge pootsilaste kohta) || (väljendites ja hüüatustes) ▪ Jatkaka jumal! Andku jumal jätku! (vastus soovile „Jatku leväle!“); Jumal tänätüd, saemõ üle! Jumal tänatud, saime üle [mere]!; Oh sa jumal oitko! Oh sa jumal hoidku!

juur <juurõ, juurt>
1. (taime)juur ▪ Kus põllu kivi varõd oln, siäl madara juurõd jämedämäd Kus põllukivist aiad on, seal on madarajuured jämedamad
2. (leiva)juuretis ▪ Tänä tulõb levä juurt panna Täna tuleb leivajuuretis hakkama panna

.juusõd mitm <.juustõ, .juusi> juuksed ▪ Lapsõl tahtvad juusõd lahuta Lapsel tuleb juuksed lahku kammida; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Tie juusõd kindi Pane oma juuksed kinni; Mio piänahk oln terven tükküs juustõga taga kuklas Mu peanahk oli olnud juustega tükkis taga kuklas (pärast autoõnnetust); Juusi tämäl ligi põlõgi Ega tal juukseid [enam] suurt polegi

kael <kaela, .kaela>
1. kael ▪ Mia ei taha testele sedäsi kaela kondi piäle jäädä piltl Ma ei taha teistele niimoodi kaelakondi peale jääda (koormaks); Kududõs läks kael kangõks Kududes jäi kael kangeks || .kaela, .kaelas, kaelast kaela, kaelas, kaelast (rõivastusest) ▪ Panõ saᵉll kaela, kuõnualunõ terven paljas Pane sall kaela, [muidu] kurgualune puha paljas; Rätikud kaelas Rätikud kaelas; Pärglid ja elmed olid kaelõs nuõrdõl inimestel Pärlid ja helmed olid kaelas noortel inimestel; Tioaegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs ning muudkui valvan rahaauku Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas ja muudkui valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist) || ▪ Kaelani märg Üleni märg
2. piltl kitsas koht; mereväin ▪ Pudõli kael Pudelikael; Selle lassi ette pitkält sisse, teesiti olõs Sorgo kaela viin Selle [ankru] lasin väga pikalt sisse, muidu oleks [laeva] Sorgu väina viinud

katk <katku, .katku> katkuhaigus ▪ Piäle katku oln Lüllemäel viel üks kukk laulmas Peale katku olnud Lüllemäel veel üksainus kukk laulmas; Sie oln katk, ikka loeti praegu katkuks sedä See olnud katk, nüüd loeti seda ikka katkuks; Kõikõl Kihnu naestõl ond kördi alumisõ iäre külges punanõ pael, et sie kaetsõks katku vasta Kõigil Kihnu naistel on kördi alumises ääres punane pael, et see kaitseks katku vastu

kauat (hrl eitavas lauses) kaua ▪ Selle levägä kauat läbi ei suaja Selle leivaga küll kaua läbi ei saada; Tämä ikka sii väga kauat ei oln Ta küll väga kaua siin ei olnud; Põlõ sest kuigit kauat Pole sellest kuigi kaua [aega möödas]. Vrd kaua

kolõ <kolõda, kolõdad>
1. kole; hirmuäratav ▪ Küll võib ikka jõlmõs kolõdi inimesi olla Küll võib ilmas ikka hirmsaid inimesi olla; Küll tuli ond üks kolõ asi Küll [kahju]tuli on üks kole asi; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kolõ oln üese Seal olnud nii palju hunte, karjunud ja ulgunud öösel mis kole
2. väga, hästi; tohutu ▪ Kolõdad muõdi aab lund maha Lund sajab hirmsat moodi (erakordselt palju); Kolõ torõ koera poeg Hästi tore koerakutsikas; Sii mätästess kolõ vjõsa ein Siin mätaste vahel on väga visa hein

koᵉnt <kondi, .konti>
1. kont, luu ▪ Lülle kondid oln jäletumalt suurõd Lülle kondid olnud hirmus suured (Lüll on Kihnu müütiline kangelane); Koer lähäb konti matma Koer läheb konti matma; Magus koᵉnt Krõmpsluu; Luupiosõ koᵉnt Pahkluu
2. keha tervikuna ▪ Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kere hakkas niimoodi värisema et (hirmust); Kondid nuõrna tüegä ää tapõtud ning venütet Ihu [juba] noorest peast tööga ära tapetud ja välja venitatud || piltl väga kõhn ▪ Kondid välles Ribikondid on väljas (näha); Kaks konti ning kusõ ais Kaks konti ja kusehais (väga kõhnast inimesest) || .koᵉntõ pärä keha järgi ▪ Sie jaᵉkk suan üsä koᵉntõ pärä See jakk on saanud üsna keha järgi (hoiab taljesse)
3. puuviljakivi ▪ Koᵉmpu marjõl suurõd kondid siss Viirpuumarjadel on suured kivid sees
4. pikkusmõõt (pöidla ülemise lüli pikkus) ▪ Mia mõõda kõiki kondiga Mina mõõdan kõike kondiga; Suka peüä pitkust piäb vähämält viis konti olõma Suka pöid peab olema vähemalt viis konti pikk

