[KES] Kihnu sõnaraamat

.kargama <karata, .karga>
1. hüppama, hüplema; perutama ▪ Mia jõutsi parajutõ üle pao karata Ma jõudsin parajasti üle jääprao hüpata; Lassi puᵉnn kargas piält ää Lähkri prunt kargas pealt ära; Ää süeg sioksõ lörinägä, aad obosõd kargama (knk) Ära söö sellise lurinaga, ajad hobuse perutama || ää .kargama põgenema, putku panema
2. äkki, ootamatult tekkima (haigus, viha jm) ▪ Kui ma üles tõosõ, põlvõtõssõ kargab naa suur valu Kui ma üles tõusen, lööb põlvedesse nii suur valu
3. haarama, kinni võtma ▪ Teste koer kargas miol eele siärest kindi Naabripere koer kargas mulle eile säärde kinni; Sai vihalõ ning kargas mio karvu kindi Vihastas ja kargas mulle karvu kinni
4. tükki minema (piima kohta) ▪ Kui murrastõt piimä palava supi piäle valad, siis piim kargab ää Kui tilgastanud piima palava supile valada, siis piim läheb tükki
5. sugutama ▪ Muud amõtid põlõ'mtõ, kui kargab tüdrikä Muud ametit tal polegi, kui et kargab tüdrukuid

kohmõrdama <kohmõrda, kohmõrda> kohmerdama, kohmitsema; toimetama, askeldama ▪ Laupa muud ei sua kui kohmõrda tubasi ning õuõt kaodu Laupäeval ei saa muud kui askelda mööda tubasid ja õuet (= toas ja õues); Suaga oma kohmõrdamise kohmõrdõt ning tulga siis testele järge Saagu oma kohmerdamised kohmerdatud ja tulgu siis teistele järele (lõpetagu oma toimetamised ja tulgu siis teistele järele)

lobi2 <lobi, lobi> võrgumärk (aerulabakujuline) ▪ Taota lobi sisse ning akka muᵉtta lasma Viska võrgumärk sisse ja hakka võrke merre laskma; Lobi juba näed ve? Kas võrgumärki näed juba?; Omal põlõ ühtegi lobi egä muud märki, sedäsi ju sua'mtõ meres käüdüd Endal pole ühtegi lobi ega muud märki, nii ei saa ju merel kalapüügil käia; Lobi rumm Võrgumärgi torujas kere (veepinnal). Vrd kloba

maetsõ|aenõ <maetsõ|.ainõ, maetsõ|aenõt> uus maitseaine ▪ Mia muud maetsõaenõt kedägi ei kasuta, pipart ning suõla panõ vahest Mina muid maitseaineid ei kasuta, pipart ja soola vahel panen

maᵉnt <mandi, .manti> kraam; kaup ▪ Ai kõiki manti tõemõ ljõnna puõest Oi, igasugust kaupa tõime linna poest; Tämä tuln Ruotsist suõlaga ja kohviubõ oln ja kõikisugust manti Ta tulnud Rootsist soolaga ja kohviube olnud ja kõiksugust [muud] kraami

matakas <mataka, matakast>
1. vemmal; malakas ▪ Võta matakas käde ning kohota kanad kaugõmalõ Võta malakas kätte ja hirmuta kanad kaugemale; Küll mia anna siolõ matakast, kui sia sii karjud Küll ma annan sulle vemmalt, kui sa siin karjud
2. hlv ulakas laps; laiskvorst ▪ Siokõ matakas'mtõ taha muud kui egävest trumpi suaja Selline laiskvorst ei taha muud kui kõvasti tuupi saada

miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaad ▪ Lapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistus ▪ Mis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipama ▪ Ää olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mälu ▪ Sie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletama ▪ Kõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)

mokk <moka, .mokka> huul, mokk ▪ Muesu'mtõ põlõ muud kui mokaplirts Musi pole muud kui mokaplirts; Õngõ oli napist moka taga Õng oli [kalal] napilt moka taga (moka küljes)

muesutama <muesuta, muesuta>
1. musitama ▪ Muud mitte nüüd enäm tehä kui üsä muesutassõ egäl puõl Tänapäeval muud enam ei tehta, kui ainult musitatakse igal pool
2. lutsutama ▪ Luasipoᵉnksa iä muesuta Karamellikomme on mõnus lutsutada

muu <muu, muud> muu, teine; ülejäänu ▪ Naesõd lasvad jaᵉkka rätsepä juurõs tehä, muud riided tegäd ikka ise Naised lasevad jakke rätsepa juures teha, ülejäänud riided teevad ikka ise; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

param1 keskv omds <parama, paramad>
1. parem ▪ Miol viel param mõtõ Mul on veel parem mõte; Liisi luõtis ikka sioksi parami poissa, nüüd taha tedä enäm kiegid Liisi lootis [saada] ikka selliseid paremaid kavalere, nüüd ei taha teda enam keegi; Küll jõlm jäeb paramaks Küll läheb ilm paremaks; Õuõs olõks paelu muud paramadki tehä Õues oleks muud, palju parematki teha; Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg on kõige parem kokk
2. parempoolne ▪ Kumbast tahad, paramast või vasakust? Kummast [käest] tahad, kas paremast või vasakust?; Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega üritanud jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Lähme paramalõ puõlõ Lähme paremale poole

