[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 53 artiklit

abilinõ <abilisõ, abilist> abilineMia muedu ei sua, kui piä abilisi võtma Ma muidu ei saa [hakkama], kui pean abilisi võtma; Nüüd jälle üksi, põlõ abilist kusagil Nüüd olen jälle üksi, pole abilist kusagil

alb <alva, .alba> halb; viletsMiks ond minu iäli alba, küsüb laolik vanas laulus Miks on minu hääl vilets, küsib laulik vanas laulus; Kissi miost uõlib, mia üks alb inime Kes minust hoolib, ma olen üks halb inimene (halva iseloomuga). Vrd ramp

alg|kuõᵉl <alg|kuõli, alg|.kuõli> algkoolMede oni lapsõd käüäd allõs algkuõlis Meie onu lapsed käivad alles algkoolis; Kuõlis olõ käün kuus aastat Kihnu algkuõlis Koolis olen käinud kuus aastat Kihnu algkoolis

elämä <elädä, elä>
1. elama, elus olemaNendel eläväd suguvõsas naesõd kõik ette vanass Nende suguvõsas elavad kõik naised väga vanaks; Sõja aegõs eläti üsä viletsäst Sõja ajal elati üsna viletsasti; Angõrjas eläb siis kua viel edekohe, kui ää juba tehtüd ond Angerjas elab siis ka veel, kui ta juba ära puhastatud on; Räämed olid päävä käde jään, eläsid juba ussõga Räimed olid päikese kätte jäänud, elasid juba koos ussidega (olid ussitama läinud) || üle elämä läbi elama, vastu pidamaJu suab sie tali kua üle elätüd Ju saab selle talve ka üle elatud
2. elunema, asumaMia olõ uhkõ, et mia elä Kihnu suarõl Ma olen uhke, et ma elan Kihnu saarel; Kihnus siokõst kohta ei põlõ, kus vähk elätüd suab Kihnus sellist kohta ei ole, kus vähk võiks elada; Talvõ elätässe rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elatakse rohkem toas, suvel kambrites; Tuli nädäli ning kuid käredä külmägä iä piäl olla, puatis telgä all elädä [Hülgepüügil] tuli nädalate ja kuude kaupa käreda külmaga jää peal olla, paadis telgi all elada; Mede lapsõd märkägid enäm kodo olla, üsä eläväd naabril Meie lapsed ei märkagi enam kodus olla, päris elavad naabrite juures
3. elatumaKihnlasõl piäb puaᵉt olõma, jõlma elätüd ei sua Kihnlasel peab paat olema, ilma elatud ei saa

jah jah, jaaJah, siol ond sellekorra õigus Jah, sul on seekord õigus; Mia jah siokõ Ma olen jah selline; Ühte jahti jah viel taris! Seda sekeldust nüüd veel vaja! (see veel puudus)

jutt <jutu, .juttu>
1. rääkimine; räägitav lugu, pajatusAab oma jutuga südämest naerma Ajab oma jutuga südamest naerma; Sie muedu aᵉlpõ inimeste jutt See muidu alpide inimeste jutt; Sie põlõ kellegi jutt, akkad muedu jamama See pole kellegi jutt, sa hakkad muidu jama ajama; Selle jutu nimi ollõ valõ (knk) Selle jutu nimi olevat vale (öeldakse tühijutu kohta) || ennemuistne juttRiäkis vana muinist juttu Rääkis vana ennemuistset juttu
2. (üles) kirjutatud luguSelle jutu olõ kirjutan vanõmatõ inimeste juttõ järge Selle jutustuse olen kirjutanud vanemate inimeste juttude järgi

.juõsaja <.juõsaja, .juõsajad>
1. jooksjaVäle juõsaja Väle jooksja; Ma olõs kua sjõnna juõsajatõ punti akkan, aga tänä ei sünnü, tänä mia asjamies Ma oleks ka sinna jooksjate punti hakanud, aga täna ei sobi, täna olen ma asjamees
2. järeleandev (silm või sõlm)Mitte kuedagi sua võrgulõ õigõsi silmi, puhas juõsajad Mitte kuidagi ei saa võrgule õigeid silmi, kõik annavad järele (venivad välja)

.järge
1. määrs järele, järel; tagantSest oli iä, et tuul oli järge, saemõ muulõ vahelõ sisse Sellest oli hea, et tuul oli tagant, saime muulide vahele sisse (sadamasse); Naa ruttu juõsid, raskõ oli järge jõoda Nii kiiresti jooksid, [et] raske oli järele jõuda; Ülgevõrgul aenult käbäd üläl ning pitk selüs järge, võrk lotõrdab veess Hülgevõrgul ainult ujukid üleval ja pikk selis [taga] järel, võrk loterdab vees
2. määrs alles; üleMõnda järge kua viel jäi ve? Kas midagi veel järele ka jäi või?; Kapa uurdõ jäi enge noᵉtt rasva viel järge Kapa uurdesse jäi veel väike tükk rasva järele
3. määrs (väljendab möönduste tegemist, lõdvemaks laskmist)Luhva sooti järge! Anna sooti järele!; Lasõ kördi värgelt terä järge Lase kördivärvlit natuke järele
4. tagas järele, (midagi) toomaMia suada lapsõ piimä järge Ma saadan lapse piima järele
5. tagas järel (ruumiliselt või ajaliselt)Sedä tehti sügüsese kündmise järge Seda [kartuli järelnoppimist] tehti sügiskünni järel (pärast sügiskündi); Obosed läksid üheteese järge pitkäs rjõdas Hobused läksid üksteise järel pikas reas
6. tagas järgi, alusel, põhjalSelle jutu olõ kirjutan vanõmatõ inimeste juttõ järge Selle jutu olen kirjutanud vanemate inimeste jutustuste järgi; Tehke mio sõnadõ, mitte mio tegudõ järge Tehke minu sõnade, mitte mu tegude järgi; Kihnu oma laevõ järge nied kõik tehti Kihnu oma laevade järgi need kõik tehti (laste mängulaevad)

.kaugõlt
1. kaugelt; eemaltJuba ond kaugõlt nähä, et põlõ ühtegid kodo Juba kaugelt on näha, et seal pole kedagi kodus
2. tublisti, paljuMia olõ neid laula tein kaugõlt piäle kahesaa Ma olen neid laule teinud kaugelt üle kahesaja (on Virve Köster öelnud)

kodonõ <kodosõ, kodost>
1. omds kodune; koduga seostuvMia tües ei käü, mia kodonõ praegu Mina tööl ei käi, ma olen praegu kodune; Tütred tegäd kõik kodosõ toemõndamise ää Tütred teevad kogu koduse toimetamise ära
2. omds kodutunnet tekitav, tuttavlikKodonõ koht Kodune koht
3. nimis (mitm) pereliikmed, naised-lapsedKodostõl oli juba vesi ahjus Kodustel oli juba vesi ahjus (häda käes)

koedo|täht <koedo|tähe, koedo|.tähte> koidutäht, planeet VeenusMõnõkorra mia olõ näin koedotähte kua palja silmägä Mõnikord ma olen näinud koidutähte ka palja silmaga

kummuli
1. kummuli, põhi ülespooleSuurupi kohtas tuli pissike pilve nustakas ning nda kummuli viis Suurupi kohal tuli pisike pilvetuust ja nõnda viis kummuli (laeva)
2. otseti, näoliMia olõ kummuli ning lapitõ vie piäl oln piltl Ma olen kummuli ja lapiti vee peal olnud (igas asendis)

käest
1. määrs käest, valdusestMajad laguvad käest ää, põlõ'mtõ miest kõrvõs Majad lagunevad käest ära, pole meest kõrval (lesknaisel); Kaibas kohto ning võttis käsikivi käest ää Kaebas kohtusse ja võttis käsikivi [teise] käest ära
2. tagas (kellegi) valdusest, kasutusest; meelevallastMajaplaᵉts ollõ külämieste käest kaobõldud Majaplats olnud külameeste käest kaubeldud; Juudi käest sai tingis ulga odavamini osta Juudi käest sai tingides hulga odavamini osta; Mia olõ mere käest küll nuhõlda suan Ma olen mere käest küllalt nuhelda saanud
3. tagas (millegi) lähtumisest (kelleltki)Vanaeit küsüs mio käest, kas mia näin nende anõsi Vanaema küsis minu käest, kas ma nende hanesid nägin

kätt|.kõrvõs käekõrvalMia olõ pissike ning mia piä viel emä kättkõrvõs lastõaida minemä Ma olen pisike ja ma pean veel ema käekõrval lasteaeda minema

lapitõ lapitiLaeva lei lapitõ Laeva lõi külili (suure lainega); Mia olõ kummuli ning lapitõ vie piäl oln Ma olen vee peal olnud kummuli ja lapiti (igas asendis)

.liiga liiga, üleliiaPulma kink ikka üks vanõm mies, kissi'mte ise liiga paelu juõ Pulma õllejagaja on ikka üks vanem mees, kes ise liiga palju ei joo || vägä .liiga ülivägaMiol lähäks vägä liiga mõnda rublat taris Mul läheks üliväga mõnda rublat tarvis; Mia olõ vägä liiga vähä siäl käün Ma olen seal väga-väga vähe käinud

loe|vesi <loe|vee, loe|vett> tõusuvesi; tuulest rannale aetud merevesiTänä oli loe vesi nda sügä, et tuli üle ree põhja Täna oli loevesi nii sügav, et tuli üle ree põhja; Ei põlõ iä piäle suan, loevesi oln iäres Ta ei pääsenud merejääle, loevesi olnud rannas ees; Loe veegä olõ küll kjõmpus oln Loeveega olen ma küllalt kimpus olnud

.lõpma <.lõppa, lõpõ>
1. lõppema; otsa saamaLeib ei või majast otsa lõppa Leib ei või majast otsa saada; Puadi juõᵉn lõppis otsa Paadi hoog lõppes otsa; Kinksepäd lõpvad otsa, kiegid taha enäm sedä amõtid õppi Kingsepad saavad otsa, keegi ei taha enam seda ametit õppida
2. tarvitamisel otsa saamaMia olõ üsä paelu raha tien, aga otsa kõik lõpn Ma olen üsna palju raha teeninud, aga kõik on otsa lõppenud (ära kulutatud)

.maᵉskoska <.maᵉskoska, .maᵉskoskad> tugev hoop, löök; nlj keretäisMia olõ vinsi vändägä maskoᵉskasi küll suan Ma olen vintsivändaga küllalt hoope saanud; Sai maskoᵉska käde Sai keretäie kätte. Vrd massiirakas

miniä <miniä, miniäd> minia, pojanaineMia küll oma miniägä rahu Mina olen küll oma miniaga rahul; Naesõd pidäsid vaest miniäd sandiks õnnõks Naised pidasid vaest miniat halvaks õnneks

mjõtu <.mjõtmõ, mjõtut>
1. mitu (küsisõnana)Mjõtu kilu suhkurt puõest tuõb? Mitu kilo suhkrut ma poest toon?; Mjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? Mitme võrgu sisse räimi paneme?; Mjõtmõssõ kohta mõrdu aasid? Mitmesse kohta sa mõrrad sisse panid?
2. ases mituEgäl naesõl mjõtu riibulist körti Igal naisel on mitu triibulist körti; Mehi mjõtut muõdi Mehi on mitut moodi (igasuguseid); Sedä kohta pakuti mjõtmõlõ Seda kohta pakuti mitmele; Mia üsä mjõtmõga seltsis laevõs oln Ma olen üsna mitmega koos laevades [teenistuses] olnud

naa|paelu niipalju; niivõrdJu mia siis naapaelu juba suurõm oli Ju ma siis niipalju juba suurem olin; Mia olõ Talinas naapaelu kordõ käün, et neid ei jõva kogo arvata Ma olen Tallinnas niipalju kordi käinud, et neid ei jõua kokku arvata; Naapaelu vähä inimesi Niivõrd vähe inimesi

