[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 52 artiklit

.aigus <.aigusõ, .aigust> haigusSiokõst aigust ei taha kua vaenlasõlõ Sellist haigust ei taha vaenlasele ka mitte; Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja; Aigus, mine sjõnna, kust sia tuln olõd Haigus, mine sinna, kust sa tulnud oled (öeldi loomade ravitsemisel ja visati ülejäänud rohi üle parema õla) || .akkaja .aigus nakkushaigusSie’ka mõni akkaja aigus ve? On see ka mõni nakkushaigus või?; Lietrid ond akkaja aigus Leetrid on nakkushaigus || läbi minemise .aigus rabandus || venümise .aigusKui venümise aigust enäm inimestele tullõ'mtõ, siis olla viimnepäe ligedäl Kui venimise haigust (ära veninud sooni) ei peaks inimestele enam tulema, siis olevat viimnepäev ligidal. Vrd tõbi

jahe|kara <jahe|kara, jahe|kara> vallatu, ulakas; sekeldajaSia’ka olõd üks jahekara küll! Sa oled üks kelm ikka küll!; Juri põlõ kellegi mies, ond üks jahekara Jüri pole õige mees, üks sekeldaja on

jõudõ, jõodõ jõudsasti; ruttuJõudõ läks pimedäs Ruttu läks [õhtul] pimedaks; Küll sia olõd kjõbõ kuduja, kangas ju jõudõ pikemäs läin Küll sa oled kibe kuduja, kangas nii jõudsalt pikemaks läinud; Päe käüs juba kõrgõs ning lumi sulas jõodõ Päike käis juba kõrgelt ja lumi sulas jõudsasti

kalk <kalgu, .kalku> tülin; (kohustus)koorem, taakMia omalõ sedä kalku kaela ei võta Mina seda kohustuskoormat enda peale ei võta; Mio kalguks sia olõd Sa oled mulle koormaks (tülinaks)

.kerge <.kerge, .kerged>
1. kerge, väikesekaalulineVeess inime ond kerge Vee sees on inimene kerge || õhuke; napp, väheneJõlma külm, kerge riidegä üsä kõhe olla Väga külm, vähese riidega on üsna kõhe olla; Nüüd ei jõva enäm inimesed sioksõ kerge süemisegä tüed tehä Tänapäeval ei jõua inimesed enam nii napi söömaga tööd teha
2. kerge, hõlpusVaheda vikatiga kerge niitä Terava vikatiga on kerge niita; Sulasõmehe elu ei põlõ kerge Sulase elu pole kerge
3. kerglane, kergemeelneSia’ka terä kergem ve? Kas sa oled ka veidi kergemeelne?; Tanil kerge uskma, mis riägitässe Tanel usub kergesti, mida räägitakse

.kiagama <.kiaga, .kiaga> van nlj suremaSia nda rjõmu, et üsä varssi kiagad ää Sa oled nii kõhnaks jäänud, et sured vist varsti ära

kjõrp <kjõrbu, .kjõrpu> kirpSia'ke kjõrbu süedüd ve? Kas sa oled kirbu söödud või?; Mis sie piäks tähendämä, et kjõrpa nda paelu sündüs? Mis see peaks tähendama, et nii palju on kirpe tekkinud?; Kjõrbu suurdunõ, ärjä raskunõ (mõistatus) Kirbu suurune, aga härja raskune (= tulesäde)

kohotõs <kohotõsõ, kohotõst> hirmutis, peletisSia ju lastõ kohotõs, aa'nd oma abõ ää Sa oled ju laste hirmutis, aja ometi oma habe ära

kuraᵉt <kurati, kuratid>
1. kuratKuratid mte ollõ, teene inime ollõ teese kuraᵉt Kuradit ei olevatki olemas, eks üks inimene ole teisele kurat
2. kirumissõnaAssa kuraᵉt, küll oli kenä Oh sa kurat, küll oli kena; Kes kuraᵉt jõuab nied ljõnad ää kjõsku Kes kurat küll jõuab need linad ära kiskuda || kurati hlv (nimisõna laiendina) kuradima, paganaSia olõd kua üks kurati mies Sa oled ka üks kuradima mees

kurb <kurva, .kurba> kurb, nukkerMis siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et sa nii kurb oled?