.perse|tari <.perse|tarja ~ .perse|.tarja> tuhar ▪ Praamis jõstmisõst ond persetarjad üsä valusaks jään Praami peal istumisest on tuharad päris valusaks jäänud; Nagu peletised, persetarjad kaetud veel ning, mitte muud kedägid Nagu peletised, ainult tuharad ongi kaetud ja muud mitte midagi (naistemoest käia lühikeste pükstega)

piiluti <piiluti, piilutid> väike part ▪ Kõik vähämäd pardid, nendel põlõ muud nime ühti muudkui kõik piilutid Kõik väiksemad pardid, neil polegi muud nime, kõik on piilutid

piirg <piiru, .piirgu>
1. peerg ▪ Vanal aal põlõtati piirgu Vanal ajal põletati peergu; Kiinigä iä piirga lõegata Kiiniga on hea peerge lõigata; Piiruga jõstuti tuas üläl, mitte kellegil olõss muud tuld Peeruvalgel tehti toas käsitööd, mitte kellelgi muud tuld ei olnud
2. kangaspuude osa ▪ Tihva piirud Puuliistud niite vahel (lõimelõngade hoidmiseks)

piäl|kiri <piäl|kirja, piäl|.kirja> pealkiri ▪ Mia lehest muud lugõda ei viisi kui piälkirjasi Ma ei viitsi lehest muud lugeda kui pealkirju

puhõ <puhõ, puhõt> (kõva) torm ▪ Tänäve sügüse muud ei põlõ, kui ikka üks igävene puhõ Tänavu sügisel pole muud kui kogu aeg üks torm; Juba mjõtu päävä puhõ, jälle viib mutid ää Juba mitu päeva on torm, viib jälle võrgud minema; Kui puudõ kohen juba tuba ää kuuluksõ, siis üeldässe päris puhõ Kui puudekohin juba tuppa ära kostab, siis öeldakse, et päris torm (on kohal)

pump <pumba, .pumpa> (vee)pump ▪ Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu; Siis Pärnau pani pumbad vädämä ning saemõ laeva käde Siis Pärnau [laev] pani pumbad tööle ja me saime laeva kätte (laev päästeti)

rugi|lilles <rugi|lillese, rugi|lillest> rukkilill (Centaurea cyanus) ▪ Rugilillesed põlõ muud kui umbrohe Rukkililled pole muud kui umbrohi

.siokõ <.sioksõ, .siokõst> selline, sihuke ▪ Sioksõ jõlmaga ei põlõ mere piäle asja Sellise ilmaga ei ole merele asja; Sioksi suuri leibu tehti ennemä nagu tõlla rattu Vanasti tehti nii suuri leibu nagu tõllarattaid; Pütt juõsõb, sioksõssõ ei maksa räimi suõlata Pütt jookseb, sihukesse ei maksa räimi soolata; Sioksõlõ põlõ'mtõ muud kui trumpi taris Sihukesele pole muud vaja, kui tuupi anda || .siokõ'ss [kas] selline siis ▪ Siokõ'ss nüüd iä laps ve? Kas selline siis on hea laps?

tabõl <tabõli, tabõlid> uus tabel ▪ Muud mitte sua kui joonista tabõlisi Muud ei saa [teha], kui joonista tabeleid; Täödä tabõl ää! Täida tabel ära!

.taᵉntsma <.tantsi, tansi> tantsima ▪ Nuõrik lähäb varssi tanuga taᵉntsma Noorik läheb varsti tantsima, tanu peas (kõigepealt peiupoisiga ja siis peigmehega); Jõlusast mõestatõ tantsi küll Ilusasti oskate tantsida küll; Tüdrikätel ei olõss muud, piä asi et priipäräst tantsi sai Tüdrukutel ei olnud muud [muret], peaasi et küllalt tantsida sai; Kengä tallad üsä kulun tantsis Pastlatallad olid tantsides päris ära kulunud

.traitama <.traita, .traita> möllama, trallitama ▪ Tämä'mte tieks muud kui traitaks ühte enge Ta ei teeks mitte midagi muud, kui trallitaks kogu aeg

