[KES] Kihnu sõnaraamat

.aegõs ajal, aegu ▪ Mia juhtusi täpselt sao uõbi aegõs lehmä tuõma, terven liotas mio ää Ma juhtusin täpselt sajuhoo ajal lehma tooma, [vihm] leotas mu läbini ära (sain läbimärjaks); Juku luban järgmise korra jälle müristämise aegõs vana-Marilõ selsiks tulla Juku lubanud järgmise müristamise ajal vana-Marile jälle seltsiks tulla. Vrd .aegas; .aegus

aenumas <aenuma, aenumast> ainuke, ainus ▪ Sie ond mio aenumas tüdär See on mu ainus tütar

ait <aeda, .aita> ait ▪ Tuul piäb aeda paranda alt läbi käümä, sellepäräst ond aedaalunõ tühi Tuul peab aida põranda alt läbi käima, sellepärast on aidaalune tühi; Raudkäsi pani miolõ juba aitõs uiu üle, et mia ei näeks pulmarongi Isamees kattis mu juba aidas pruudilinikuga, et ma ei näeks pulmarongi; Suur roᵉtt oli aitõs lõksu vahelõ läin Suur rott oli aidas lõksu läinud || valla ait valla magasiait ▪ Me mäletäme kua viel valla aedad, kui siält tuõdi, vilja lainamas käüdi Meie mäletame ka veel magasiaitasid, kui sealt toodi, kui vilja laenamas käidi

alõ <alõda, alõdad>
1. hale; kurb ▪ Mio miel lähäb nda alõdass, et suagid riägitud Mu meel läheb nõnda haledaks, et ei saagi räägitud
2. hele, valkjas ▪ Mede mamma kuõb tänävasta alõdami körtä Meie mamma koob tänavu valkjamaid seelikuid

.andma <anda, anna; nud-kesks ann> ulatama, pakkuma; loovutama ▪ Suad miolõ korra oma tillevoni anda ve? Kas saad mulle korraks oma telefoni anda?; Anna luõmalõ priipäräst seüä, süeb oma lõhki Anna loomale volilt süüa, sööb enda lõhki; Emä, meitel mõnda maᵉrtõlõ anda kua ond vä? Ema, kas meil mardisantidele midagi anda ka on?; Talbusõlistõlõ andassõ seüä kua Talgulistele antakse süüa ka; Egäüks mehem võtma kui andma Igaüks võtab meelsamini kui annab; Ljõnna kolidõs tuli koer ää anda Linna kolides tuli koer ära anda; Sie tiätüs tulõb otsõkohe edekohe anda See teade tuleb otsekohe edasi anda; Anna mio raamat tahakohe Anna mu raamat tagasi || ▪ Ma andsi talõ sedäsi tiädä, et sjõttus mieles seesäb Ma andsin talle kohe niimoodi teada, et see tal ka sittudes meeles seisab (karistuseks kõva keretäis); Nied andsid valusad tuld Need [männikäbid] andsid käredat tuld || .järge .andma järele andma, vaibuma ▪ Vahel annab ambavalu kupust järge Vahel annab hambavalu kupupanekuga järele || .piiri .andma kätte andma; juurde tulema ▪ Vana kaᵉss ei annass mio piiri Vana kass ei andnud mulle kätte || tahakohe .andma tagasi andma, tagastama || .vällä .andma välja andma, välja tulema ▪ Kas sellest kangast andka jaki vällä? Kas sellest kangast annab ikka jaki välja? (piisab jaki tegemiseks) || üles .andma kirja panema, registreerima ▪ Papa oli lakku täüde oln, kui üles andmõs käüs Isa olnud purupurjus, kui käis lapse nime kirja panemas

.astma <.astu, astu> astuma, sammuma ▪ Ää astug üle mio, panõd kasu kindi Ära üle minu astu, paned mu kasvu kinni; Ühe korraga lei jala sedäsi rampi, edekohe enäm astutud ei suass Korraga lõi jala niimoodi krampi, et enam edasi astuda ei saanud; Mia assi parajutõ üle mulgu, kui päe tõusis Ma astusin parajasti üle aiamulgu, kui päike tõusis; Kivi ljõmunõ, ää astug piäle, saad pitkä Kivi on limane, ära astu peale, kukud pikali

eli <eli, eli> õli ▪ Lae oli eli vuaᵉtõga ladungis Laeva laadungiks olid õlivaadid; Miäri saunõs mio seljä piäle tärpentiini eli Määri saunas mu selja peale tärpentiniõli (jooksva vastu)

elu <elu, elu>
1. elu, elusolu; hing ▪ Nda ramp akkas olla ühekorraga et, mia mõtlõsi, et nüüd võtab ikka elu vällä Nii halb hakkas korraga olla, et ma mõtlesin, et nüüd võtab ikka hinge seest (suren ära); Inime ikka jäi elusõ jälle Inimene ikka jäi ellu jälle; Meie allõs elus Me oleme veel elus
2. eluaeg ▪ Terve elu aa raskõd tüed tehtüd, sie mio tervise ää tapn ondkid Terve eluaeg rasket tööd tehtud, see mu tervise ära tapnud ongi
3. (intensiteedisõnana) vähesust rõhutavalt ▪ Enge terä, elu terä Pisiterakene, imeväike tera; Elu liimakas Imeväike kübe. Vrd enge

emä|kiel <emä|kiele, emä|kielt> uus emakeel ▪ Kihnu kiel mio emäkiel ondkid Kihnu keel mu emakeel ongi

et
1. sidesõna ▪ Kao poᵉst üsa mädä, piäb tued ümber panõma, et'mte maha saa Kaevupost päris mäda, peab toed ümber panema, et see ümber ei kukuks; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saagi räägitudki; Nda märg, et üsä nõriseb Nii märg [nahk], et [higi] üsna niriseb
2. (mõnd lauseliiget) rõhutav sõna ▪ Et aga jõudsi viel praami piäle Et jõudsin vaevu veel praami peale; Et lasõ kui tahad! Et eks sa lase siis, kui tahad!; Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline keelekandja, et lase aga olla; Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kondid hakkasid niimoodi värisema, et (oh sa mu meie)

jala|vari <jala|varju, jala|.varju> jalats, jalanõu ▪ Vana koer oli mio jalavarjud ää vädän Vana koer oli mu jalanõud ära vedanud (minema viinud)

juba juba ▪ Juripäe juba käe Jüripäev juba käes; Kao poᵉst juba üsa mädä, piäb tued ümber panõma Kaevu post juba üsna mäda, peab toed ümber panema; Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Mu vanaisa vireleb juba mitu aastat