.nuhtlõma <nuhelda, .nuhtlõ> nuhtlema, karistamaMia olõ mere käest küll nuhelda suan Ma olen mere käest küll nuhelda saanud; Tiä, mis pattu mia tein olõ, et mjõnd sedäsi nuheldaksõ Ei tea, mis pattu mina teinud olen, et mind nii nuheldakse

nuku <nuku, nukud> uus nukkMia siokõ nao puu nuku Ma olen just nagu puunukk; Pipi-nuku Pipi-nukk. Vrd titesed; titt

nuõr <nuõrõ, nuõrt; keskv nuõrõm>
1. omds noorNuõr inime põlõ kordagi väsün Noor inimene pole kunagi väsinud; Mia olõ nda paelu nuõr, et tiä tast kedägi Ma olen nõnda noor, et ei tea temast midagi; Sie oli nuõrdõ inimeste nali See oli noorte inimeste nali; Mede Maᵉnn akkas üsä nuõrna lugõma Meie Mann hakkas üsna noorelt lugema; Nuõrõst piäst mia oli paelu aigõ Noorest peast olin ma palju haige; Eläme ikka koos nuõrõma pojaga Elan ikka koos noorema pojaga
2. nimis noor inimeneMede nuõrõd läksid ise leibä Meie noored läksid [meist] eraldi leiba (omaette elama); Nuõrõd tahtvad ljõnnõs elädä Noored tahavad linnas elada

.nõelma <.nõelu ~ .nõelda, nõelu>
1. nõelumaKui mjõtu miest majas, siis ühteotsa pidi kapõti nõelu Kui on mitu meest majas, siis on pidevalt sokke nõeluda; Mia sio kapõti küll nõeln Ma olen sinu sokke küllalt nõelunud; Märgä purjut ju sua nõelu mitte Märga purje[riiet] ei saa ju nõeluda
2. nõelama; hammustamaMia sai eenämal ussi käest nõelu Ma sain heinamaal ussi käest nõelata; Eriläne nõelus Herilane nõelas

omaksõd mitm <omastõ, omaksi> omaksedTämäl oli Varblas vist kua omaksi Tal oli Varblas vist omakseid ka; Mia üsä üksik inime, põlõ omaksi egä kedägi Ma olen päris üksik inimene, mul pole omakseid ega kedagi; Mis viga omastõ ulkõs olla Mis viga omaste hulgas olla

orava <orava, oravad> orav (Sciurus vulgaris) ▪ Oravad mia olõ küll näin Oravat olen ma küll näinud

pissike <pissikse, pissikest; keskv pissiksem>
1. pisike, väikeKihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on väikesed metsad, tedred siin ei ela; Nied suapad miolõ pissiksed Need saapad on mulle väikesed; Mia'ka kua pissike, aga tämä viel vähäm Ma olen küll ka pisike, aga tema on veel väiksem || pissike .kambõr tagakamber, tagatuba || pissike poeg ~ pissike .Pietõr piltl väikesõrm || (nimisõnaliselt) väiksem (olend)Ää kiusag pissiksemi Ära kiusa väiksemaid. Vt pisi; .pisse
2. tähtsusetu, ebaolulineSioksõ pissikse asja päräst siol nüüd eng naa aigõ Nii väikese asja pärast on sul nüüd hing nii haige (oled solvunud)

pros.toi <pros.toi, pros.toid> lihtne; labaneMia prostoi inime Ma olen lihtne inimene; Ää aag siokõst prostoi juttu Ära aja sellist labast juttu

päri päri, samas suunas; nõus, samal arvamuselPäri tuul oli Pärituul oli; Ükskõik, mis kiedetässe, mia kõikõga päri Ükskõik, mida keedetakse, ma olen kõigega nõus

pütt <pütä, .püttä> pütt, (väiksem) puunõu; pütitäisÜks pütt ollõ sia, teene luomaliha Üks pütt olevat sea-, teine loomaliha täis; Talvõks piäb oma jaoks ikka kua pütä räimi suõla panõma Talveks peab enda jaoks ikka ka püti räimi soola panema (oma pere tarbeks); Mia ju rääme pütä raskus kua Ma olen ju sama raske kui räimepütt (olla Kihnu Jõnn öelnud)