.trumpi karistada, tuupi ▪ Ku'dõ'mtõ oma vigurisi jätä, suatõ ati käest trumpi Kui te oma vigureid ei jäta, saate (vana)isa käest karistada; Kui trumpi suavad, küll siis aru suavad Kui tuupi saavad, küll siis saavad aru; Sioksõlõ põlõ'mtõ muud kui trumpi taris Sellisele pole muud tarvis, kui tuupi anda

tulõ|lae <tulõ|laeva, tulõ|.laeva> tulelaev, ujuvmajakas ▪ Tulõlaevõs igäv olla, muud'ku tjõlgu ankru otsõs Tulelaeval on igav olla, muudkui tilgu ankru otsas (istu ankrus)

tunnistama <tunnista, tunnista> tunnistama ▪ Siis ei jäess muud üle kui kõik üles tunnista Siis ei jäänud muud üle, kui kõik üles tunnistada

tõbras <.tõpra, tõbrast> sõimus tõbras ▪ Sia põlõ kellegi mies, muut ku üks igävene tõbras Sa pole kellegi mees, muud kui üks igavene tõbras

umikunõ <umikutsõ ~ umikusõ, umikust>
1. hommikune ▪ Umikunõ saadõ ond viis minutit pitk Hommikune (raadio)saade on viis minutit pikk; Umikunõ varajanõ tõusminõ oli üksi sie nuhtlus Hommikune varajane tõusmine polnud muud kui üks nuhtlus
2. (tervitusvormelites) ▪ Tere umikust Tere hommikust; Umikust (Tere) hommikust

upsitama <upsita, upsita> hlv hoorama ▪ Nendel põlõgid muud kui upsitavad piäle külä kaodu hlv Neil polegi muud, kui hooravad peale külapidi

valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu || piltl häda; töövaev ▪ Ei põlõ jõrmuta käüdüd ühti, küll valu nähtüd kua Ei ole hirmuta käidud ühtigi, vaeva on palju nähtud ka || (liitsõna põhisõnana) häda ▪ Ai-ai, miol sjõtavalu! Ai-ai, mul on sitahäda!
2. valu, kiirustamine; hoog || valu .andma valu andma, hoogsalt midagi tegema ▪ Annab ärgele valu Annab härgadele valu (kiirustab härgi kündmisel takka); Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu || valuga (ühe) valuga ▪ Läks sioksõ valuga nagu püssü kuul Läks sellise valuga nagu püssikuul; Naabri õuõ oln ligemäl kui kodosõd uõnõd ning Juku pann otsõ valuga testele sisse Naabri õu oli lähemal kui kodumajad ja Juku oli jooksnud suure valuga naabritele tuppa

varõ1 <varõmõ ~ varõ, varõt; mitm om varõmõtõ ~ varõdõ; mitm os varõmõsi ~ varõsi> vare, põlenud või lagunenud maja jäänused ▪ Majad seisväd varõs Majad seisavad varemetes; Sii varõss elä'mte muud kui rotid Siin varemetes ei ela muud kui rotid; Tulõkahjust jäi ahju varõ üksi järge Tulekahjust jäi vaid ahjuvare järele

vjõuk <vjõugu, .vjõuku> väike angerjas vm kala ▪ Vjõugud'mte tie muud, kui aavad õngõd segämini Pisikesed angerjad ei tee muud, kui ajavad õnged segamini. Vrd vjõu

.õnduma <.õndu, .õndu> van kiratsema ▪ Sie koht akkab õnduma See talu hakkab kiratsema (öeldakse, kui talus hakkavad loomad surema ja muud õnnetused juhtuvad)

.äigämä <äiätä, .äigä> äigama, virutama ▪ Äigä ärjäle sarvõtõ vahelõ Äiga härjale sarvede vahele; Sai talõ korra üle lava russikaga äiätä Sai talle kord üle laua rusikaga äiata || piltl näppama, pihta panema ▪ Mõnõl ju põlõgid muud, kui piäks aga äiätä suama Mõnel ju polegi muud, kui peaks aga virutada saama

.ühte|.enge sageli; ühtepuhku, vahetpidamata ▪ Karjug'mte ühte enge mio kallal Ära karju vahetpidamata mu kallal; Tiä, mis tä miost suaja tahab, et mjõnd ühte enge küläkaodu tõmbab Ei tea, mis ta minust saada tahab, et mind ühtepuhku küla peal taga räägib; Tämä'mte tieks muud kui traitaks ühte enge Ta ei teeks midagi muud, kui tralliks vahetpidamata. Vrd eng1; paegal; sagõda; .tihti