.juusõd mitm <.juustõ, .juusi> juuksed ▪ Lapsõl tahtvad juusõd lahuta Lapsel tuleb juuksed lahku kammida; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Tie juusõd kindi Pane oma juuksed kinni; Mio piänahk oln terven tükküs juustõga taga kuklas Mu peanahk oli olnud juustega tükkis taga kuklas (pärast autoõnnetust); Juusi tämäl ligi põlõgi Ega tal juukseid [enam] suurt polegi

jõlmatu tohutu, väga suur ▪ Käristäsid ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ sisse Käristasid ankruga mu võrgu sisse ilmatu suure augu; Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks [hüljes] oli nagu vaat, tohutu suur keha tuli paadi taga [vee] peale. Vrd jõlma2

jõlusast
1. ilusasti; toredasti ▪ Ai kui jõlusast pillid mängsid! Oi kui ilusasti pillid mängisid!; Rugi õetsõb tänäve jõlusast Rukis õitseb tänavu ilusasti
2. korralikult, kenasti ▪ Olgõ sõni jõlusast kodo, kui meie tahakohe tulõmõ Olge [lapsed] seni ilusti kodus, kuni me tagasi tuleme; Mio südä tuksub jõlusast Mu süda tuksub korralikult (ühtlases rütmis)

.järge
1. määrs järele, järel; tagant ▪ Sest oli iä, et tuul oli järge, saemõ muulõ vahelõ sisse Sellest oli hea, et tuul oli tagant, saime muulide vahele sisse (sadamasse); Naa ruttu juõsid, raskõ oli järge jõoda Nii kiiresti jooksid, [et] raske oli järele jõuda; Ülgevõrgul aenult käbäd üläl ning pitk selüs järge, võrk lotõrdab veess Hülgevõrgul ainult ujukid üleval ja pikk selis [taga] järel, võrk loterdab vees
2. määrs alles; üle ▪ Mõnda järge kua viel jäi ve? Kas midagi veel järele ka jäi või?; Kapa uurdõ jäi enge noᵉtt rasva viel järge Kapa uurdesse jäi veel väike tükk rasva järele
3. määrs (väljendab möönduste tegemist, lõdvemaks laskmist) ▪ Luhva sooti järge! Anna sooti järele!; Lasõ kördi värgelt terä järge Lase kördivärvlit natuke järele
4. tagas järele, (midagi) tooma ▪ Mia suada lapsõ piimä järge Ma saadan lapse piima järele
5. tagas järel (ruumiliselt või ajaliselt) ▪ Sedä tehti sügüsese kündmise järge Seda [kartuli järelnoppimist] tehti sügiskünni järel (pärast sügiskündi); Obosed läksid üheteese järge pitkäs rjõdas Hobused läksid üksteise järel pikas reas
6. tagas järgi, alusel, põhjal ▪ Selle jutu olõ kirjutan vanõmatõ inimeste juttõ järge Selle jutu olen kirjutanud vanemate inimeste jutustuste järgi; Tehke mio sõnadõ, mitte mio tegudõ järge Tehke minu sõnade, mitte mu tegude järgi; Kihnu oma laevõ järge nied kõik tehti Kihnu oma laevade järgi need kõik tehti (laste mängulaevad)

kahju <kahju, kahju> kahju ▪ Miol ond ette kahju, et mio sünnipäe põlõ'mtõ sui Mul on väga kahju, et mu sünnipäev ei ole suvel

kallis <.kalli, kallist, mitm om .kallitõ ~ kallistõ; keskv kallim>
1. kallis; hinnaline ▪ Ülge nahk ond tugõv ning kallis Hülgenahk on tugev ja kallis; Laᵉkknahast suapakengäd ond kallid Lakknahast kingad on kallid; Mio mamma ond kallim kui tämä õbõraha Mu vanaema on kallim kui see hõberaha
2. õnnis; püha(lik) ▪ Meite aegõs olid laupa õhtad suurõd kallid õhtad Meie ajal olid laupäeva õhtud väga pühad õhtud; Mis nad sel kallil üel räugavad Mis nad sel õndsal ööl küll lõugavad

.kambõr <.kambri, .kambrid> eluruum (rehielamu osana); tuba ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et ulatub peaga vastu lage; Talvõ eläti rohkõm tuas, sui kambritõss Talvel elati rohkem rehetoas, suvel kambrites; Mio kiriku kengäd taga kambris varna piäl Mu kirikuspastlad on tagatoas varnas; Viidi meie tiimri suoja ahju'äre, masina kambri Meid viidi aurikusse sooja ahju äärde, masinaruumi || suur .kambõr elutuba ▪ Meitel telekäs suurõs kambris Meil on telekas elutoas

kasu|kõrts <kasu|kõrsi, kasu|.kõrtsi> van salakõrts ▪ Mio isä pidäs kasukõrtsi Mu isa pidas salakõrtsi

kenädüs <kenädüse, kenädüst> piltl pihakoht riietel ▪ Kuuõ kenädüs Kuue pihakoht; Kas sia mõestad mio vammusõ kenädüst lõegata? Kas sa oskad mu vammusele pihakohta välja lõigata?

kiht2 <kihi, .kihti> südamik ▪ Mio pliätsi kiht läks katki Mu pliiatsi südamik läks katki (süsi murdus)

