[KES] Kihnu sõnaraamat

.jõudma <jõoda, jõva>
1. jõudma; suutma, jaksama ▪ Mia’mtõ jõva kua üksi kõiki valmis tehä Mina ei jõua ka üksinda kõike valmis teha; Sai pitkä puhu juõsta, enäm ei jõva Sai pikalt joostud, enam ei suuda; Kantka kissi jõvab, mia ei jõva Kandku, kes jõuab, mina [enam] ei jaksa; Vai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai nii tugevasti maa sees, et mitte ei jaksa välja kiskuda; Tämä'mte jõodõ nda paelu tüed tehä, kui Mari tahtõ Ta ei jõudvat nii palju tööd teha, kui Mari tahtvat
2. (ajaliselt) tulema, saabuma ▪ Ei jõvass praami piäle Ei jõudnud praamile; Praam jõudis iäre Praam jõudis [kai] äärde; Kui Tjakulao sadama jõvamõ, nääme viel Vahtrat ning Taput Kui Täkulaiu sadamasse jõuame, näeme veel Vahtrat ja Taput; Viimne märgigä asi, mis inimesele sai, oli rist aua piäl, kui aeg ühekorra sjõnnamualõ jõudis Viimne [pere]märgiga asi, mis inimesele sai, oli rist haual, kui aeg ükskord sinnamaale jõudis (kui kord aeg käes) || .järge .jõudma järele jõudma ▪ Katsumõ testele järge jõoda Üritame teistele järele jõuda
3. edenema; saavutama; ▪ Suurõ tüegä võib kaugõlõ vällä jõoda Suure tööga võib kaugele jõuda (palju saavutada); Kussõ me ühekorra vällä jõvamõ oma eluga Kuhu me ükskord välja jõuame oma eluga