kummuli
1. kummuli, põhi ülespoole ▪ Suurupi kohtas tuli pissike pilve nustakas ning nda kummuli viis Suurupi kohal tuli pisike pilvetuust ja nõnda viis kummuli (laeva)
2. otseti, näoli ▪ Mia olõ kummuli ning lapitõ vie piäl oln piltl Ma olen kummuli ja lapiti vee peal olnud (igas asendis)

kuri <kurja, .kurja> kuri; vihane ▪ Tämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, väga hea mees oli; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud; Ärg läks kurjaks Härg läks vihaseks; Englis ohvitser tuln rannast, oln kuri selle soldatiga Inglise ohvitser tulnud rannast, olnud kuri selle soldatiga

kuut <kuudi, .kuuti> van ühemastiline purjekas ▪ Juri tein Suarul mõisa kuuti Jüri oli teinud Suaru neemel mõisale purjekat; Kihnu mõisal oli kuuᵉt oln Kihnu mõisal oli purjekas olnud

kuõᵉl <kuõli, .kuõli> kool ▪ Kuõᵉl oli külmä päräst kindi oln Kool oli külma pärast kinni olnud; Teste poiss ollõ kuõlis igänes targa piägä Naabripoiss pidavat olema koolis väga targa peaga

küsümä <küsüdä, küsü> küsima, pärima ▪ Mine küsü, mjõllas sia minna võid Mine küsi, millal sa minna võid; Esti kiel suus, suab ju küsüdä, kui ise tiä'mte Eesti keel suus, saab ju küsida, kui ise ei tea (teed); Sedä küsütäte ühti, kelle lae ollõ, küsütäte, kissi meister oln Seda ei küsitud üldse, kelle laev see on, vaid küsiti, kes oli laevameister

ladung <ladungi, ladungid>
1. last, koorem ▪ Laatsimõ ladungi puid Laadisime koorma puid (laeva peale) || ladungi, ladungisõ laadungisse, lasti ▪ Laevad pandi ladungi Laevad lastiti; Mia laadsi puadi ladungisõ Ma laadisin paadile laadungi peale || ladungis laadungis, lastis ▪ Kuiõ või viie tunniga, siis oli lae ladungis Kuue või viie tunniga, siis oli laev lastitud; Lae oli eli uaᵉtõga ladungis Laeva lastiks olid õlivaadid; Mõlemad oln jõrmu ladungis, jõrmu täüs piltl Mõlemad olid hirmu täis
2. (püssi)laeng ▪ Laina miolõ puaᵉr ladungid püssürohto Laena mulle paar laengut püssirohtu || ladungis laetud ▪ Ää jättüg ladungis püssü lastõ ede Ära jäta laetud püssi laste ette

.lamba|ravad mitm <.lamba|.raudõ, .lamba|.raudu> lambarauad ▪ Lambaravad tahtvad kõhuta Lambaraudu on vaja teritada; Tioaegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs ning valvan rahaauku, mis oln kivi all Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas, ja valvanud rahaauku, mis olnud kivi all

lapitõ lapiti ▪ Laeva lei lapitõ Laeva lõi külili (suure lainega); Mia olõ kummuli ning lapitõ vie piäl oln Ma olen vee peal olnud kummuli ja lapiti (igas asendis)

.laulma <laolda, laola>
1. laulma (inimesest) ▪ Pulmõs sai paelu laolda ning karju, nüüd iäl läin Pulmas sai palju laulda ja karjuda, nüüd on hääl ära; Mia käösi nuõrna kirikus laulmõs Ma käisin noorena kirikus laulmas || .vällä .laulma piltl merre laulma, laeva vettelaskmisel käsklusi hüüdma ▪ Saᵉssa laulis kõik Kihnu laevad vällä Sassa laulis kõik Kihnu laevad merre; Kutsumõ Nuki laeva vällä laulma Kutsume Nuki laeva merre laulma
2. häälitsema (lindudest, loomadest) ▪ Kas konn laolab siis kui märgä põlõ? Kas konn laulab ka siis, kui vett ei ole?; Piäle katku oln Lüllemäel viel üks kukk laulmas Peale katku olnud Lüllemäel ainult üks kukk laulmas; Keväde suab jälle ljõnda laulmõs kulda Kevadel saab kuulda jälle linde laulmas

lehm <lehmä, .lehmä> lehm ▪ Lehmä tuõminõ oli mede peres lastõ tüe Lehma kojutoomine oli meie peres laste töö; Mitte kusagilõ põlõ lehmä panna, muutku piä paela otsõs Mitte kusagile pole lehma panna, muudkui sööda köie otsas (st pole karjamaad); Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalavarjud || lehmä .alla, all lüpsma(s) ▪ Kummas teitest lehmä alla lähäb? Kumb teist läheb lehma lüpsma?; Tämä oln lehmä all Tema olnud lehma lüpsmas || lehmä .muõdi piltl looma moodi, kõvasti ▪ Lehmä muõdi ruaᵉsvad tüed tehä Looma moodi rassivad tööd teha || sinine lehm (mütoloogiline) merilehm ▪ Nämäd jäid Merevaalitsejä lossi elämä ning lossiärrä sinisi lehmi lüpsmä Nad jäid Merevalitseja lossi elama ja lossihärra siniseid lehmi lüpsma (muinasjutust)

ligemäl ligemal, lähemal ▪ Naabri õuõ oln ligemäl kui kodosõd uõnõd Naabripere õu olnud ligemal kui koduhooned