kiri <kirja, .kirja>
1. käe- või trükikiri ▪ Trikit kiri Trükikiri
2. nimekiri ▪ Panõ mio nimi kua kirja Pane minu nimi ka nimekirja || .kirja minema arvesse minema; kellekski arvatud ▪ Kui vähäm kui ani, sis lähäb otsõ laglõ kirja Kui on väiksem [lind] kui hani, siis läheb otsemaid lagle kirja (arvestatakse lagleks)
3. kiri, postisaadetis; sõnum ▪ Aitab sellest kirjast küll, papõr juba täüde kirjutõt Aitab nii pikast kirjast küll, paber juba täis kirjutatud; Kas said mio kirja käde? Kas sa said mu kirja kätte?
4. muster; ornament; pits ▪ Pissiksed kirjad, laiõmad kirjad Pisikesed kirjad, laiemad kirjad (käistekaunistused, ka külgeõmmeldud pitsid); Kirju tegemä Pitsi tegema (tanu valmistamisest); Kirja padi ning kirja pulgad Pitsipadi ja -pulgad (niplispitsi tegemiseks); Miolõ sie troi kiri mieldib Mulle see kampsunimuster meeldib; Mamma käterätikul õigõ jõlusad iegeldet kirjad otsõs Ema käterätikul on otstes väga ilus heegeldatud pits; Ennemä tegi ruae kirju Kopli Liisi Vanasti tegi kraeäärset pitsi Kopli Liisi; Maasikalehtegä kirjad raskõmad tehä Maasikalehe kujulist pitsi [käiste allääres] on keerukam teha; Südämetegä kirja kuõti rohkõm muõekjõnnastõssõ Südametega mustrit kooti rohkem moekatesse kinnastesse (värviline muster mustal põhjal) || kannulinõ kiri kaheksakandadega muster ▪ Kannulist kirja kjõndad Kaheksakandadega kindad || küüsiline kiri haakidega muster, mille keskosas on küüned (ehk haagid) ▪ Küüsiline kiri ond siokõ, kus suurõ lapi ümber küüned Küüsiline kiri on selline, kus suure lapi ümber on küüned; Küdidele küüsilised, nadudõlõ nastilised (rahvalaulust) Küdidele küüsilised, nadudele naastulised (mustrid) || lapilinõ kiri kudumismuster, kiri (kirja suurel lapil puuduvad sakid) ▪ Lapilinõ kiri ond siokõ, kus küüsi põlõ’mtõ, kaks lappi ond jutti Lapiline kiri on selline, kus küüsi (hagasid) pole, kaks lappi on järjest || ratulinõ kiri rattakujuline muster (heegelpitsil, kinnastel) ▪ Ratulist kirja tehässe praegu kõegõ rohkõm Rattakujulist kirja tehakse praegu kõige rohkem; Mamma kudus miolõ ratulisõd kjõndad Vanaema kudus mulle rattakujulise mustriga kindad || siidi|lapi|kiri siidilapikiri, siidkangastelt üle võetud suka- ja kindakiri ▪ Arvatassõ, et siidilapikiri tuli, kui Kihnu mehed käösid siidi vädämes Arvatakse, et siidilapikiri tuli siis, kui Kihnu mehed käisid siidi vedamas || õiõlinõ kiri pits käiste allääres ▪ Õiõlist kirja tehti vähema Õiekujulist pitsi tehti vähem. Vt siäre|kiri

kiär <kiärä, .kiärä>
1. käänak, kurv ▪ Sie vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kieräb See vana maja oli siin käänaku peal, kus tee keerab || kiäräd (ülespoole kõverad) adrakured
2. ring; kaar ▪ Mia läksi kiärägä Kahu tagant läbi Ma läksin ringiga Kahu-tagusest [männikust] läbi
3. aas; silmus ▪ Mio võttis laenõ suõdi kiärässe ning viis üle parda, suõdi kiär oli pios Laine võttis mu soodi aasa sisse ja viis üle parda, soodi aas oli mul peos; Kiäräd üüdässe nied pahupidi silmäd Kääradeks kutsutakse neid pahempidi silmused
4. viilukas, leivakäär ▪ Mamma lõikas suurõ sooja levakiärä Mamma lõikas suure sooja leivakääru

kjõduma2 <kjõduda, kio>
1. kalu (pms räimi) rappima ▪ Räämed piäb ää kjõduma, kui suetsõta tahetassõ Räimed peab ära rappima, kui suitsutada tahetakse || piltl tapma ▪ Mia kio su ää, kui vihalõ narrid Ma tapan su ära, kui sa mu vihale ajad
2. piltl häälitsema ▪ Räim kiob, lubab viel (kui räim rappimisel häält teeb, saab veel saaki)

koho|piim <koho|piimä, koho|.piimä> uus kohupiim ▪ Kohopiim kisselligä miol lemmik süemine Kohupiim kisselliga on mu lemmiksöök

koᵉnt <kondi, .konti>
1. kont, luu ▪ Lülle kondid oln jäletumalt suurõd Lülle kondid olnud hirmus suured (Lüll on Kihnu müütiline kangelane); Koer lähäb konti matma Koer läheb konti matma; Magus koᵉnt Krõmpsluu; Luupiosõ koᵉnt Pahkluu
2. keha tervikuna ▪ Mio kondid akkasid sedäsi värisemä et Mu kere hakkas niimoodi värisema et (hirmust); Kondid nuõrna tüegä ää tapõtud ning venütet Ihu [juba] noorest peast tööga ära tapetud ja välja venitatud || piltl väga kõhn ▪ Kondid välles Ribikondid on väljas (näha); Kaks konti ning kusõ ais Kaks konti ja kusehais (väga kõhnast inimesest) || .koᵉntõ pärä keha järgi ▪ Sie jaᵉkk suan üsä koᵉntõ pärä See jakk on saanud üsna keha järgi (hoiab taljesse)
3. puuviljakivi ▪ Koᵉmpu marjõl suurõd kondid siss Viirpuumarjadel on suured kivid sees
4. pikkusmõõt (pöidla ülemise lüli pikkus) ▪ Mia mõõda kõiki kondiga Mina mõõdan kõike kondiga; Suka peüä pitkust piäb vähämält viis konti olõma Suka pöid peab olema vähemalt viis konti pikk

kraap <kraabi, .kraapi>
1. kraap, lühikese varrega kolmnurkne raudkaabits ▪ Anna mio kraap naela kastist käde Anna mu kraap mulle naelakastist kätte
2. (lina)raats ▪ Kraabiga piäb ljõnadõl kupru otsast ää kraapma Raatsiga peab linadel kupraid otsast ära kraapima

käde
1. määrs kätte, käsutusse, omandusse ▪ Põrsa sai sellekorra puarisaa rublaga käde Põrsa sai seekord paarisaja rublaga kätte; Kas said mio kirja käde? Kas said mu kirja kätte?; Teste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel viib perele kõik [koju] kätte
2. määrs võimusesse (tabamisega seoses) ▪ Saitõ pätid käde ve? Kas saite pätid kätte või?; Kassitasimõ õngõsi ulga aega ennemä kui käde saemõ Tragisime õngi hulk aega, enne kui nad kätte saime
3. määrs käsile, teoksile (koos verbiga võtma) ▪ Võta käde ning panõ obo ede ning mine einu oᵉtsma Võta kätte, pane hobune vankri ette ja mine heinu otsima; Võta tüe käde Võta töö käsile
4. tagas (millegi) tagajärjel, tõttu ▪ Luõmad surõvad janu käde ää, kui'mtõ randa juõma lasta Loomad surevad janu kätte ära, kui neid randa jooma ei lasta
5. tagas meelevalda ▪ Mia jäe liig õhta käde Ma jään õhtul hilja peale; Meri võtab oma käde Meri võtab oma hoolde (uppunu); Ää ming paljan külmä tuulõ käde Ära mine paljalt külma tuule kätte

kärnä|konn <kärnä|konna, kärnä|.konna> kärnkonn (Bufo) ▪ Ristipoeg kärnäkonn, kus sa mu suurõ siia panid? nlj Ristipoeg, kärnkonn, kus sa mu suure siia panid?

kümnik <kümniku, .kümnikku> käskjalg, vallaametnik ▪ Mio ristemä Anni oli valla kümnikuks Mu ristiema Anni oli valla käskjalg

küüsitämä <küüsitä, küüsitä> küünistama ▪ Oli terve njao ää küüsitän Oli terve näo katki küünistanud; Terven küüsitäs mio käed verisess Küünistas mu käed üleni veriseks

lest <lestä, .lestä>
1. lestakala (Pleuronectes flesus) ▪ Mio lemmik kala ond lest Mu lemmikkala on lest; Suarlasõd seüäd üsä kuevatõt lesti Saarlased söövad ikka kuivatatud lesti; Lesti Kihnus paelu püüdä'mte Lesti Kihnus palju ei püüta
2. õhuke lai moodustis, liistakas

ligi
1. tagas eess lähedal(e); vastu; kuni (ajaliselt) ▪ Üsä mua ligi lassimõ kua Üsna maa lähedale sõitsime ka (paadiga); Ning mio jalg oli terve kuu aega paistõt ning mia ei võiss tedä muad ligi panna Ja mu jalg oli tervelt kuu aega paistes ja ma ei võinud seda vastu maad panna; Kaᵉss ronis üles kõrgõsõ vällä, ligi latvõs oli viimes Kass ronis üles kõrgele välja, viimaks oli päris ladva ligidal; Vahel oldi ligi umikuni Vahel oldi kuni hommikuni; Ligi kutsub, iemäle aab (mõistatus) Lähedale kutsub, eemale ajab (= tuli ahjus)
2. määrs kaasa; kaasas, ühes ▪ Miol põlõgid rahakotti ligi Mul polegi rahakotti kaasas; Tädil kuduminõ ikka ligi, ükskõik, kussõ lähäb Tädil on kudumistöö alati kaasas, ükskõik, kuhu läheb; Uata, et passi ning rahakoti kindlast ligi võtad Vaata, et sa passi ja rahakoti kindlasti kaasa võtad. Vrd .juurõs
3. määrs peaaegu, ligemale ▪ Saemõ ligi viiskümmen vakka otrõ Saime ligi viiskümmend vakka otri; Mõnõl oli tüe ligi valmis Mõnel oli töö peaaegu valmis || ▪ Sia ligi toᵉhm Sa oled päris rumal

.luõtus <.luõtusõ, .luõtust> lootus ▪ Mio käest'mte kirja luõtust maksõ Mu käest ei maksa kirja loota (teil pole lootust minu käest kirja saada)

.lõokõ <.lõokõsõ, .lõokõst> lõoke (Alauda arvensis) ▪ Lõõri-lõõri lõokõ, kus mio kulla pesäke (rahvalaulust) Lõõri-lõõri, lõoke, kus mu kulla pesake. Vt lõo

lõuõnd <lõuõndi, lõuõndid> lõuend; linane riie ▪ Tulgõ mio kangasta kuduma, lõuõndida lõksutama (rahvalaulust) Tulge mu kangast kuduma, tulge mu lõuendit lõksutama

lüeberdämä <lüeberdä, lüeberdä> lööberdama, jalgu järele vedades liikuma ▪ Mio jalg läks nda aigõks, et sai ühteviisi lüeberdes viel koo Mu jalg jäi nii haigeks, et kuidagi lööberdades sain veel koju

mia ~ ma ~ mä <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> mina ▪ Mia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

miel <miele, mielt>
1. meel, meeleolu; loomus, meelelaad ▪ Lapsõl oli siis sellest naa iä miel Lapsel oli siis sellest nii hea meel; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ei saa rääkidagi; Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järele (meelepärane); Pire ond siokõ, kis kargama lähäb, siokõ ullu mielegä Pire on selline [hobune], kes perutama hakkab, selline tormakas
2. mõte; aru, mõistus ▪ Mis siol mielesse läks, et tohmitama akkasid? Mis sul arus oli, et hakkasid rumalusi tegema?; Tüdrikätel'mte põlõ muud mieles, kui piäks aga tantsi suama Tüdrukutel pole muud mõttes, kui et peaks aga tantsida saama || mielt .mõistma aru saama, taipama ▪ Ää olg siokõ, mõesta'nd ikka mielt kua Ära ole selline [mõistmatu], saa ikka aru ka
3. (sisekohakäänetes) mälu ▪ Sie miol siiani mieles See on mul siiani meeles; Vägisi tikkus sie laul miele Vägisi tükkis see laul meelde || mielesse .võtma mäletama ▪ Kõik sia võtad omalõ mielesse Kõike sa ka endale meelde jätad (etteheide halva asja meenutamise puhul)

nahk <naha, .nahka>
1. (ihu)nahk; keha ▪ Siis ond siokõ juõsminõ, et nahk märg Siis on selline jooksmine, et [lausa] nahk märg; Saunõs taheti varakult ää käüä, et kiriku minekuks nahad maha jahtun olõks Saunas taheti varakult ära käia, et [jõulu]kirikusse minekuks oleks keha maha jahtunud; Mio piä nahk oln terven tükküs juustõga taga kuklas Kogu mu peanahk olnud koos juustega taga kuklas (autoõnnetuse järel)
2. (nülitud, pargitud) loomanahk ▪ Ülge nahk ond tugõv ning kallis, iseäränis jõlus viel poja nahk Hülgenahk on tugev ja kallis, eriti ilus on veel poja nahk; Ülgetele pieti jahti naha, rasva ning kua liha päräst Hüljestele peeti jahti naha, rasva ja ka liha pärast; Naesõd paᵉrkvad küll nahku Naised pargivad nahku ka küll; Lehmä naha koevõst suab iäd jalavarjud Lehma koivanahkadest saab head jalavarjud
3. piltl laevaplangutus ▪ Laevalõ oli viel korra viisi uus nahk ümber tehtüd Laevale oli veel korraviisi uus plangutus ümber löödud

