[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

Juri <Juri, Jurit> Jüri

kuri <kurja, .kurja> kuri; vihaneTämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, väga hea mees oli; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud; Ärg läks kurjaks Härg läks vihaseks; Englis ohvitser tuln rannast, oln kuri selle soldatiga Inglise ohvitser tulnud rannast, olnud kuri selle soldatiga

mari <marja, .marja>
1. mariKültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmavõetud pihlakamarjad sünnivad süüa; Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui teised || marjulõ, marjul marjule, marjulEnnemä käösime marjul Vanasti käisime marjul; Lähme rabasõ marjulõ Lähme rabasse marjule
2. kalamariSuõla aavi mari ää Soola haugi mari ära; Sai nda paelu ahuni, et kietsime üsä marju Sai nii palju ahvenaid, et koguni keetsime [ahvena]marja

Mari <Mari, Marit> Maria

meri <mere, merd> meriKui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb ka merejää; Paksu uõga näe'mte mere piäl kusagilõ minnä Paksu uduga ei näe merel mitte kusagile minna; Merest aab paksu pilve üles, varssi tulõb sadu Merelt ajab paksu pilve üles, varsti tuleb sadu (pilv tuleb vesikaarest) || mere, meres, merest kalapüügile, -püügil, -püügiltMehed läksid mere Mehed läksid kalapüügile; Tämä käüb allõs meres Ta käib veel kalapüügil; Käüväd randõs vastõs, kui mehed merest tulad Käivad rannas vastas, kui mehed kalapüügilt tulevad

murd <murru, .murdu>
1. jääkuhjatis, madalikule kuhjunud jääSelle jõlmaga aab suurõd murrud üles Selle ilmaga ajab suured jääkuhjatised kokku; Murdõ vahelt ei suass kudagi läbi Jääkuhjatiste vahelt ei saanud kuidagi läbi; Vene kassakad olid Kirsi Juri mere piält murru tagant käde suan Vene kasakad olid Kirsi Jüri merelt jääkuhja tagant kätte saanud. Vrd .murdõ|alunõ
2. meremadalik, murdlainetuse kohtJahura murd Jahura madalik (Kihnust loodes); Akkasi ikka minemä, pani Kakra murdu otsõ Hakkasin ikka minema, läksin otse Kakra madalikule

muru <muru, muru> muru, madal rohi; õuKangas liegib õuõs muru piäl Kangas on väljas muru peal pleekimas; Laobal oli üks suur kivi ning pissike murulaᵉpp ümber Laobal oli üks suur kivi ja pisike murulapp ümber; Õhtati tegime murutantsu Õhtuti tantsisime õuemurul || rannakarjamaaTänä üese vesi murusõ tuln Täna öösel on vesi rannamuruni tõusnud

Muru <Murulõ, Murul> talu Lemsi külas

murõ <murõ, murõt>
1. mure, rõhuv tunneEmädel murõ lastõ iest Emadel on mure laste pärast; Murõd käüäd ikka inimeste kaodu Mured käivad ikka mööda inimesi || murõsõ panõmaSie sõnum pani mio üsä murõsõ See sõnum tegi mind üsna murelikuks
2. hool, hoolitsusKüll jumal vaestõ iest kua murõt piäb Küll jumal vaeste eest ka hoolt kannab

Riia meri <Riia merele, Riia merel> Liivi laht


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur