[KES] Kihnu sõnaraamat

Juri <Juri, Jurit> Jüri

kuri <kurja, .kurja> kuri; vihane ▪ Tämä ei olõss kuri mies, aruta iä mies oli Ta ei olnud kuri mees, väga hea mees oli; Mia ei mäletä, et eit olõks mioga mõnõkorra kuri oln Ma ei mäleta, et vanaema oleks minuga vahel kuri olnud; Ärg läks kurjaks Härg läks vihaseks; Englis ohvitser tuln rannast, oln kuri selle soldatiga Inglise ohvitser tulnud rannast, olnud kuri selle soldatiga

mari <marja, .marja>
1. mari ▪ Kültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmavõetud pihlakamarjad sünnivad süüa; Pahaspul suavad muga marju ennemä valmis kui muga Paakspuul saab muist marju enne valmis kui teised || marjulõ, marjul marjule, marjul ▪ Ennemä käösime marjul Vanasti käisime marjul; Lähme rabasõ marjulõ Lähme rabasse marjule
2. kalamari ▪ Suõla aavi mari ää Soola haugi mari ära; Sai nda paelu ahuni, et kietsime üsä marju Sai nii palju ahvenaid, et koguni keetsime [ahvena]marja

Mari <Mari, Marit> Maria

meri <mere, merd> meri ▪ Kui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb ka merejää; Paksu uõga näe'mte mere piäl kusagilõ minnä Paksu uduga ei näe merel mitte kusagile minna; Merest aab paksu pilve üles, varssi tulõb sadu Merelt ajab paksu pilve üles, varsti tuleb sadu (pilv tuleb vesikaarest) || mere, meres, merest kalapüügile, -püügil, -püügilt ▪ Mehed läksid mere Mehed läksid kalapüügile; Tämä käüb allõs meres Ta käib veel kalapüügil; Käüväd randõs vastõs, kui mehed merest tulad Käivad rannas vastas, kui mehed kalapüügilt tulevad

murd <murru, .murdu>
1. jääkuhjatis, madalikule kuhjunud jää ▪ Selle jõlmaga aab suurõd murrud üles Selle ilmaga ajab suured jääkuhjatised kokku; Murdõ vahelt ei suass kudagi läbi Jääkuhjatiste vahelt ei saanud kuidagi läbi; Vene kassakad olid Kirsi Juri mere piält murru tagant käde suan Vene kasakad olid Kirsi Jüri merelt jääkuhja tagant kätte saanud. Vrd .murdõ|alunõ
2. meremadalik, murdlainetuse koht ▪ Jahura murd Jahura madalik (Kihnust loodes); Akkasi ikka minemä, pani Kakra murdu otsõ Hakkasin ikka minema, läksin otse Kakra madalikule

muru <muru, muru> muru, madal rohi; õu ▪ Kangas liegib õuõs muru piäl Kangas on väljas muru peal pleekimas; Laobal oli üks suur kivi ning pissike murulaᵉpp ümber Laobal oli üks suur kivi ja pisike murulapp ümber; Õhtati tegime murutantsu Õhtuti tantsisime õuemurul || rannakarjamaa ▪ Tänä üese vesi murusõ tuln Täna öösel on vesi rannamuruni tõusnud

Muru <Murulõ, Murul> talu Lemsi külas

murõ <murõ, murõt>
1. mure, rõhuv tunne ▪ Emädel murõ lastõ iest Emadel on mure laste pärast; Murõd käüäd ikka inimeste kaodu Mured käivad ikka mööda inimesi || murõsõ panõma ▪ Sie sõnum pani mio üsä murõsõ See sõnum tegi mind üsna murelikuks
2. hool, hoolitsus ▪ Küll jumal vaestõ iest kua murõt piäb Küll jumal vaeste eest ka hoolt kannab

Riia meri <Riia merele, Riia merel> Liivi laht