lahe2 <laheda, lahedad>
1. avar, laiSia selle uasta naa paelu kasun, et uiõ vammusõ piäb abusist tükü muad lahedama tegemä Sa oled sel aastal nii palju kasvanud, et uus vammus tuleb õlgadest palju avaram teha
2. mahe, kergePanõmõ kaol natukõ vett juurõ, siis ond lahedam Paneme kaevu juures [taarile] natuke vett juurde, siis on mahedam (juua)
3. jahe, värskeTänä üsä lahe jõlm Täna on mõnus värske ilm

ligi
1. tagas eess lähedal(e); vastu; kuni (ajaliselt)Üsä mua ligi lassimõ kua Üsna maa lähedale sõitsime ka (paadiga); Ning mio jalg oli terve kuu aega paistõt ning mia ei võiss tedä muad ligi panna Ja mu jalg oli tervelt kuu aega paistes ja ma ei võinud seda vastu maad panna; Kaᵉss ronis üles kõrgõsõ vällä, ligi latvõs oli viimes Kass ronis üles kõrgele välja, viimaks oli päris ladva ligidal; Vahel oldi ligi umikuni Vahel oldi kuni hommikuni; Ligi kutsub, iemäle aab (mõistatus) Lähedale kutsub, eemale ajab (= tuli ahjus)
2. määrs kaasa; kaasas, ühesMiol põlõgid rahakotti ligi Mul polegi rahakotti kaasas; Tädil kuduminõ ikka ligi, ükskõik, kussõ lähäb Tädil on kudumistöö alati kaasas, ükskõik, kuhu läheb; Uata, et passi ning rahakoti kindlast ligi võtad Vaata, et sa passi ja rahakoti kindlasti kaasa võtad. Vrd .juurõs
3. määrs peaaegu, ligemaleSaemõ ligi viiskümmen vakka otrõ Saime ligi viiskümmend vakka otri; Mõnõl oli tüe ligi valmis Mõnel oli töö peaaegu valmis ||Sia ligi toᵉhm Sa oled päris rumal

logi <logi, logi> logiLogi pannassõ taha, jõlma logita ei tiä, kui kaugõl sia olõd Logi pannakse [laevale] järele, ilma logita ei tea, kui kaugel sa oled

.lõppus lõpuks, viimaksMine viel aita, lõppus ise süüdi Mine aita veel [teist], lõpuks oled ise süüdi; Kõegõ lõppus pani õpõtaja vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kõige lõpuks pani kirikuõpetaja vaderitele südamele, et me seisaks oma ristilaste hea käekäigu eest

löhmäkäs <löhmäkä, löhmäkäd; keskv löhmäkäm> saamatuKudas suab üks inimeselaps naa löhmäkäs olla! Kuidas saab üks inimeselaps nii saamatu olla!; Sia paelu löhmäkäm kui mia olõ Sa oled palju saamatum kui mina

magus <magusa, magust ~ magusad>
1. omds magusKaovesi minne kua suhkruga magusaks Kaevuvesi minevat ka suhkruga magusaks
2. omds maitsev; mõnus, meeldivTuba lei magusad leväaisu täüs Toa lõi magusat leivalõhna täis; Kui väsün olõd, siis uni ette magus Kui väsinud oled, siis on uni väga magus
3. nimis mesiLillestest imeväd mesiläsed omalõ magust Lilledest imevad mesilased endale mett

murrastõt ~ murastõt tud-kesks tilgastanudSie piim enäm kietä ei sünnü, murrastõt maik juurõs See piim enam keetmiseks ei kõlba, tilgastanud maitse on juures || natuke lollakasMis'sä'kä olõd, murrastõt või? Mis sa oled, kas natuke lollakas või?