njagu <njao, njagu>
1. nägu ▪ Mia vädäsi käksägä vasta njagu Mina lõin käksiga [hülgele] vastu nägu; Mia mäletä tedä küll, njagu üsä mieles Ma mäletan teda küll, ta nägu on [mul] hästi meeles; Vanadõ miestel njaod abõnõs Vanadel meestel on nägu habeme sees; Mio iest ond mustlasõd kõik ühte njagu Mu meelest on mustlased kõik ühte nägu || piltl väljanägemine ▪ Nülitüd sial põlõ kellegi njagu Nülitud seal pole [enam] mingit nägu
2. näoilme ▪ Tieb sioksõ njao pähä nao tiäks kedägi Teeb sellise näo pähe, nagu teaks midagi
3. mask ▪ Kadrid olid kõik sioksõs riides, et njaod, njaokattõd olid ies ning Kadrid olid kõik niimoodi riides, et maskid, näokatted olid ees ja

nõel <nõela, .nõela> nõel ▪ Võta nõelaga pjõnd mio peiläst vällä Võta nõelaga mu pöidlast pind välja. Vrd kuõᵉt2

oki|ratas <oki|.ratta, oki|ratast> vokiratas ▪ Mio papa tegi uiõ okiratta Mu vanaisa tegi uue vokiratta

oma1 <oma, oma>
1. ases oma, endale kuuluv ▪ Sie mio oma asi, sasja mia kodo tie See on mu oma asi, mis ma kodus teen; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg olevat võõra oma; Vana võttis ikka salaja viina, oli oma täüs juõn Vanamees võttis ikka salaja viina, oli end täis joonud; Liha, või, leib, suhkur pidi kokal omal olõma Liha, või, leib ja suhkur pidid kokal endal olema (omalt poolt); Sia vii nied eenäd omalõ Sa vii need heinad endale (oma koju)
2. nimis omand; toiming, asi ▪ Ju ma piäb omaga läbi suama Ju ma pean omaga toime tulema; Tagumine toppsiegel omadõga läbi Tagumine topsel on omadega läbi
3. nimis omainimene; omaksed ▪ Ku üsä suur sugulanõ või siokõ oma ää surõb, siis oli päris must kört Kui mõni suur sugulane või selline omainimene ära sureb, siis oli [naisel seljas] üleni must kört; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

oni <oni, onit ~ oni> onu ▪ Piedu oli mio oni, mede vana vend Peedu oli minu onu, meie isa vend; Mio oni oli meremies, käüs kõik jõlma läbi Mu onu oli meremees, käis kogu maailma läbi

.oᵉtsma <.otsi, otsi>
1. (üles) otsima, leida püüdma ▪ Te piäte kua aitama otsi Teie peate ka otsida aitama; Ei maksa enäm otsi, küll mõni leüdis juba Ei maksa enam otsida, küll mõni juba leidis; Mia otsi täditütre üles Ma otsin täditütre üles; Ammu olid kurnikaikad ning paᵉll vällä otsitud Ammu olid kurnikaikad ja pall välja otsitud
2. hankima, saada üritama ▪ Mede eit läks tänä maesõmalõ aganu oᵉtsma Meie vanaema läks täna mandrile aganaid otsima; Poesid läksid laidu munõ oᵉtsma Poisid läksid laiule [linnu]mune otsima
3. (hrl küsiva lause vormis) kellelegi vastumeelselt kuskil olema ▪ Mis'näd siit oᵉtsvad! Mis nad siit otsivad!; Mis'sä otsid mio asjõ kallalõ Mida sa sorid mu asjades; Mis'sä otsid põegitõ teste ede Mis sa lähed põigiti teistele ette

paegal sageli, tihti ▪ Mio vanõmatõ vanõmad riäksid meitele paegal, et kolm korda oln Kihnu mua nda tühi, et kukkõ kua ei oln piäl laulmõs oln Mu vanavanemad rääkisid meile sageli, et Kihnumaa olevat kolm korda nii tühi olnud, et isegi kukke pole [saare] peal laulmas olnud; Mede vana käüb paegal randõs vesiaol Meie vanaisa käib sageli rannas mereajul (välja uhutud kraami otsimas). Vrd sagõda; .tihti; .ühte|.enge

pigistämä <pigistä, pigistä>
1. pigistama; muljuma ▪ Pigistet õmbu õonad akkavad kergest mädänemä Muljuda saanud õunad hakkavad kergesti mädanema; Võttis mio käe pio ning pigistäs sõᵉrma Võttis mu käe pihku ja pigistas näppe; Kui pigistä suab, küll siis üles ütleb piltl Kui pigistada saab, küll siis üles tunnistab
2. ahistama (nt jalanõudest) ▪ Uiõd kengäd, allõs pigistäväd Uued kingad, alles pigistavad

piin <piina, .piina> piin; valu ▪ Lapsõd tegäd mio südämele siokõst piina et Lapsed teevad mu südamele nii suurt piina et

.pistmä <.pistä, pistä; lihtmin .pissi>
1. (sisse) pistma; torkama ▪ Sia pistäd oma viiuli vioga üsä varssi mio silmä vällä Varsti pistad sa oma viiulipoognaga mu silma välja; Kõᵉrs pistis silmä Kõrs torkas silma; Pistä aeruga vett Pista aer vette (mõõda aeruga veesügavust); Pistä perse penki, mis'sä püstü seesäd (knk) Toeta perse pingile, mis sa püsti seisad || ▪ Mihkel ollõ pulkõ taha pistetüd piltl Mihkel olevat pulkade taha pistetud (vangi pandud)
2. (hoogsast liikumisest) ▪ Pistäme siit minemä Paneme siit minema; Küll pistis edekohe Küll kihutas edasi
3. (ära) sööma, nahka pistma ▪ Pistä nüüd! Söö nüüd!; Vjõmb suõlatsõn ränk mehine pistä Vimb on soolasena väga maitsev süüa (soolatud vimb on väga maitsev); Ää pistüg üksi saia kindi Ära üksinda saia kinni pista

pi.suukõr <pi.suukri, pi.suukõrt>
1. sadamaametnik, -kontrolör ▪ Meitel allõs pisuukõr laevõs käömätä Meil on kontrolör alles laevas käimata
2. laevalaadija ▪ Pisuukrid käösid laeva laadmõs Laadijad käisid laeva laadimas
3. vallatu, üleannetu jõmpsikas ▪ Te egävesed pisuukrid, jälle mio vanska metsä vädän Te igavesed üleannetud jõmpsikad, te olete jälle mu sae metsa vedanud

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksed ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel) ▪ Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsima ▪ Akka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegema ▪ Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)pea ▪ Ennemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosa ▪ Vokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepide ▪ Kasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandil ▪ Käüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega) ▪ Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

pjõnd2 <pjõnnu, .pjõndu> pind, väike puukilluke ▪ Võta nõelaga pjõnd mio peiläst vällä Võta nõelaga pind mu pöidlast välja; Uata, suad varssi omal pjõnnu perss piltl Vaata ette, saad endale varsti pinnu persse (miski hakkab häirima)

pluusõ <pluusõ, pluusõt> pluus ▪ Sie mio uus pidu pluusõ See on mu uus peopluus; Kampsuni võtsi mia naasama juurõ, et ku kirikus külm akkab, siis iä pluusõlõ piäle tõmmata Kampsuni võtsin ma niisama kaasa, et kui kirikus külm hakkab, siis on hea pluusile peale tõmmata

puari|mies <puari|mehe, puari|miest> paarimees ▪ Kas sia tulõd puati mio puarimeheks? Kas sa tuled paati mu paarimeheks?

.puõlama <puõlata, .puõla> osatama; narrima ▪ Mis sia mio sõnu muedu puõlad Mis sa mu sõnu muidu osatad

põnts <põnsa, .põntsa> paadi laiem osa ▪ Laenõ aas mio jalad puadi põnsa alla Laine ajas mu jalad paadi külje alla (meres, väljaspool paati) || põnsa piält tuul poolviltu puhuv vastutuul (ei ole päris külgtuul ega vastutuul)

päävä|prillid mitm <päävä|.prille, päävä|.prillä> uus päikeseprillid ▪ Olõks ennemä ülgevälles sioksõd pääväprillid võtta oln nao praegu Oleks vanasti hülgepüügis sellised päikeseprillid võtta olnud nagu praegu; Mio pääväprillä olõd mõnõstas näin ve? Oled sa mu päikeseprille kusagil näinud?

püksü|.kordõs püksikorral, asjal ▪ Mia oli ühekorra püksükordõs, kui poᵉmm sadi miolõ seljä taha Ma olin ükskord [just] püksikorral, kui pomm kukkus [otse] mu selja taha. Vrd püksäl

rahu määrs rahul; rahule ▪ Siol piäks nüüd ju küll südä rahu olõma, said sasja tahtsid Sul peaks nüüd ju küll süda rahul olema, said, mida tahtsid; Mia küll omaga rahu Ma olen küll endaga rahul; Õerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)

ramp <ramba, .rampa; keskv rambõm>
1. halb, vilets; inetu ▪ Roosa lõng kördi jaoks paelu jäme, lüegid jõlusast kogo, ramp jäeb Roosa lõng on seeliku jaoks liiga jäme, ei saa [kududes] lüüa ilusasti kokku, jääb inetu; Üsä ramp asi, et suass tänä mere mindud'mte, teesed said rängägä kalu Asi oli päris vilets, et ei saanud täna merele minna, [sest] teised said kõvasti kalu; Lapsõl ramp muõᵉd, tõmbab külä peresi kaodu Lapsel on halb komme, jookseb mööda külaperesid. Vrd alb
2. sõimus raisk ▪ Ramp, kohotas üsä ää Oh sa raisk, ehmatas mu päris ära; Kaᵉss valvab kanapoegi, taris ramp ää uputa Kass luurab kanapoegi, tarvis raisk ära uputada

risti|poeg <risti|poja, risti|.poega> ristipoeg ▪ Ristipoeg, kärnäkonn, kus sa mu suurõ siia panid (knk) Ristipoeg, kärnkonn, kuhu sa mu suure siia panid (öeldakse, kui keegi laseb hea võimaluse käest)

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkima ▪ Ei maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšima ▪ Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastama ▪ Mia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

russikas <russika, russikad> rusikas ▪ Sia tulõd russikaga vehkmä mio ninä alla ve? Kas sa tuled rusikaga mu nina alla vehkima või?; Lei russikaga mio silmä siniseks Lõi rusikaga mu silma siniseks

rõem <rõemu, .rõemu> rõõm ▪ Lastõ jaoss oli sie suur rõem Laste jaoks oli see suur rõõm; Mio elus ond rõem ning kurbtus käün seltsis nao üe ning päe Mu elus on rõõm ja kurbus käinud üheskoos nagu öö ja päev

.rõugõ ains <.rõugõ, .rõugõd> rõuged ▪ Mede aᵉtt jäi rõugõ Meie vanaisa jäi rõugetesse; Mia oli nuõrna rõugõs Ma olin noorena rõugetes; Mio isä suri rõugõsõ Mu isa suri rõugetesse

.seitsmes <.seitsmendä ~ .seitsmemä, .seitsmendäd ~ seitsmemäd> seitsmes ▪ Mio emä suri tuhandõ üheksäsaa seitsmendäl aastal ää Mu ema suri tuhande üheksasaja seitsmendal aastal ära; Seitsmes päe ond engämispäe Seitsmes päev on hingamispäev

sinine <sinise, sinist> sinine ▪ Mamma siädis omalõ uiõ sinise rätiku pähä Mamma seadis endale uue sinise rätiku pähe; Lei russikaga mio silmä siniseks Lõi rusikaga mu silma siniseks; Suab sedäsi tõmmata, et silm sinine piltl Saab nii kõvasti tõmmata, et silm sinine [peas] (kõvast pingutamisest)

surõma <.surra, surõ> surema ▪ Luõmad surõvad juõmavalu käde ää, kui'mtõ randa juõma lasta Loomad surevad janu kätte ära, kui randa jooma ei lasta; Mio vanõmad ammu surn Mu vanemad on ammu surnud; Lapsõd leüdsid rannast surn ülge Lapsed leidsid rannast surnud ülge || ää surõma tuimaks jääma (jäseme kohta) ▪ Mio käed surõvad järjest ää Mu käed surevad pidevalt ära

südä <südäme, südänt>
1. süda ▪ Mio südä tuksub jõlusast Mu süda tuksub ilusasti; Angõrjas nda vjõsada engegä, et südä tuksub siis kua, kui vällä lõikad Angerjas on nii visa hingega, et süda tuksub siis ka, kui [selle] välja lõikad || piltl ▪ Paras laenõ oli siss ning miol läks südä õelaks Paras laine oli meres ja mul läks süda pahaks || südämest kogu hingest ▪ Aab oma jutuga südämest naerma Ajab oma jutuga südamest naerma || südäme .piäle panõma tungivalt soovitama ▪ Õpõtaja pani vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kirikuõpetaja pani vaderitele südamele, et me oma ristilaste käekäigu eest hea seisaksime || südä valutab muretseb ▪ Ühte ikka vist tulõb, südä akkas jõrmsast valutama Midagi vist ikka tuleb, süda hakkas hirmsasti valutama
2. südamik ▪ Uava südämed enämiste määd Haavapuu südamikud on enamasti mädad

teräs <teräse, teräst>, teräsi <teräsi, teräsid> teras (metall) ▪ Mio teräsi suᵉlg kadus ää van Mu terassulg kadus ära (sulepeasulg)

tillekäs <tillekä, tillekäd> uus mobiiltelefon, mobla ▪ Mio tillekät olõd mõnõstas näin ve? Oled sa mu moblat kusagil näinud või?

.tuksma <.tuksu, tuksu> tuksuma ▪ Mio südä tuksub jõlusast Mu süda tuksub ilusasti; Angõrjas nda vjõsada engegä, et südä tuksub siis kua, kui vällä lõikad Angerjas on nii visa hingega, et süda tuksub siis ka, kui välja lõikad

tuᵉnts <tuntsi, .tuntsi> pussnuga ▪ Torm aas laeva kummuli, mio mies sai laeva põhja piäle tuntsiga, tuᵉnts oln üel üegä, rihmaga puusa piäl Torm ajas laeva kummuli, mu mees sai laeva põhja peale pussnoa abil, pussnuga olnud vööga vööl, rihmaga puusa peal

tõbi <tõbõ, tõbõ> tõbi, haigus ▪ Sie tõbi mu ühekorra ikka viib See tõbi mu ükskord ikka viib [hauda]; Tõbõdõ päräst paelud kodo pitkes Haiguste pärast on paljud kodus [voodis] pikali; Arakalõ aigus, varõsõlõ valu, kiitsarakalõ kjõbõdust, musta ljõnnulõ muu tõbi piltl Harakale haigus, varesele valu, kiitsharakale kibedust, mustale linnule muu tõbi. Vrd .aigus

vammus <vammusõ, vammust> vammus; van (hallist villasest riidest) voodrita pealisrõivas ▪ Kus mio vammus ond Kus mu vammus on; Viisi uiõ vammusõ kjõrstu Viisin uue vammuse kirstu

vana|isä <vana|isä, vana|isä> uus vanaisa ▪ Selle õmbu jõstutas mio vanaisä Selle õunapuu istutas mu vanaisa. Vrd papa

varn <varna, .varna> varn, nagi ▪ Mia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina lööma; Mio kiriku kengäd taga kambris varna piäl Mu kirikuskäimise pastlad on tagakambris varna peal; Riided olid tuaes varnõs Riided olid esikus nagis; Varas jätäb varna seinä, tuli ei jätä sedägi (vns) Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi

vaᵉrs <varrõ, vart; mitm om vardõ>
1. (taime)vars; pealne ▪ Sügüse ond Kihnu mua kartula varrõ põlõtamisõ posso täüde Sügisel on Kihnu saar kartulivarte põletamise suitsu täis; Tuõ sjõbula vaᵉrsa kua rasvassõ Too sibulapealseid ka rasva sisse; Ruõsi vaᵉrs oli torma käe murdun Roosivars oli tormis murdunud
2. (tööriista) käepide ▪ Rehä vaᵉrs piäb ljõbõ olõma Rehavars peab sile olema; Mio kiviang oli puatis, varrõ ots oli vee piäl Mu kivihang oli paadis, varre ots oli vee peal (veest väljas); Sanga kulbi varrõd olla nagu sia jalad Sanga kulbivarred olevat nagu seajalad (töötlemata) || varrõd mitm harkadra kuusepuust aisad
3. (kinda)vars, randmeosa ▪ Kjõnda varrõ luõdus Kindavarre alustus || arilik vaᵉrs lihtne valge kindavars ▪ Arilikka vaᵉrsa kuõti, sest sõja aegas olõssʼmtõ värvä suaja Lihtsaid valgeid kindavarsi kooti sõja ajal, sest värve ei olnud saada || kasvatõt-kahandõt vaᵉrs augulise mustriga kindavars ▪ Kasvatõt-kahandõt varrõd sioksõd nao pitsilised Augulise mustriga kindavarred on sellised nagu pitsilised || lapilinõ vaᵉrs värviliste nelinurkadega kindavars || uut|.muõdi vaᵉrs soonikkoes kindavars ▪ Uutmuõdi varrõd nied kaks ühipidi üks pahupidi kuõtud Uutmoodi kindavarred on sellised, kus kaks silmust on parempidi ja üks pahempidi kootud || vana|.muõdi vaᵉrs vanamoodi kindavars ▪ Vanamuõdi varrõd kuõtassõ kolmõ lõngaga – sinine, punanõ ning valgõ Vanamoodi kindavarred kootakse kolme lõngaga – sinise, punase ja valgega
4. sokisäär ▪ Kapõta vaᵉrs kuõtassõ ikka ühipidi-pahupidi, siis’mte akka kiermä Villase soki säär kootakse ikka soonikkoes, siis ei hakka rullima

.vastas ~ .vastõs määrs tagas vastas ▪ Mio emä käüs ikka vastas, kui mia koo tuli Mu ema käis ikka vastas, kui ma koju tulin; Laeva vastõs käösid ve? Kas sa käisid laeva vastas?

veli <velje, .velje> pruudipoolne peiupoiss ▪ Laolatamõs oidvad nuõrpuari piäde kohtõs kroona peiupoiss ning veli Laulatamise ajal hoiavad noorpaari peade kohal kroone peiupoiss ja pruudipoolne peiupoiss; Veli, kissi terve aa meite taga käüs, võttis siäl mio süle ning tõstis autussõ Veli, kes kogu aeg meie taga käis, võttis seal mu sülle ja tõstis autosse || ▪ Velje suits Veljesuits (pulmakomme, mille kohaselt veli paneb tule ahju, siibreid avamata, mistõttu on toad maani suitsu täis, kuid veli on kütnud peiu sugulastele sooja toa)

verine <verise ~ veritse, verist> verine ▪ Käed olid villis ja verised Käed olid villis ja verised; Terven küüsitäs mio käed verises Küünistas mu käed üleni veriseks

.viimä <.viiä, vii> viima ▪ Tunnikell jäi seismä, piäb praavita viimä Seinakell jäi seisma, peab parandada viima; Tämä lubati päräst luõmaaida viiä Ta lubati pärast loomaaeda viia; Põllalt tulõks eenäd ää viiä, müristämise uõᵉp juba piä kohtõs Põllult tuleks heinad ära viia, müristamine juba pea kohal; Suad miol Talina ühe paki ää viiä ve? Kas sa saad mul Tallinna ühe paki ära viia?; Sie tõbi mio ühekorra ikka viib piltl See tõbi mu ükskord ikka [hauda] viib || läbi .viimä korraldama ▪ Nuõrõd aitasid valimisi läbi viiä Noored aitasid valimisi korraldada || .vällä .viimä välja viima ▪ Juripäe viiässe luõmad esimest vällä Jüripäeval viiakse loomad esimest korda välja [karjamaale]; Kolmõkuningapäe viidi jõulubu vällä Kolmekuningapäeval viidi jõulupuu [toast] välja

viiul <viiuli, viiulid>
1. viiul ▪ Akatusõs ei tahass viisid viiulist kudagi vällä tulla Alguses ei tahtnud viisid viiulist kuidagi välja tulla; Sia pistäd oma viiuli vioga üsä varssi mio silmä vällä Sa pistad oma viiulipoognaga varsti mu silma välja
2. niks, (sirelipuust) pulk lõnga kerimiseks ▪ Kõik ljõnasõd lõngad keriti viiuliga Kõik linased lõngad keriti niksiga

vjõbu <vio ~ vjõbu, vjõbu>
1. vibu, nõtke ritv ▪ Kätkü veedriga või vioga lae all, paranda piäl jalaga kätkü Kätki on vedru või vibuga lae all, põrandal on jalaga kätki
2. viiulipoogen ▪ Sia pistäd oma viiuli vioga (~ vjõbuga) üsä varssi mio silmä vällä Sa pistad oma viiulipoognaga varsti mu silma välja

väär|nimi <väär|nime, väär|nime> van perekonnanimi ▪ Mio väärnimi ond eestistet Mu perekonnanimi on eestistatud

õbõ|raha <õbõ|raha, õbõ|raha> hõberaha; hõbemüntidest kaelaehe ▪ Õbõrahad kaelõs Hõberahad kaelas; Jaki või käüste piäl kanti kolmõ endsed õbõraha Jaki või käiste peal kanti kolme endist hõberaha; Mio mamma ond kallim kui tämä õbõraha Mu vanaema on kallim kui tema hõberaha

.õerma <.õeru, õeru> hõõruma; hõõrduma ▪ Selle piinikse otsa õerub katki, panõmõ'nd jämedämä Selle peenikese köie hõõrub katki, paneme nüüd jämedama; Kaloss õerus villi kanda Kaloss hõõrus villi kanda; Liivaga ning tuhaga õerus suab puu ristad puhtas Liiva ja tuhaga hõõrudes saab puunõud puhtaks; Vender ojab puaᵉta kai vasta õermast Vender hoiab paate kai vastu hõõrdumast || piltl tülitama, peale tükkima ▪ Õerub piäle mio selges, ei jätä rahu piltl Hõõrub peale mu seljas, ei jäta rahule (on pealetükkiv)

õnnistama <õnnista, õnnista> õnnistama; õnnestuma ▪ Kunts ond kunts ning ju sie õnnistas mio karjasui sisse Tava on tava ja ju see õnnistas mu karjasuve sisse (kui kevadel kari on esimest korda karjamaal, visatakse karjusele külma vett kaela, kui ta loomadega koju tuleb); Teesimbä kasub teräv vili, neljäbä õnnistab Teisipäeval kasvab terav vili, neljapäeval õnnistab (külvama minnes vaadati vanasti nädalapäeva töö õnnestumise seisukohast)

äkildäne <äkildäse, äkildäst> äkiline ▪ Läbi minemise aigus, äkildäne aigus Halvatus on äkiline haigus; Mio eedel oli siokõ äkildäne aigus, ravandus või Mu naisel oli selline äkiline haigus, rabandus või. Vrd äkeldäne

ühe|korra ükskord; kord; lõpuks ▪ Ühekorra oli siokõ lugu oln, et mehed läin puatis ruaᵉsma Ükskord olnud selline lugu, et mehed läinud paadis kaklema; Sie tõbi mio ühekorra ikka viib See tõbi mu kord ikka viib (hauda); Ütlend omiti siagid, et ühekorra järge jätväd Ütle ometi sinagi, et nad ükskord järele jätaksid

.ühte|.enge sageli; ühtepuhku, vahetpidamata ▪ Karjug'mte ühte enge mio kallal Ära karju vahetpidamata mu kallal; Tiä, mis tä miost suaja tahab, et mjõnd ühte enge küläkaodu tõmbab Ei tea, mis ta minust saada tahab, et mind ühtepuhku küla peal taga räägib; Tämä'mte tieks muud kui traitaks ühte enge Ta ei teeks midagi muud, kui tralliks vahetpidamata. Vrd eng1; paegal; sagõda; .tihti

.ühte|.viisi kuidagi, kuidagimoodi, -viisi ▪ Mio jalg läks nda aigõks, et sai ühteviisi lüeberdes viel koo Mu jalg läks nii haigeks, et sain kuidagimoodi lööberdades veel koju; Ikka suajassõ ühteviisi üle Ikka saadakse [pragudest] kuidagiviisi üle (merejääl) || .ühte|.viisi üksi kuidagi, kiirustamisi ▪ Järgmise päävä tüküd sai enne ühteviisi üksi üle uatõt Järgmise päeva [kooli]tööd sai enne kuidagi üle vaadatud

ülemäle kõrgemale; ülespoole ▪ Painaja laskus jalgõ piäle ning akkas ikka ülemäle rjõndõ piäle roinama Luupainaja laskus mu jalgade peale ja hakkas ikka ülespoole rinde peale ronima; Tõmba türki terä ülemäle, puõᵉm liiga loha Tõmba poomiköit natuke kõrgemale, poom on liiga ripakil. Vrd ülemäse