liguma <liguda, lio> ligunema ▪ Lasõ pesu terä aega leüge veess liguda Lase pesul natuke aega leiges vees liguneda; Mia tie rugi ljõnnastõst leibä, siis panõ tuargassõ, siis liob siäl Ma teen rukkilinnastest leiba, siis panen toobrisse, siis see liguneb seal || ligun märg läbimärg ▪ Siis oln ise terven ligun märg ning obo värisen kua terven Siis olnud ta ise üleni läbimärg ja hobune värisenud ka üle kere

liha|laut <liha|laoda, liha|.lauta> lihaait ▪ Ühekorra Mari näin, et lihalaoda raᵉmp oln lahti ning pann uksõ kindi Ükskord Mari näinud, et lihaaida kramp olnud lahti ja ta pannud ukse kinni

loe|vesi <loe|vee, loe|vett> tõusuvesi; tuulest rannale aetud merevesi ▪ Tänä oli loe vesi nda sügä, et tuli üle ree põhja Täna oli loevesi nii sügav, et tuli üle ree põhja; Ei põlõ iä piäle suan, loevesi oln iäres Ta ei pääsenud merejääle, loevesi olnud rannas ees; Loe veegä olõ küll kjõmpus oln Loeveega olen ma küllalt kimpus olnud

luup <luubi, .luupi> luup, (väike) purjelaev; (laeva) aerupaat ▪ Ühekorra tuln üksaenukõ luubi täüs, englismadrusõd oln Kord tulnud [randa] üksainuke luubitäis, olnud inglise madrused; Mõisal oli oma luup Mõisal oli oma luup. Vrd ädä|luup

.luõma <.lõua, luõ; lihtmin lei>
1. looma, uut tekitama ▪ Puõtsi jõlõdad oln vanajumalal kõegõ viimsed lõua iroon Pootsi elanikud olnud vanajumalal kõige viimased luua
2. kudumistööd vms alustama ▪ Ää luõg uut troid, põlõ’mtõ enäm aega kududa Ära uut kampsunit alusta, enam pole aega kududa; Sukka üles luõma Sukka üles looma (silmuseid varrastele tegema)

lüek <lüegi, .lüeki> piltl menu, hea võimalus ▪ Eele oln rahvamajas poestõl kolõ lüek Eile olnud poistel rahvamajas kõvasti lööki (neil oli tüdrukute seas menu); Lõppõs oli vjõmbõga igänes lüeki Pärnu lahes oli vimbadega kõvasti lööki (püügiõnne)

maᵉnt <mandi, .manti> kraam; kaup ▪ Ai kõiki manti tõemõ ljõnna puõest Oi, igasugust kaupa tõime linna poest; Tämä tuln Ruotsist suõlaga ja kohviubõ oln ja kõikisugust manti Ta tulnud Rootsist soolaga ja kohviube olnud ja kõiksugust [muud] kraami

mjõtu <.mjõtmõ, mjõtut>
1. mitu (küsisõnana) ▪ Mjõtu kilu suhkurt puõest tuõb? Mitu kilo suhkrut ma poest toon?; Mjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? Mitme võrgu sisse räimi paneme?; Mjõtmõssõ kohta mõrdu aasid? Mitmesse kohta sa mõrrad sisse panid?
2. ases mitu ▪ Egäl naesõl mjõtu riibulist körti Igal naisel on mitu triibulist körti; Mehi mjõtut muõdi Mehi on mitut moodi (igasuguseid); Sedä kohta pakuti mjõtmõlõ Seda kohta pakuti mitmele; Mia üsä mjõtmõga seltsis laevõs oln Ma olen üsna mitmega koos laevades [teenistuses] olnud

muestõ, muestõgi muiste, (väga) ammu ▪ Sie oli ühekorra muestõ, kissi'ka nda täpselt enäm mäletäb See oli ükskord ammu, kes seda nii täpselt enam mäletab; Tädit põlõ enäm muestõgi nähä oln Tädi pole enam ammugi näha olnud

musima <musida, musi> (pisut) rüselema, puselema ▪ Põlõ suurt riidu ühti oln, musin muedu natuksõ Suurt riidu pole olnud ühti, [eks nad] puselenud niisama natuke

mõnõ|korra mõnikord, (vahete)vahel ▪ Mõnõkorra tulõb siokõ magusa isu et Mõnikord tuleb kohe selline magusa isu et; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud

.mõtlõminõ <.mõtlõmisõ, .mõtlõmist> mõtlemine; arusaamine ▪ Kui siol olõks natukõ mõtlõmist oln, ei olõks sia sioksõlõ mehele läin Kui sul oleks natukene arusaamist olnud, siis ei oleks sa sellisele mehele läinud