naaritsõma <naaritsõda, naaritsõ> (lõngadest) punuma, põimimaMio iest küll kördipaelu naa tüütes naaritsõda et Minu meelest on küll seelikupaelu nii tüütu punuda et; Naaritsõ kapõtatõlõ sõltusõd külge Punu sokkidele kinnituspaelad külge; Kui lammast niidetässe, tulõb oinakoti vjõlla naaritsõda kördipaelassõ, siis olõd poestõ pilgupüüdäjä Kui lammast niidetakse, tuleb oinakoti villa põimida kõrdipaela sisse, siis oled poiste pilgupüüdja; Naaritsõt pael Punutud pael

nao naguNda ramp olõminõ, üsä nao aigõ olõks Nii paha olemine, täitsa nagu haige oleks; Kihnus ning Manõjas ond uiõ saandi algusõs kerkün maju sedäsi nao sieni Kihnus ja Manijas on uue sajandi alguses kerkinud maju nagu seeni; Tämä kõrvast sia nao vana inime Tema kõrval oled sa nagu vana inimene. Vrd nagu

paalstekk <paalsteki, paal.stekki> paali taha pandav kinnitussõlmNähä, et sia laevõs olõd oln, mõestad paalstekki panna Näha on, et sa oled laevas töötanud, oskad kinnitussõlme teha

paelu1 määrs palju, rohkesti; liigaSie punanõ mio jaoks natukõ paelu jõrk See punane on minu jaoks liiga ere; Sia'ss teste paelu ve? Sina oled siis nüüd liigne või?; Paelu rahvast oli ve? Kas oli palju rahvast või?; Mõni inime paelu inetum kui teene Mõni inimene on palju inetum kui teine || paelus kui paljuPaelus teite sii ond? Kui palju teid siin on? || paelut palju; suurt, eritiNüüd põlõ paelut kedägid jahada, kõik ostvad puõest jahu Nüüd pole suurt jahvatada midagi, kõik ostavad jahu poest; Meie paelut vii vabriku ühti Me eriti vabrikusse ei vii (villu kraasida); Paelut kiita ei tohe Palju kiita ei tohi

piinike <piinikse, piinikest>
1. peenike, kõhn; väikeSia kua nao luukaarikas, nda piinike et Sa oled nagu luu ja nahk, nii kõhn kohe et; Piinike nao piibu oᵉrk Peenike nagu piibuork; Ojamõ rohkõm mua iäre, siäl piiniksem laenõ Hoiame rohkem ranna äärde, seal on väiksem laine
2. peenike, peenestatudLitritegä tieb selle kargõ küll piinikseks Randaaliga teeb selle söödi küll peeneks (kobestab ära) || peen, noobelLjõnnõs oli paelu piiniksi süemisi Linnas oli palju peeni sööke

pissike <pissikse, pissikest; keskv pissiksem>
1. pisike, väikeKihnus pissiksed metsäd, tedred sii ei elä Kihnus on väikesed metsad, tedred siin ei ela; Nied suapad miolõ pissiksed Need saapad on mulle väikesed; Mia'ka kua pissike, aga tämä viel vähäm Ma olen küll ka pisike, aga tema on veel väiksem || pissike .kambõr tagakamber, tagatuba || pissike poeg ~ pissike .Pietõr piltl väikesõrm || (nimisõnaliselt) väiksem (olend)Ää kiusag pissiksemi Ära kiusa väiksemaid. Vt pisi; .pisse
2. tähtsusetu, ebaolulineSioksõ pissikse asja päräst siol nüüd eng naa aigõ Nii väikese asja pärast on sul nüüd hing nii haige (oled solvunud)

