[KES] Kihnu sõnaraamat

.ikka
1. ikka (hrl rõhutavalt, kinnitavalt; võib liituda eelneva sõnaga); teadagi, muidugi ▪ Kaua’ka lähäb küll Kaua ikka läheb küll (aega); Mia'ka oli juba sii Mina olin muidugi juba siin; Juripäe juba käe, ikka allõs lumi muas Jüripäev juba käes, lumi ikka alles maas; Kus käüb, ikka rada taga Seal kus ta käib, on ikka rada taga
2. alati, ükslugu; muudkui ▪ Rugileib piäb ikka egä päe majas olõma Rukkileib peab ikka iga päev majas olema; Ikka otsi, ikka Muudkui otsi, [otsi] ikka; Ikka mia unuta selle ää Ma unustan selle alati ära
3. (hüüatustes) ▪ Kuulõ'ka, või kõikis käüte! Kuule [nüüd] ikka, või igal pool käite!

ju
1. ju, muidugi ▪ Tämä ju usub kõiki, lasõb ennäst kergest tõmmata Ta ju usub kõiki, laseb end kergesti alt tõmmata; Toᵉhm inime mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene ei mõista ju mitte midagi teha
2. juba, küllap ▪ Ju'ka'nd läks juba koo ää Ju ta ikka nüüd läks juba ära koju (arvatavasti läks)

muedugi muidugi, teadagi; loomulikult ▪ Sia muedugi juõsõd otsõ kaibama Sina muidugi jooksed kohe kaebama; Muedugi olid kõik solvun, kissi uõtama pidid Loomulikult olid solvunud kõik, kes ootama pidid; Muedugi käüs tämä vahel meil õdõ uatamas Muidugi käis ta vahel meil oma õde vaatamas