nahk <naha, .nahka>
1. (ihu)nahk; keha ▪ Siis ond siokõ juõsminõ, et nahk märg Siis on selline jooksmine, et [lausa] nahk märg; Saunõs taheti varakult ää käüä, et kiriku minekuks nahad maha jahtun olõks Saunas taheti varakult ära käia, et [jõulu]kirikusse minekuks oleks keha maha jahtunud; Mio piä nahk oln terven tükküs juustõga taga kuklas Kogu mu peanahk olnud koos juustega taga kuklas (autoõnnetuse järel)
2. (nülitud, pargitud) loomanahk ▪ Ülge nahk ond tugõv ning kallis, iseäränis jõlus viel poja nahk Hülgenahk on tugev ja kallis, eriti ilus on veel poja nahk; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast; Naesõd paᵉrkvad küll nahku Naised pargivad nahku ka küll; Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalavarjud
3. piltl laevaplangutus ▪ Laevalõ oli viel korra viisi uus nahk ümber tehtüd Laevale oli veel korraviisi uus plangutus ümber löödud

neli <neljä, .neljä> neli ▪ Neljä ruuduga pissiksed aknad oln ies et mitte naa paelu külmä sisse tulõ Nelja ruuduga väiksed aknad olnud ees, et nii palju külma sisse ei tuleks; Neli kuud oli nuõrõmaks madrusõks, siis sai sellesama laeva piäle vanõmaks madrusõks Neli kuud olin nooremaks madruseks, siis sain samale laevale vanemaks madruseks

nõu2 <nõuõ, .nõuõ ~ nõu> nõu, anum; tünn ▪ Tämä oli oln meistrimies, kissi tein kõik kjõrstud, jõstmõd ning puunõuõd valmis Tema oli olnud meistrimees, kes teinud kõik kirstud, istmed ja puunõud valmis; Kui paelu kuastu viel nõuõss ond? Kui palju kapsaid veel tünnis on?; Suõlatsõ nõuõd Soolasenõud (liha- ja kalatünnid)

nägemä <nähä, näe ~ nää; nud-kesks näin, tud-kesks .nähtüd> nägema ▪ Muad kua nähä ond ve? Kas maad on ka näha või?; Siis meie näess mitte Siärekülä alla tulla Siis meie ei näinudki Sääreküla alla tulla (udu tõttu); Riõt oln puatis pitkäs, et teesed mitte näe Reet olnud paadis pikali, et teised ei näeks; Kõikõ ond nähtüd, egä tiä'mte mis viel nähä suab Kõike on nähtud, aga ega tea, mida veel näha saab; Vahel nähäte siäl alli miest Vahel pidavat seal nähtama halli meest; Kihnus ond mio jaoks viel paelu nägemätä ning tundmata Kihnus on mul veel paljugi nägemata ja teadmata

ohvitsõr <ohvitsõri, ohvitsõri> ohvitser ▪ Üks vene ohvitsõr tuli meitele Üks vene ohvitser tuli meile; Englis ohvitsõr tuln rannast, oln kuri selle soldatiga Inglise ohvitser tulnud rannast ja kurjustanud selle soldatiga; Õigõ ohvitsõr, arvab, et kõiki sii kamanda võib nlj Õige mul ohvitser, arvab, et võib siin kõiki kamandada

.oidaja <.oidaja, .oidajad> hoidja; valvaja ▪ Lapsõd võeti kua juurõ, ei olõss siis lastõaidu egä oidajasi Lapsed võeti ka kaasa, ei olnud siis ju lasteaedu ega hoidjaid; Arvataksõ, et sie oln rahaaugu oidaja Arvatakse, et see olnud rahaaugu valvaja (lehm muistendis)

.oidma <oeda, oja>
1. (haardes) kinni pidama, (kuskil) olla laskma; alles hoidma, säilitama ▪ Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega katsunud ta jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Ohjad aga oitku oosta kindi (rahvalaulust) Ohjad aga hoidku hobust kinni; Vadõrid oidsid oma ristilapsõ ligi Vaderid hoidsid oma ristilapse ligidal; Oja oma kodo urtsikud viel Ma hoian oma koduhurtsikut veel (alles) || (kohal või ametis) pidama ▪ Mis sis tast sii oedassõ? Mis tast siis siin hoitakse?
2. hoiduma, (kuskil) püsima; end hoidma ▪ Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti (salka) || tahakohe .oidma tagasi hoidma, ohjeldama ▪ Katsu ennäst tahakohe oeda, põlõ mõtõt ruaᵉsma minnä Katsu end tagasi hoida, pole mõtet kaklema minna || ää .oidma ära hoidma, vältima ▪ Elkur aitaks ühe ulga õnnõtusi ää oeda Helkur aitaks hulga õnnetusi ära hoida
3. kokku hoidma; säästma ▪ Muedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu ta olnud küll ahne, aga soola ta ei ole [kokku] hoidnud; Käbäd andsid valusad tuld ning sedäsi sai puid kua kogo oeda Käbid andsid valusat tuld ja nii sai ka puid kokku hoida || .oidma .panõma hoiule panema ▪ Sedä täüss ää seüägi, korra proovsi natukõ ühest serväst ning pani oidma Seda [piparkooki] ei täinud ära süüagi, korra proovisin ühest servast ja panin hoiule
4. hüüds ▪ Jumal oitko! Jumal hoidku!; Oh oitko'st! Oh hoidku!; Oja ning kielä ikka sioksõ asja iest! Hoia ja keela ikka sellise asja eest!

.ostminõ <.ostmisõ, .ostmist> ostmine; ost ▪ Tegelikult oln ju kihnlasõd vilja kogo ostmisõ piäl välles Tegelikult olid kihnlased ju vilja kokkuostmise peal väljas

paalstekk <paalsteki, paal.stekki> paali taha pandav kinnitussõlm ▪ Nähä, et sia laevõs olõd oln, mõestad paalstekki panna Näha on, et sa oled laevas töötanud, oskad kinnitussõlme teha

paegal sageli, tihti ▪ Mio vanõmatõ vanõmad riäksid meitele paegal, et kolm korda oln Kihnu mua nda tühi, et kukkõ kua ei oln piäl laulmõs oln Mu vanavanemad rääkisid meile sageli, et Kihnumaa olevat kolm korda nii tühi olnud, et isegi kukke pole [saare] peal laulmas olnud; Mede vana käüb paegal randõs vesiaol Meie vanaisa käib sageli rannas mereajul (välja uhutud kraami otsimas). Vrd sagõda; .tihti; .ühte|.enge

.paksu paksult, tihedasti; (väga) palju ▪ Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kole oln üese Seal olnud nii palju hunte, [need] karjunud ja ulunud öösel mis hirmus

pere|mies <pere|mehe, pere|miest>
1. peremees ▪ Peremies kua kodo ve? Kas peremees on ka kodus või?; Õlut oln valmis ning peremies tuõn katsu Õlu olnud valmis ja peremees toonud maitsta
2. omanik ▪ Puõlnik sai puõlõ raha ning laeva peremies puõlõ Rentnik sai poole rahast ja laeva omanik poole. Vrd omanik

pidu <pidu, pidu> pidu; tantsuõhtu ▪ Rahvamajas oln eele torõ pidu Rahvamajas olnud eile tore pidu; Poiss oli õhta pidu piäle läin Poiss oli õhtul peole läinud

.piotõ
1. lähedal, ligi; mööda ▪ Riõt läks piotõ aa iärt, käüsed olid käe Reet läks mööda aia äärt, käised olid seljas; Piästlikud lendväd piotõ muad, lähäb varssi saolõ Pääsukesed lendavad maadligi, varsti läheb sajule; Miin plahvatas piotõ laeva külge Miin plahvatas otse laeva külje all
2. ligi(kaudu) ▪ Piotõ nelisada inimest oln kohal Ligi nelisada inimest olnud kohal. Vrd .umbõs

.pitkes ~ .pitkäs pikali ▪ Mede maja puõl tehti aigõmaja, kõik pitkes aigõd Meie maja on poolenisti haigemaja, kõik pikali haiged (voodihaiged); Tämä oli ulk aega ju pitkes muas aigõ ning kjõdus Ta oli hulk aega ju pikali maas haige ja kidus; Riõt oln puatis pitkäs, et teesed mitte näe Reet olnud paadis pikali, et teised ei näeks

pobid mitm <pobidõ, pobisi>
1. siksakpael, valge laineline lint ▪ Kiärälist paela kutsutassõ pobidõks Siksakpaela kutsutakse pobideks; Truudusõmärgi all ond kardlint, kirjeks ond pobid Truudusemärgi all on kardlint, kirjadeks on pobid (käiste tikandil). Vrd pael
2. lindi üks laine ▪ Kuulõ sie pael liiga lühüke, ühte pobi olõks viel taris oln Kuule, see pael on liiga lühike, ühte lainet oleks veel tarvis olnud

.pootsmaᵉnn <.pootsmanni, .poots.manni> pootsman ▪ Pulli Juri oln pootsmaᵉnn Pulli Jüri oli olnud pootsman; Pootsmanniks suab jõlma kuõlita kua Pootsmaniks saab ilma koolis õppimiseta ka

.pritsvilling <.pritsvillingu, .pritsvillingud> järsk tugev laine ▪ Vana Nuki ütles, et olõks mõnõ teese kohta nied pritsvillingud tuln, olõs mjõtu miest uppun oln Vana Nuki ütles, et oleks need järsud tugevad lained mõnda teise kohta tulnud, oleks mitu meest ära uppunud

puus <puusa, .puusa> puus ▪ Ää aag oma külmi jalgu vasta mio puusõ Ära aja oma külmi jalgu minu puusade vastu; Jalg tuli tämäl puusast vällä Jalg tuli tal puusaliigesest välja; Tuᵉnts oln üel üegä, rihmaga puusa piäl Pussnuga olnud vööga vööl, rihmaga puusa peal

pärä2 <pärä, pärä> pära; ots ▪ Vigla pärä läks lõhki Oherdi pära läks lõhki; Eit oln jõrmu täüde ning suan ahju päräle minemä Vanaema olnud hirmu täis ja pääsenud ahju otsa

päävä|prillid mitm <päävä|.prille, päävä|.prillä> uus päikeseprillid ▪ Olõks ennemä ülgevälles sioksõd pääväprillid võtta oln nao praegu Oleks vanasti hülgepüügis sellised päikeseprillid võtta olnud nagu praegu; Mio pääväprillä olõd mõnõstas näin ve? Oled sa mu päikeseprille kusagil näinud?

rabõlõma <rabõlõda, rabõlõ>
1. rabelema ▪ Ülge rabõlõs otsast lahti Hüljes rabeles [pootshaagi] otsast lahti
2. maadlema, rammu katsuma ▪ Vanas rahvamajas olid matid muas, siäl sai ühetasa rabõlõmõs käüä Vanas rahvamajas olid matid maas, seal sai alatasa maadlemas käia; Aru vana oln kolõ kangõ rabõlõma Aru vanamees olnud kole kange rammu katsuma. Vrd .maadlõma

.raima <.raiu, raiu>
1. raiuma, tükeldama; langetama; (maha) lõikama ▪ Metsäst andatõ oksõ raiu Metsast antavat hagu raiuda; Oksad sii õuõs raimata Oksad siin õues raiumata; Sii mua mõõdu aegõs raiuti kua siht vahelõ Siin maamõõdu ajal raiuti ka [metsa]siht vahele; Piäb jälle õᵉlga raima Peab jälle õlgi lõikama (rautsiga)
2. sisse raiuma ▪ Piäb õᵉpn mies olõma, kissi maja palgi rihvä raiub Peab õppinud mees olema, kes majapalgile soone sisse raiub
3. (palkidest) ehitama ▪ Tüemehed raisid meil maja Töömehed ehitasid meil maja
4. tulerauaga tuld lööma ▪ Vanal aal raiuti tulõkivi küljest taela külge tuld Vanal ajal löödi tulekivi küljest taela külge tuld
5. ahinguga kalastama, lööma ▪ Raiutud angõrju sua kusagilõ müüä Ahinguga löödud angerjaid ei saa kuhugi müüa; Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel väga hea, nad said nii palju kalu, kui ahinguga lüüa jõudsid

raᵉmp2 <rambi, .rampi>
1. (ukse)kramp ▪ Ühekorra Mari näin, et lihalaoda raᵉmp oln lahti ning pann uksõ kindi Ükskord oli Mari näinud, et lihaaida kramp oli lahti ja ta oli pannud ukse kinni; Tasa piäb linki liigutama, tasa rampi raksutama (rahvalaulust) Tasa peab linki liigutama, tasa krampi raksutama
2. haak ▪ Ehk ulatud nuaga törkis vaoksõ rambi lahti tegemä Ehk ulatud noaga torkides välisukse haaki lahti tegema; Üese pannassõ vaoks rampi Öösel pannakse kojauks haaki

ravitsõja <ravitsõja, ravitsõjad> põetaja, hooldaja ▪ Kihnus on lapsõd oln oma vanõmatõ ravitsõjatõks Kihnus on lapsed olnud oma vanemate põetajad

seletämä <seletä, seletä> seletama; õiendama ▪ Kuula nüüd uõlõga, mia katsu siolõ selle asja ää seletä Kuula nüüd hoolega, ma püüan sulle selle asja ära seletada; Sasja seletäd, siokõst asja ei põlõ oln Mis sa õiendad, sellist asja ei ole olnud; Oli nda vihal, et sülje puru käüs suust vällä, kui seletäs Oli nii vihane, et süljepuru käis suust välja, kui seletas

.seltsis
1. tagas koos ▪ Mia üsä mjõtmõ mehega seltsis laevõs oln Ma olen üsna mitme mehega laevades koos olnud; Mia tahass teste lastõga seltsis jalgrattaga kimada Ma tahaks koos teiste lastega jalgrattaga kihutada
2. määrs üheskoos ▪ Meie käösime ikka seltsis Meie käisime alati koos

suaᵉk <suagi, .suaki> saak ▪ Suaᵉk oln miestel ette iä, nämäd suan nda paelu kui ahengaga raiu jõudsid Saak oli meestel olnud väga hea, nad olid saanud nii palju kalu, kui ahinguga raiuda jõudsid; Suaᵉk ond üsä pissike, sie palga mõttõs Saak on üsna pisike palga mõttes

surm <surma, .surma> surm; surmahaigus ▪ Inime õpib surmani Inimene õpib kuni surmani; Päräst surma tullõ igävene elu Pärast surma tulevat igavene elu; Mia olõ paelu surmaga võitlõn, aga mitte ühte korda miol ei põlõ kahju oln elust Ma olen surmahaigusega palju võidelnud, aga mitte kordagi pole mul elust kahju olnud || must surm katk (keskajal) ▪ Must surm võtn kõik inimesed ää Must surm oli võtnud kõik inimesed ära || .õigõ surm loomulik surm ▪ Kartsi, et'mte õigõd surma surõ Kartsin, et ma ei sure loomulikku surma

sõrulanõ <sõrulasõ, sõrulast> sõrulane, Sõrve elanik ▪ Vanad sõrulasõd oln kolõ nõiad Vanasti olnud sõrulased suured nõiad

.säünäm <.säünämä, .säünämäd> säinas (Leuciscus idus) ▪ Poestõl oln säünäm mutiss Poistel olnud säinas võrgus. Vrd säönäkäs

taga
1. määrs taga, järel ▪ Kus käüb, ikka rada taga Kus käib, ikka rada taga; Kapõl taga otsõs luugi alla Hauskar on [laeva] tagaotsas luugi all; Sjokõ paᵉrv varõsi oli ikka taga meitel Suur parv vareseid oli meil ikka taga
2. tagas taga ▪ Äe pulga vädäs kivi taga katki Äkkepulga tõmbas kivi taga katki; Salvi iär oln kaela taga viel kui Ainult salli äär oli olnud kaela taga kuiv

.terven tervenisti, täiesti; üleni ▪ Lõnga viht terven segämini läin Lõngaviht on täiesti sassi läinud; Siis oln ise terven ligun märg, riided terven ligun märjäd selgäs ning obo värisen kua terven Siis olnud ise täiesti läbimärg, riided täiesti läbimärjad seljas ja hobune värisenud ka üleni

tigu2 <tio, tigu>
1. tegu, suurem kogus (leiba vms); laar ▪ Pulmõks tehti kolm tigu leibä Pulmadeks tehti kolm tegu leiba; Ond üks tigu pulma õlut valmis Üks laar pulmaõlut on valmis
2. van mõisategu; kohustuslik töö ▪ Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Sie oli siis, kui tigu tehti, tio aeg, üeldi tigu tieniti See oli siis, kui tegu tehti, teoaeg, öeldi [et] tegu teeniti; Tio aegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs, ning muudkui valvan rahaauku Teoajal olnud kass kivi otsas, lambarauad kaelas, ja muudkui valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist)

tuᵉnts <tuntsi, .tuntsi> pussnuga ▪ Torm aas laeva kummuli, mio mies sai laeva põhja piäle tuntsiga, tuᵉnts oln üel üegä, rihmaga puusa piäl Torm ajas laeva kummuli, mu mees sai laeva põhja peale pussnoa abil, pussnuga olnud vööga vööl, rihmaga puusa peal

turakas <turaka, turakad>, tuurak <tuuraki, tuurakid>
1. turakas, tobu ▪ Sii oln kaks siokõst parajad turakad Siin on olnud kaks sihukest parajat turakat; Sia üsä tuurak kua Sa oled üsna tobu ka
2. kaardimäng; kaotaja kaardimängus ▪ Lähme meile tuurakid mäᵉngmä Lähme meile turakat mängima; Mia jäe sellekorra tuurakiks Ma jään seekord turakaks

.tuõma <.tõua, tuõ>
1. tooma ▪ Jõuluss tõuassõ õlõd tuba maha Jõuluks tuuakse õled tuppa maha; Maja palgid tulad ikka maesõmalt tõua Majapalgid tuleb ikka mandrilt tuua; Õlut oln valmis ning peremies tuõn katsu Õlu oli valmis ja peremees oli toonud maitsta
2. tooma, poegima ▪ Mede lehm tuõb vist kaks vassikad Meie lehm toob vist kaks vasikat

tõrv <tõrva, .tõrva> tõrv ▪ Tõrvaladungiga oln Tõrvalaadungiga [laev] olnud; Männä puuss paelu tõrva Männipuus on palju tõrva; Kellel juõsid, nendele väeti tõrva jälle selle koha piäle, kus õmmeldud oli ning Kellel [saapad] lasid vett läbi, tõmmati nendele (saabastele) tõrva jälle sellele kohale, kus õmmeldud oli

uluma <uluda, ulu> uluma; nutma ▪ Paks mets oln ning undid ulun Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Mis'siol viga ond, et jälle ulud Mis sul viga on, et jälle nutad; Tuul üsä ulub vaᵉntõss Tuul lausa ulub vantides

uᵉnt <undi, .unti; keskv undim> hunt ▪ Paks mets oln ning undid ulgn Paks mets oli olnud ja hundid olid ulgunud; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ning ulun mis kolõ oln üese Seal oli olnud nii palju hunte, [need olid] karjunud ja ulgunud öösel mis kole || .unti tegemä vallatust tegema ▪ Emä tegi unti Ema tegi vallatust || üleannetu ▪ Maᵉnn, ää olg undim kui teesed! Mann, ära ole üleannetum kui teised!; Uᵉnt laps Üleannetu laps. Vrd susi

.uppuma <.uppu, upu> uppuma ▪ Ku nad selle logoga vällä lähtväd, siis uppuvad küll ää Kui nad selle loguga välja (merele) lähevad, siis upuvad küll ära; Iä auk oln puadi kõrvõs, siäl uppun ää Jääauk oli olnud paadi kõrval, sinna oli uppunud ära

valla|vanõm <valla|vanõma, valla|vanõmad> vallavanem ▪ Vallavanõm pidäs aktusõl jõlusa kõnõ Vallavanem pidas [kooli] aktusel ilusa kõne; Esti aegõs oli vallavanõmass oln, Vene aegõs viidi selle iest Siberi Eesti ajal oli vallavanem olnud, Vene ajal viidi ta selle eest Siberisse

valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu || piltl häda; töövaev ▪ Ei põlõ jõrmuta käüdüd ühti, küll valu nähtüd kua Ei ole hirmuta käidud ühtigi, vaeva on palju nähtud ka || (liitsõna põhisõnana) häda ▪ Ai-ai, miol sjõtavalu! Ai-ai, mul on sitahäda!
2. valu, kiirustamine; hoog || valu .andma valu andma, hoogsalt midagi tegema ▪ Annab ärgele valu Annab härgadele valu (kiirustab härgi kündmisel takka); Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu || valuga (ühe) valuga ▪ Läks sioksõ valuga nagu püssü kuul Läks sellise valuga nagu püssikuul; Naabri õuõ oln ligemäl kui kodosõd uõnõd ning Juku pann otsõ valuga testele sisse Naabri õu oli lähemal kui kodumajad ja Juku oli jooksnud suure valuga naabritele tuppa

.valvama <valvata, .valva>
1. valvama ▪ Engel aigõ, valvatassõ mjõtu üed juba Engel on haige, valvatakse [tema juures] mitu ööd juba; Tioaegõs oln kaᵉss kivi otsõs, lambaravad kaelõs, ning muudkui valvan rahaauku Teoajal oli kass olnud kivi otsas, lambarauad kaelas, ja muudkui oli valvanud rahaauku (muistend Turuküla Kassikivist)
2. varitsema ▪ Kaᵉss valvab kanapoegi, taris ramp ää uputa Kass varitseb kanapoegi, tuleks ramp ära uputada

vana|emä <vana|emä, vana|emä> uus vanaema ▪ Vanaemäl oli ette iä miel lapsi nähä Vanaemal oli väga hea meel lapsi näha; Vanaemä oln jõrmu täüde ning suan ahju päräle minemä Vanaema olnud hirmu täis ja ta saanud ahju peale minema (pakku). Vrd eit; mamma

.vankama <vangata, .vanka> van palju saama ▪ Meie küll jõlma oln, nüüd võiks vangata kua Me oleme küll ilma olnud, nüüd võiks ka palju saada

.viimne <.viimse, viimist> viimane; viimne ▪ Viimne tants oli ennemä ikka putierus Viimane tants oli vanasti ikka labajalavalss; Viimist suid minne viel [merele] Viimast suve minevat veel [merele]; Puõtsi jõlõdad oln vanajumalal kõegõ viimsed lõua (knk) Pootsi „jõledad“ on olnud vanajumalal kõige viimased luua (Pootsi „jõledad“ on pootsilaste pilkenimetus); Viimne ots maksab kannika Viimane ots maksab kannika (kes kannatada jaksab, sellel võib lõpuks veel vedada) || .viimne|päe viimnepäev ▪ Kui venümise aigust enäm inimestel tullõ'mtõ, siis ollõ viimnepäe ligedäl Kui venimise haigust (ära veninud sooni) enam inimestele ei tulevat, siis olevat viimnepäev ligidal; Suad aru, et viimnepäe ligedäl, et kõik ju käüäd alasti Saad aru, et viimnepäev on ligidal, et kõik käivad ju alasti (vanasti ei käinud naised paljaste käsivarte ega säärtega)

võeras <.võera, võerast>
1. omds võõras; tundmatu ▪ Sie ei põlõ õigõ, sie võeras värk See ei ole õige, see on võõras värk; Ansul oln võeras tüdrik Antsul oli olnud võõras tüdruk; Meremiestel piäväd ikka võerad kieled suus olõma Meremeestel peavad ikka võõrkeeled suus olema; Mia tahtsi õppi võerast kielt Ma tahtsin õppida võõrkeelt
2. nimis võõras, külaline ▪ Meil üsä vähä lussiku, suagid võerastõlõ seüä antud Meil on üsna vähe lusikaid, ei saagi külalistele süüa anda; Ljõnd ei lasõ võeru oma pesäse Lind ei lase võõraid oma pessa; Mis viga omastõ ulkõs olla, paelu teesem kui võerastõ siäs Mis viga on omaste hulgas olla, hoopis teisem kui võõraste seas; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg on võõra oma

.võitlõma <võedõlda, .võitlõ> võitlema ▪ Sõjas võedõldi rängägä Sõjas võideldi raskelt; Mia olõ paelu surmaga võitlõn, aga mitte ühte korda miol ei põlõ kahju oln elust Ma olen palju surmaga võidelnud, aga mitte üks kord pole mul olnud elust kahju

võlu <võlu, võlu> van nõid; nõidus; ka kirumissõnana ▪ Nõidasi või võlusi oln enne kolõ paelu Nõidu või võlujaid on olnud varem kole palju; Siärekülä mehed olid ühed igävesed võlud Sääreküla mehed olid ühed igavesed nõiad

.välles väljas ▪ Mede vana üestäs välles Meie vanamees on kuskil väljas; Sadamas piäb laevõs egä üese vaᵉht välles olõma Sadamas peab laevades igal öösel vaht väljas olema; Tegelikult oln ju kihnlasõd vilja kogo ostmisõ piäl välles Tegelikult olid ju kihnlased vilja kokkuostmise peal väljas; Välles oli vihe tuul Väljas oli kõle tuul; Taevas selge, tähed välles, lähäb külmäle Taevas on selge, tähed on väljas, läheb külmale || merel kalastamas ▪ Talvõ puadiga otsid iäkõiu ning käösid siält välles Talvel otsisid paadiga jääpanga ja käisid sealt väljas [hülgepüügil]. Vrd .välläs

värisemä <värisedä, värise> värisema ▪ Njaost valgõ ning värises [Ta oli] näost valge ja värises; Kondid värisesid sõni'ku umikuni, kui mehed tulid Kondid värisesid kuni hommikuni, kui mehed tulid (üksinda öösel laevas); Siis oln ise terven ligun märg ning obo värisen kua terven Siis ta oli ise täiesti läbimärg ja hobune oli värisenud ka üleni; Obosõ saps väriseb Hobuse saps väriseb

.õigusõlinõ <.õigusõlisõ, .õigusõlist> õigust omav ▪ Raudkäe naenõ ikka selle õigusõlinõ oln Isamehe naisel on ikka selline õigus olnud (õigus panna pulmas pruudile tanu pähe)