.pitkunõ <.pitkusõ, .pitkust> pikkuneKüll ikka sia olõd kasun, mio pitkunõ varssi Küll sina oled alles kasvanud, varsti [juba] minu pikkune; Kierutati selle puõmvilla lõngast sioksõd küündlä pitkusõd arud ning Puuvillalõngast keerutati sellised küünlapikkused harud (küünalde tegemiseks)

pohh <pohhi, .pohhi> (jutustamis)mäng; mängus osalejaAkkamõ pohhi! Hakkame pohhi [mängima]!; Sia, pohh, akkasid ju naerma Sina [oled] pohh, sa hakkasid ju naerma (üks mängija püüab naljajutuga teisi naerma ajada, kes naerma hakkab, on pohh)

ports <porso, .portso>
1. portsjon, (toidu)kogusMjõtu portso suppi said? Mitu portsjonit sa suppi said?
2. (suurem) kogus, hulkMeite mehed püüdsid tänä suurõ porso angõrju Meie mehed püüdsid täna suure hulga angerjaid
3. piltlKüll sia olõd porso otsa sattun Oled sina alles täbarasse olukorda sattunud

pra.gaar <pragaari, pra.gaari> (vänge) lõhn, haisMagasid pohmelli tävegä, päräst olid uõnõd siokõst pragaari täüde et Magasid raskes pohmellis, pärast olid toad haisu täis; Kussõ ehid, et siokõst pragaari oma täüde lasn olõd? Kuhu sa minema sätid, et oled endale nii vänget lõhna peale lasknud? (end nii tugevasti lõhnastanud)

punanõ <punasõ, punast> punaneMiks sio silmäd punasõd ond, nutsid ve? Miks su silmad punased on, kas sa nutsid või?; Madaraga suab jõlust punast lõnga värvi Madaraga saab ilusat punast lõnga värvida; Miol põlõ kedägid siokõst murõt, et või punasõriibulist körti selgä panna'mtõ Mul pole mingit niisugust muret, et ei võiks punasetriibulist seelikut selga panna || punakaspruunPunasõ piägä poiss tuli vasta Punase peaga poiss tuli vastu || punanõ tark piltl täiesti kaineSiä põlõgid pulmalise muõdi, üsä punanõ tark Sa polegi pulmalise moodi, sa oled täiesti kaine

puõlt
1. tagas pooltKelle puõlt sia olõd? Kelle poolt sina oled?; Umala puõlt oli müristämist kulda Umalaiu poolt oli müristamist kuulda
2. määrs pooltNied, kissi puõlt ond, tõstkõ käsi püstü Need, kes on poolt, tõstke käsi püsti; Kihnu mehed pidän siit puõlt minemä ning maesõma mehed teispuõlt vasta tulõma Kihnu mehed pidanud siitpoolt minema ja mandrimehed teiselt poolt vastu tulema

puõlõst poolest; tõttuSasja puõlõst sia param olõd? Mille poolest sina parem oled?

päävä|prillid mitm <päävä|.prille, päävä|.prillä> uus päikeseprillidOlõks ennemä ülgevälles sioksõd pääväprillid võtta oln nao praegu Oleks vanasti hülgepüügis sellised päikeseprillid võtta olnud nagu praegu; Mio pääväprillä olõd mõnõstas näin ve? Oled sa mu päikeseprille kusagil näinud?

pögö <pögö, pögö> loll, taipamatu inimeneSioksõ pögöle ei maksa seletä Nii lollile ei maksa seletada (ta ei saa aru); Sia üsä pögö kua Sa oled ka päris loll kohe

raputama <raputa, raputa> raputamaAigõ ei kannata rattal raputa Haige ei kannata vankril raputamist; Ää raputaga oma märgi riidi puhta paranda piäl Ärge raputage oma märgi riideid puhta põranda peal; Sia igänes kerge käegä võrku raputama Sa oled hea kerge käega võrku raputama (sul läheb võrgupuhastamine hästi)

sau <sauõ, .sauõ> saviKus ikka sia käün olõd, püksid terven sauõga koos Kus sina küll käinud oled, püksid on üleni saviga koos; Mia vaibusi põlvini sauõssõ Ma vajusin põlvini savisse

sia ~ ~ sa <sio ~ su, sjõnd; sisseü .siossõ ~ .sussõ, alaleü .siolõ ~ sulõ, kaasaü .sioga ~ suga> sa, sinaSia ju mede mamma ristitüdär Sa oled ju meie mamma ristitütar; Ma võta su süle kua Ma võtan sind sülle ka; Msasja sussõ läin ond? Mis sinu sisse läinud on? (mis sul viga on?); Kui mia piäks siost lahti suama, üsä otsõ panõ kirikus küündlä kuju ede põlõma Kui ma sust lahti peaks saama, ma paneks kohe küünla kirikus kuju ette põlema

siält sealtOja oma pühä kere, ku ma su siält käde sua Hoia oma nahk, kui ma su sealt kätte saan; Olõd ikka siält või? Kas sa oled ikka sealt?; Mindi sadama ning siält puadiga laidu Mindi sadamasse ja sealt paadiga laiule

susi <susi, susi>
1. euf uss, nõelussUss oli ka susi Nõeluss oli ka susi
2. sõimus tige, salakaval inimeneTämä siokõ susi et Ta on selline salakaval inimene; Kurati susi sia olõd! Sa oled kuradi susi!. Vrd uᵉnt

suur <suurõ, suurt; mitm om surdõ; keskv suurõm>
1. suur, kogukasTänäve miol jõrmsad suurõd kualid Tänavu on mul hirmus suured kaalikad || suurõm vanemSia ju paelu suurõm, piäks vähämäd kielmä Sa oled ju palju suurem, peaksid väiksemat keelama
2. kange, tugev; mõjukasMaossõ lei suurõ valu Makku lõi kange valu; Saaskoppis kõegõ suurõm kuaᵉrt risti kuningas Saaskopis on kõige tugevam kaart ristikuningas
3. täielik; ehtneEgä päe siäb ning ehib ennäst nagu suur preeli Iga päev seab ja ehib end nagu suur preili
4. suuremat eriti, suurt; kuigi(võrd)Unna püüdü praegu suurõmad ei põlõ Unnapüüki praegu eriti ei ole; Siäl põlõ mia suurõmad käün'mte Seal ma pole suurt käinudki

.suurdunõ <.suurdusõ, .suurdust> suuruneKüll ikka sia olõd kasun, varssi juba emä suurdunõ Küll sina ikka oled kasvanud, varsti juba ema suurune; Kjõrbu suurdunõ, ärjä raskunõ (mõistatus) Kirbu suurune, härja raskune (= tulesäde)

tark <targa, .tarka; keskv targõm> tarkPidäväd ennätsi igänes targaks Peavad end kangesti targaks; Mia sünnügid teste laulikutõ segä minemä, nämäd paelu targõmad miost Mul ei sobigi teiste laulikute sekka minna, nad on palju targemad minust; Ütlen, et tämä ollõ targõm kui kuõlitajad Oli öelnud, et ta on targem kui õpetajad || punanõ tark kaineSia põlõgid pulmalise muõdi, üsä punanõ tark piltl Sa polegi pulmalise moodi, oled päris kaine

tillekäs <tillekä, tillekäd> uus mobiiltelefon, moblaMio tillekät olõd mõnõstas näin ve? Oled sa mu moblat kusagil näinud või?

toemõndama <toemõnda, toemõnda> toimetama; talitamaMia kietsi ning toemõndasi, koristasi nende ruhvi ning Ma keetsin ja toimetasin [laevas], koristasin nende ruhvi ja; Kissi sio luõmu toemõndab, kui ise ljõnnõs olõd? Kes su loomi talitab, kui sa ise linnas oled?. Vrd kormitama

tohlo <tohlo, .tohlo>
1. rumal, tobukeÜsä tohlo sia kua Sa oled ikka päris tobuke; Ruõtsiküläs eläs üks mies, Tohlo Kaljuks kutsuti, terä kergem oli Rootsikülas elas üks mees, kutsuti Tohlo Kaljuks, ta oli pisut rumal
2. tohl, pähklituppTohlod ond pähklä tupõd Tohlud on pähklituped. Vt tohl

.tuikõ <.tuiksõ, .tuikõst> hea, sõnakuulelikAi kui tuikõ laps sia olõd! Oi kui hea laps sa oled!

turakas <turaka, turakad>, tuurak <tuuraki, tuurakid>
1. turakas, tobuSii oln kaks siokõst parajad turakad Siin on olnud kaks sihukest parajat turakat; Sia üsä tuurak kua Sa oled üsna tobu ka
2. kaardimäng; kaotaja kaardimängusLähme meile tuurakid mäᵉngmä Lähme meile turakat mängima; Mia jäe sellekorra tuurakiks Ma jään seekord turakaks

tõmu <tõmu, tõmu> tõmmuMis sina aogud alli rantsi, tõrõlõd sina tõmu rantsi (rahvalaulust) Mis sa haugud, hall koer, tõreled sa, tõmmu koer; Sia ennäst sioksõks tõmuks päevitän Sa oled end nii tõmmuks päevitanud

tüdümä <tüdüdä, tüü> tüdima, tüdinemaSia kolõ tüdün olõmisõga Sa oled väga tüdinud olekuga; Küll kuulõtõ, üsä varssi tüüb ää Küll kuulete, üsna varsti tüdib ära; Või'mtõ viel ää tüdüdä Ei või veel ära tüdineda

vabandama <vabanda, vabanda> uus vabandama, andeks palumaKui paha olõd tein, siis tulõb vabanda Kui pahandust oled teinud, siis tuleb andeks paluda

vari1 <varju, .varju>
1. (päikesest tekkiv) variSia varssi naa piinike, et varju jätä kua maha'mtõ Sa oled varsti nii peenike, et ei jäta varju ka maha || piltlNaa näost ää nagu surma vari Nii näost ära nagu surmavari
2. varjuline kohtPalava päävägä iä põõsa varjus olla Palava päevaga hea põõsa varjus olla; Toppamõ Ruhnu varjus ankrus Peatume Ruhnu varjus ankrus; Tormavari Tormivari; Tuulõvari Tuulevari
3. varjav ese (nt jääkuhilad, mille taha hülgekütt varjub)Kütt ruõmab varju taha Kütt roomab varju taha

viga <via, viga>
1. viga, korrast ära olek, kahjustusSüdämess oli suur viga, sellepäräst suri ää Südames oli suur viga, sellepärast suri ära; Laps võttis salaja puᵉssnua ning tegi oma käele viga Laps võttis salaja pussnoa ja vigastas oma kätt; Kjõndakirjass oli viga siss Kindamustris oli viga sees
2. viga; miski häirivEi põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Sasja siol viga ond, et nda kurb olõd? Mis sul viga on, et nii kurb oled?; Poᵉnksõl oli mõnda viga ve? Kas kommidel oli midagi viga?

.värske <.värske, .värsked> värske; uus; puhasMeil suur pere, puõlõ siga süeme juba värsken ää Meil on suur pere, poole seast sööme juba värskena ära; Kellel värsked kala olõss mitte, sie kietis suõlast Kellel värsket kala ei olnud, see keetis soolakala; Värske lumõ piäl jäljed iästi nähä Värske lume peal on jäljed hästi näha; Õuõs ond iä värske õhk Õues on hea värske õhk || (nimisõnaliselt) ▪ Püss oli küll, sai vahel värsked Püss oli küll, vahel sai värsket [liha]; Sia kodo ve, mia tuõ natuksõ värsked Kas sa oled kodus, ma toon natuke värsket keeta

väsümä <väsüdä, väsü> väsimaMia tundsi, et käsi väsüb Ma tundsin, et käsi väsib; Sia kua naa väsün olõmisõga Sa oled ka nii väsinud olemisega; Terve päävä sai tõmmata, nüüd väsün nagu vana koer Terve päeva sai rassida, nüüd olen väsinud nagu vana koer


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur