[KES] Kihnu sõnaraamat

aga2 <aga, aga; mitm agad>
1. oks; hagu. Vrd agu
2. (mitm) muster ▪ Selle agadõga kallisseltsi sai mia oma ristiemä käest Selle oksamustriga sitsirätiku sain ma oma ristiema käest

ammas <.amba, ammast>
1. hammas ▪ Mugib piäle nagu olõkskid ambu suus olad Mugib peale, nagu olekski tal hambaid suus olevat; Ambad akkasid rängägä valutama Hambad hakkasid kangesti valutama; Ambuta suu Hambutu suu || .ambu, .ambus suhu, suus, hammaste vahel(e) ▪ Pani pagi ropi amba Panin tropi närimistubakat hambu; Nuõrna mia pidäsi kua tubakast ambas Noorena pidasin minagi tubakat hambus || .palju .ambu tegemä piltl paljaid hambaid näitama, naerma ▪ Ää tehk oma palju ambu, kui teesed kjõmpus ond Ära naera, kui teised kimpus on
2. (mitm) hambakujuline muster ▪ Lüe nüüd ambad Koo nüüd hambad sisse (seelikut kududes). Vt suka|.ambad
3. (sae, sirbi vms) hammas ▪ Suae ambad nüeridäd, tulõks ää kõhuta Sae hambad nürid, tuleks ära teritada

keti|kiri <keti|kirja, keti|.kirja> ketikiri, ketimotiiviga muster ▪ Riia rätikutõ piäl ond ketikiri Riiast toodud rätikutel on ketikiri peal

kiri <kirja, .kirja>
1. käe- või trükikiri ▪ Trikit kiri Trükikiri
2. nimekiri ▪ Panõ mio nimi kua kirja Pane minu nimi ka nimekirja || .kirja minema arvesse minema; kellekski arvatud ▪ Kui vähäm kui ani, sis lähäb otsõ laglõ kirja Kui on väiksem [lind] kui hani, siis läheb otsemaid lagle kirja (arvestatakse lagleks)
3. kiri, postisaadetis; sõnum ▪ Aitab sellest kirjast küll, papõr juba täüde kirjutõt Aitab nii pikast kirjast küll, paber juba täis kirjutatud; Kas said mio kirja käde? Kas sa said mu kirja kätte?
4. muster; ornament; pits ▪ Pissiksed kirjad, laiõmad kirjad Pisikesed kirjad, laiemad kirjad (käistekaunistused, ka külgeõmmeldud pitsid); Kirju tegemä Pitsi tegema (tanu valmistamisest); Kirja padi ning kirja pulgad Pitsipadi ja -pulgad (niplispitsi tegemiseks); Miolõ sie troi kiri mieldib Mulle see kampsunimuster meeldib; Mamma käterätikul õigõ jõlusad iegeldet kirjad otsõs Ema käterätikul on otstes väga ilus heegeldatud pits; Ennemä tegi ruae kirju Kopli Liisi Vanasti tegi kraeäärset pitsi Kopli Liisi; Maasikalehtegä kirjad raskõmad tehä Maasikalehe kujulist pitsi [käiste allääres] on keerukam teha; Südämetegä kirja kuõti rohkõm muõekjõnnastõssõ Südametega mustrit kooti rohkem moekatesse kinnastesse (värviline muster mustal põhjal) || kannulinõ kiri kaheksakandadega muster ▪ Kannulist kirja kjõndad Kaheksakandadega kindad || küüsiline kiri haakidega muster, mille keskosas on küüned (ehk haagid) ▪ Küüsiline kiri ond siokõ, kus suurõ lapi ümber küüned Küüsiline kiri on selline, kus suure lapi ümber on küüned; Küdidele küüsilised, nadudõlõ nastilised (rahvalaulust) Küdidele küüsilised, nadudele naastulised (mustrid) || lapilinõ kiri kudumismuster, kiri (kirja suurel lapil puuduvad sakid) ▪ Lapilinõ kiri ond siokõ, kus küüsi põlõ’mtõ, kaks lappi ond jutti Lapiline kiri on selline, kus küüsi (hagasid) pole, kaks lappi on järjest || ratulinõ kiri rattakujuline muster (heegelpitsil, kinnastel) ▪ Ratulist kirja tehässe praegu kõegõ rohkõm Rattakujulist kirja tehakse praegu kõige rohkem; Mamma kudus miolõ ratulisõd kjõndad Vanaema kudus mulle rattakujulise mustriga kindad || siidi|lapi|kiri siidilapikiri, siidkangastelt üle võetud suka- ja kindakiri ▪ Arvatassõ, et siidilapikiri tuli, kui Kihnu mehed käösid siidi vädämes Arvatakse, et siidilapikiri tuli siis, kui Kihnu mehed käisid siidi vedamas || õiõlinõ kiri pits käiste allääres ▪ Õiõlist kirja tehti vähema Õiekujulist pitsi tehti vähem. Vt siäre|kiri

küüs <küüne, küünt; mitm om künde ~ küüde>
1. küüs; piltl sõrm ▪ Anna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga vastu näppe, kui veel kisub (sinu asju); Üeldässe, kui küüned õitsõvad, siis inimesel ühte viga Öeldakse, kui küüned õitsevad, siis on inimesel midagi viga (kui küüntel on valged laigud); Ankur läks küüde vahelt lahti ning lei puruks Õlleankur läks näppude vahelt lahti ja kukkus puruks || ▪ Nuõrik lähäb julgõks, akkab juba küüsi näütämä Noorik muutub julgeks, hakkab juba küüsi näitama (ämmale vastu ütlema) || ▪ Küüned oma kohe Küüned enda poole (ahnel inimesel)
2. teravik ▪ Ankru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Ankruleht roostetab enne läbi kui ankruküüs || (mitm) kultivaator ▪ Põld taris küüdegä üle laska Põld on vaja kultivaatoriga üle käia
3. sälk; soon ▪ Vjõtsa küüs läks katki Vitsaküüs läks katki
4. muster ▪ Kjõnda varrõssõ kuõtassõ küüned sisse Kindavarre sisse kootakse küüned (haakidega muster)

mõrsi|kiri <mõrsi|kirja, mõrsi|.kirja> võrgumotiividega muster ▪ Kjõndu piotati ennemä mõrsikirja Kinnaste uus pihuosa kooti varem võrgumotiividega mustriga

mõrsilinõ <mõrsilisõ, mõrsilist> võrgutaoline; võrgumotiividega (muster) || mõrsilinõ troikiri võrgumotiividega kampsunimuster

nierulinõ <nierulisõ, nierulist> neeruline, neeru meenutav muster ▪ Nierulisõ mustriga riided mio iest kõegõ jõlusamad Neerulise mustriga riided on minu meelest kõige ilusamad; Tämä tõi miolõ sioksõ nierulisõ rätiku Ta tõi mulle sihukese neerumustrilise rätiku

silmiline <silmilise, silmilist> silmiline (muster) ▪ Silmiline kördiriie Silmiline seelikuriie (rombide või ruutudega ühevärviline riie)

suka|kiri <suka|kirja, suka|.kirja> sukakiri, sukasäärele kootud muster ▪ Mia sai uiõ sukakirja Ma sain uue sukakirja

sõela|põhe <sõela|põhja, sõela|.põhja> sõelapõhi; vastav muster käistel ja tanul ▪ Sõelapõhja ond ette lihtne kirjuta Sõelapõhja on väga lihtne tikkida

troi|kiri <troi|kirja, troi|.kirja> meeste kampsuni muster ▪ Mia kudusi troi mõrsilisõ troikirja Ma kudusin troi võrgumotiiviga mustriga

ua|lehe|kiri <ua|lehe|kirja, ua|lehe|.kirja> oalehe motiiviga muster ▪ Kjõndad olid ualehekirja Kindad olid oalehemustriga

.vjõltunõ <.vjõltusõ, .vjõltust>
1. viltune ▪ Vjõltunõ maja ots akkas otsõ silmä Viltune maja ots jäi kohe silma
2. (hrl mitm) viltuste triipudega muster (nt sukal, sokil, säärepaelal) ▪ Suka vjõltusõd kuõtassõ jala piälepuõlõ Suka viltuste triipudega muster kootakse jala pealepoole