raha <raha, raha>
1. raha, maksevahendTämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha; Mia olõ üsä paelu raha tien, aga otsa kõik lõpn Ma olen üsna palju raha teeninud, aga otsa on kõik saanud (olen kõik ära kulutanud)
2. kaelarahaJõlusad suurõd rahad pandi värviliste elmeste vahelõ Ilusad suured rahad pandi kivist helmeste vahele

rahu määrs rahul; rahuleSiol piäks nüüd ju küll südä rahu olõma, said sasja tahtsid Sul peaks nüüd ju küll süda rahul olema, said, mida tahtsid; Mia küll omaga rahu Ma olen küll endaga rahul; Õerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)

.seltsis
1. tagas koosMia üsä mjõtmõ mehega seltsis laevõs oln Ma olen üsna mitme mehega laevades koos olnud; Mia tahass teste lastõga seltsis jalgrattaga kimada Ma tahaks koos teiste lastega jalgrattaga kihutada
2. määrs üheskoosMeie käösime ikka seltsis Meie käisime alati koos

sii siinSii ond kõegõ param leib Siin on kõige parem leib; Ju'mõ piäme sii elämä ning olõma Ju me peame siin elama ja olema; Mia kua sii! Ma olen ka siin!

sorr <sorro, .sorro> öösorr (Caprimulgus europaeus) ▪ Mia olõ kuuln, et ühe ljõnnu nimi ollõ sorr Ma olen kuulnud, et ühe linnu nimi olevat öösorr

suaᵉr2 <suarõ, suart> saarLaiud ond pissiksed suarõd Laiud on pisikesed saared; Mia olõ uhkõ, et mia elä Kihnu suarõ piäl Ma olen uhke, et ma elan Kihnu saarel

suaᵉt saadik, saatiMia olõ umikust suaᵉt süemätä Ma olen hommikust saadik söömata; Vantsimõ põlvist suaᵉt lumõss Vantsisime põlvist saati lumes. Vt suadik2

sulõ|tüi <sulõ|tüi, sulõ|tüid> soolatüügasKüll mia olõ sulõtüedegä kjõmpus, ei suass kudagid kaotõt Küll ma olen soolatüügastega kimpus, ei saanud kuidagi ära kaotada; Kõvadad sulõtüid kjõstassõ vällä Kõvad soolatüükad kistakse välja

surm <surma, .surma> surm; surmahaigusInime õpib surmani Inimene õpib kuni surmani; Päräst surma tullõ igävene elu Pärast surma tulevat igavene elu; Mia olõ paelu surmaga võitlõn, aga mitte ühte korda miol ei põlõ kahju oln elust Ma olen surmahaigusega palju võidelnud, aga mitte kordagi pole mul elust kahju olnud || must surm katk (keskajal)Must surm võtn kõik inimesed ää Must surm oli võtnud kõik inimesed ära || .õigõ surm loomulik surmKartsi, et'mte õigõd surma surõ Kartsin, et ma ei sure loomulikku surma

suur|aᵉll <suurõ|alli, suurt|.alli> hallhüljes (Halichoerus grypus) ▪ Nied vähämäd üüdässe mustud, teesed suurõdallid Neid väiksemaid hüütakse viigerhülged, teised on hallhülged; Siis suurõdallid olid nagu obosõd kõidõ piäl, valgõ paistis kõhu alt läbi Siis hallhülged olid nagu hobused ujuvatel jäätükkidel, valgus paistis kõhu alt läbi (hülged olid nii suured, kõrged); Mia tiä, et ma suurõalli ää olõ tapn Ma tean, et ma olen hallhülge ära tapnud

sõedu|tõbi <sõedu|tõbõ, sõedu|tõbõ> malaaria, külmtõbiMia olõ sõedutõbõ ää põdõn Ma olen malaaria läbi põdenud

.tienmä <.tieni, tieni>
1. (raha) teenima; elatist hankimaMia olõ üsä paelu raha tien, aga otsa kõik lõpn Ma olen päris palju raha teeninud, aga kõik on otsa saanud (kõik on ära kulunud); Talinas laatsid tiimrisi ning tiensid raha kua Tallinnas laadisid aurikuid ja teenisid raha ka
2. (kellegi juures) töötama, ametis olemaMis'täl viga elädä, nuõrõd mehed majas tienmes Mis tal viga elada, noored mehed majas teenimas; Tiiu oli kuõlitajatõ ies tienn Tiiu oli õpetajate juures teeninud || aega teenima (sõjaväes)Koᵉlla oli sõjaväes tienmes Nikolai oli sõjaväes aega teenimas

uõᵉp <uõbi, .uõpi>
1. tugev tuule- või vihmahoog; puhang; pilvMüristämise uõbi aas üles Äikesepilve ajas üles; Sedäsi jääme viel uõbi käde Nii jääme veel vihmahoo kätte; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle See on hoovihm, see läheb varsti üle; Luõdõst aas paksu lumõ uõbi üles Loodest ajas paksu lumepilve üles
2. kull (jooksumäng)Akkamõ uõpi mäᵉngmä, mia olõ küll esimene uõbi aᵉtt Hakkame kulli mängima, mina olen küll esimene teiste püüdja

vahe|laᵉpp <vahe|lapi, vahe|.lappi> vahelapp, tikandi- või mustriosaVahelaᵉpp ond ratas, mis ond lahti egä neljä tuulõ puõlõ Vahelapiks on ratas, mis on lahti iga nelja tuule poole (käistel); Vahelapi oksa olõ kudun kua kjõndavarrõssõ Vahelapi oksa olen kudunud ka kindavarrele

vend <vennä, .vendä> vendMeiti oli kolm vendä Meid oli kolm venda; Mia üsä üksi, põlõ vendi egä õdõsi ühti Ma olen täitsa üksi, pole vendi ega õdesid ühti; Vennäl ikka vennä arm Vennal ikka venna arm; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käsi läheb kindasse)

vesi|kana <vesi|kana, vesi|kana> vesikana, lauk (Fulica atra) ▪ Mia olõ ühe vesikana kua maha lasn Ma olen ühe vesikana ka maha lasknud (must, valge nokaga ja laubakilbiga veelind)

.võitlõma <võedõlda, .võitlõ> võitlemaSõjas võedõldi rängägä Sõjas võideldi raskelt; Mia olõ paelu surmaga võitlõn, aga mitte ühte korda miol ei põlõ kahju oln elust Ma olen palju surmaga võidelnud, aga mitte üks kord pole mul olnud elust kahju

väsümä <väsüdä, väsü> väsimaMia tundsi, et käsi väsüb Ma tundsin, et käsi väsib; Sia kua naa väsün olõmisõga Sa oled ka nii väsinud olemisega; Terve päävä sai tõmmata, nüüd väsün nagu vana koer Terve päeva sai rassida, nüüd olen väsinud nagu vana koer

õdõ <õe, õdõ> õdeKellegä'ss mia viel nõu piä, kui oma õega'mtõ Kellega siis ma veel nõu pean, kui mitte oma õega; Mia üsä üksi, põlõ vendi egä õdõsi ühti Ma olen üsna üksi, pole vendi ega õdesid ühtigi; Puõlõdõ Poolõde

õõnõs <.õõnsa, õõnõst> õõnes; tühiUmikust suaᵉt süemätä, kere juba üsä õõnõs Hommikust saadik olen söömata, kere on juba üsna õõnes (kõht on tühi); Otsi üks õõnõs nõuõ, mia vala räämed sjõnna sisse Otsi üks tühi nõu, ma valan räimed sinna sisse

üksik <üksiku, üksikud> üksik, peretaPaelu'ka miol taris ond, üksik naestõ inime Paljukest mul ikka tarvis on, ma olen üksik naisterahvas; Mia üsä üksik inime, põlõ omaksi egä kedägi Ma olen üsna üksik inimene, pole omakseid ega kedagi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur