[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

ahatlõma <ahatlõda, ahatlõ> ahvatlema, meelitamaMis nad miost ahatlõvad Mis nad mind meelitavad

.arvama <arvata, .arva>
1. arvama; mõtlema; oletamaÕhta võib aenult arvata, miokõ jõlm umiku välles ond Õhtul võib ainult arvata, milline ilm hommikul väljas on; Mia arvasi sio sepäpaas taguvad Ma mõtlesin, et sa taod sepikojas; Vädäs mütsü silme piäle ning arvas, et tedä tundagid Vedas mütsi silmile ja arvas, et teda ära ei tuntagi
2. (millekski) pidama, tunnistamaJu nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Ju siis nuiamees näinud põlvenukki, pidanud seda hülge peaks ja virutanud nuiaga (hülgepüügil); Selle suiks oli mia parajaks poesiks arvatud, kis luõmõga õigõks suab Selleks suveks oli mind sobivaks poisiks tunnistatud, kes [karjas] loomadega hakkama saab

ede2
1. määrs ette; ruumiliselt või ajaliselt ettepooleLasõ oma obo ede! Lase oma hobune ette (minust mööda)!; Täpselt jõstus miolõ ede Istus mulle täpselt ette; Kört iest kulun, taris uus laid ede aada Seelik eest kulunud, tarvis uus laid ette ajada; Mia otsõ tulõ, ennemä taota lehmele korra ühte ede Ma kohe tulen, enne viskan lehmadele veel midagi ette || jalgu, tüliksÄä tulg miolõ ede praegu! Ära tule mulle ette praegu! (hoia eemale)
2. tagas etteJuõsug mitte autu ede! Ära jookse auto ette!; Ise läks sängü, mjõnd pani sängü ede valvama Ise läks sängi, mind pani sängi ette valvama; Täpselt tuli mio ede seismä, näess mia enäm tantsu egä kedägi Tuli täpselt minu ette seisma, ei näinud ma enam tantsu ega midagi; Mia lei pimedäs vasta puud muhu otsa ede Ma lõin pimedas puu vastu muhu otsa ette; Siis ju olõss autusi egä kedägi, obo lüedi ratastõ ede ning Siis ei olnud ju autosid ega midagi, hobune pandi vankri ette

.enktus <.enktusõ, .enktust>, .enktüs <.enktüse, .enktüst> hülge hingamisauk merejääsSiis tuli vana suuraᵉll enktusõ piäle engämä Siis tuli vana hallhüljes hingamisaugule hingama; Ülge tuli enktüsesse engämä Hüljes tuli hingamisauku hingama; Mia arvasi, et mjõnd engtusõst alla ei tõmba Ma arvasin, et ega [hüljes] mind hingamisaugust alla ei tõmba. Vrd .entus

.ette õige, päris; vägaMeie piäme ennästest ette paelu lugu Me peame endist väga lugu; Tormaga ette ramp laeva laadi Tormiga on õige halb laeva lastida; Küll mia tänä ette pahulõ võeti Küll mind võeti täna kohe päris pihile; Küll aga saks mind ette kiite (rahvalaulust) Küll aga saks mind väga kiitvat ||Oidko ette! Oh hoidku küll!. Vrd ete; vägä

jahvardama <jahvarda, jahvarda> van eksitama; uimastamaÕhta tullõs jahvardas mio nda ää et suass mia aru enäm kedägi Õhtu tulles eksitas [hämarus] mind nii ära, et ma ei saanud enam midagi aru (ei orienteerunud enam). Vrd jahuma

.jõrmsast hirmsastiÜhte ikka vist tulõb – südä akkas jõrmsast valutama Midagi vist ikka tuleb – süda hakkas hirmsasti valutama; Mjõnd aas üks asi jõrmsast naerma Mind ajas üks asi hirmsasti naerma

jõrmus <.jõrmsa, jõrmust ~ .jõrmsad>
1. hirmus, õudne, koleMioksi jõrmsi tjõmpa kloostris tehtüd Milliseid hirmsaid tempe on kloostris tehtud; Ai kui jõrmus uata ond kui Kihnu riided rambast selges ond Oi kui kole vaadata, kui Kihnu riided on korratult seljas; Niob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis kole
2. väga; tohutuJõrmus jõlus Hirmus ilus; Juaᵉn tahtis mjõnd jõrmsat muõdi Jaan tahtis mind hirmsat moodi (kohe kangesti naiseks võtta)

.kaalender <.kaalendri, .kaalendert> kalenderPuõdis oli juba uusi kaalendrisi suaja Poes oli juba uusi kalendreid saadaval; Tämä õpõtas mjõnd puu kaalendert tundma Ta õpetas mind sirvilaudu tundma

.kaetsõma <.kaetsõda, kaetsõ> kadestamaTa kaetsõb mjõnd Ta kadestab mind

.kaevma <.kaeva, kaeva>
1. (labidaga) kaevama; maad harima, mulda ümber pööramaPõllalõ akati uut ruavi kaevma Põllule hakati uut kraavi kaevama; Mua kohovõlõ kaevõt Maa on kobedaks [läbi] kaevatud || üles .kaevma välja kaevamaOlõ iä ning aita miol nied mädärõikad siit üles kaeva Ole hea ja aita mul need mädarõikad siit üles kaevata
2. puskima, sarvedega tõukamaÄrg kaevis mio ää Härg puskis mind

.kandma <kanda, kanna>
1. ühest kohast teise toimetama; tassimaKandug’mtõ üksi, udutt ma aita kua Ära üksi kanna, oot-oot, ma aitan ka; Kantka kissi jõvab, mia ei jõva Kandku, kes jõuab, mina ei jõua; Käe suõnõd venüväd korvi kandõs ää Käesooned venivad korvi kandes ära; Mede eit kandis luõmõlõ eenäd ede Meie vanaema kandis loomadele heinad ette || vee jõul liigutamaLaeva kandis tammi otsa Laeva viis [meri] tammi otsa || üle .kandma raha ühelt pangaarvelt teisele kandmaOtsõ võib küll kua raha üle kanda Võib küll raha kohe üle kanda
2. (peal lasuvat) raskust taluma; (millegi toel) püsimaSiokõ lae oli, kolmõ süldä vist kannaskid Selline laev oli, kolme sülda [halgusid] ei oleks vist kandnudki; Ei sie kiige kannud mjõnda (rahvalaulust) Ei see kiik ei kandnud mind; Inimest ei kannass, lodjaga viisi üle Inimest ei kandnud [peal], lodjaga viisin üle (merejää); Akna alumine laud kannab akna ruaᵉma Aknalaud kannab aknaraame

kinnitämä <kinnitä, kinnitä>
1. toonitama, rõhutama; hoiatamaMjõnd kinnitäti, et selle oma tiädä pidäde Mind hoiatati, et ma selle enda teada peaksin; Ise viel kinnitäs, et maksab võla tahakohe Ise veel kinnitas, et maksab võla tagasi
2. van kindlustamaMajasi ei kinnitätäss ää Maju ei kindlustatud (kindlustusasutuses)

.kjõusama <kjõosata, .kjõusa> kiusama, narrima; vaevamaSie laps kjõusab mjõnd oma rüekmisegä See laps kiusab mind oma röökimisega; Teisi ei tohe kjõosata egä vihuti mõnda santi tehä Teisi ei tohi kiusata ega meelega midagi halba teha; Miks piäks mjõnd ikka kjõosatama Miks peaks alati mind kiusatama

.lasma <.laska, lasõ>
1. lubama, võimaldamaKindla mielegä mies ei lasõ ennäst narri Kindla meelega mees ei lase ennast narrida; Lasõ mia kua siia pengi otsa piäle jõstma Lase mind ka siia pingiotsa peale istuma; Lasõ vesi ruandass olla Las vesi seista puuämbris ||Vana Tiiu siokõ kõrõ, et lasõ aga olla Vana Tiiu on selline kõre, et lase aga olla || .järge .lasma järele, lõdvemaks andmaLasõ ankru ketti viel järge, muedu akkab lainõga tõmbama Anna ankruketti veel järele, muidu hakkab lainega tõmbama (lahti rebima) || .lahti .lasma vabastama; vallandamaJaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma); Kui sia ei mõesta tüed tehä, võidassõ sjõnd lahti laska Kui sa ei oska tööd teha, võidakse sind vallandada || maha .lasma langetama, maha võtmaMetses lasti mänd raginal maha Metsas võeti mänd raginal maha || .sisse .lasma merre laskmaVõrgud sisse lastud Võrgud on merre lastud; Juba akatassõ nuõta sisse lasma Juba hakatakse noota sisse laskma; Kiriku kellä elisteti kui meie ankrut sisse lassimõ Kirikukella helistati [just siis], kui me ankrut sisse lasksime (ankrusse jäime)
2. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaksTaris laska sindrisi suagi Tarvis sindleid saagida lasta
3. (kuhugi) ajama, panemaEit laskis leibu ahju Vanaema pani leibu ahju; Puati ei või valamatõssõ laska, valab täüde Paati ei või murdlainetesse lasta, laine lööb vett täis
4. valama, voolata laskmaLasõ puᵉnsust kangõd õlut pangi Lase kanget õlu ankrust ämbrisse; Suᵉpp paelu vedel, taris jahu viel piäle laska Supp on liiga vedel, tarvis jahu veel peale valada
5. (hooga) liikumaLapsõpõlvõs läksi liugu lasma põlvõtõ piäl Lapsepõlves läksin kord põlvede peal liugu laskma
6. tulistamaPüss lüeb laskõs tahakohe Püss lööb lastes tagasi; Maesõma metsess suab tetri laska Mandri metsades saab tetri lasta

leht <lehe, .lehte>
1. taimelehtPutukad pugõvad sügüse lehtesse sooja Putukad poevad sügisel lehtedesse sooja; Puud lähtväd varakult lehte Puud lähevad varakult lehte; Puud juba lehtes Puud on juba lehes
2. (aja)lehtSedä mia ei kannata, mis nämäd lehess kirjutavad Seda ma ei kannata, mida nad ajalehes kirjutavad; Mia oli lehesse pandud Mind oli lehte pandud
3. (eseme) lehekujuline osaAnkru leht ruõstõtub ennemä ää kui küüs Ankruleht roostetab enne ära kui ankruküüs
4. kõrvalestNda vali tuul oli, et kõrvalehed võttis üsä vabisõma Tuul oli nii vali, et võttis kõrvalestad päris vabisema

.lendvä <.lendvä, .lendväd> rabandus, äkiline valuMiol põlõ lendvä viel kordagid piäle tuln Mind pole rabandus veel kordagi tabanud

ligemäle lähemalePanõ konks taha ning tõmba ligemäle Pane konks taha ja tõmba ligemale; Kihnust kaksteist verstä kõegõ ligemäle üle mere maesõmalõ Kihnust üle mere kõige ligemale maismaale on kaksteist versta; Lainõga tõi vahel ligemäle, vahel kaugõmalõ Lainega tõi [mind] vahel ligemale, vahel kaugemale (laevaõnnetusest)

murõ <murõ, murõt>
1. mure, rõhuv tunneEmädel murõ lastõ iest Emadel on mure laste pärast; Murõd käüäd ikka inimeste kaodu Mured käivad ikka mööda inimesi || murõsõ panõmaSie sõnum pani mio üsä murõsõ See sõnum tegi mind üsna murelikuks
2. hool, hoolitsusKüll jumal vaestõ iest kua murõt piäb Küll jumal vaeste eest ka hoolt kannab

.müksämä <müksätä, .müksä> müksamaMia ei suass aru, miks mjõnd müksäti Ma ei saanud aru, miks mind müksati || piltl ütlema; mõista andmaNing siis üks käüs miolõ müksämäs, katsu iemäle oeda Ja siis käis keegi mulle ütlemas, et katsu eemale hoida. Vrd .muksma; Vt .müssämä

mürk1 <mürgi, .mürki> mürkMia suadõti puõdi siebikivi juurõ tuõma, ää'kä eit julgõs last suata, siokõ mürk ju Mind saadeti poodi seebikivi juurde tooma, ime küll, et ema julges last saata, selline mürk ju. Vt kiht3

.müssämä <müssätä, .müssä> müksama, kergelt tõukamaKui üles tõosõtõ, müssäke mjõnd kua Kui üles tõusete, müksake mind ka (ärkvele). Vt .müksämä

nastiline <nastilisõ, nastilist> naastuline; naastkirjaga; laigulineJuba küid küüsilised, juba naod nastilised, äiad-ämmad ännilised Juba küdid küüsilised, juba naod naastulised, äiad-ämmad hännalised (mustrist); Õpõta mjõnd nastilist mustõrt kuduma Õpeta mind naastulist mustrit kuduma

.nioma <.nioda, nio> needmaNiob ning vannub mjõnd Neab ja vannub mind

.nuhtlõma <nuhelda, .nuhtlõ> nuhtlema, karistamaMia olõ mere käest küll nuhelda suan Ma olen mere käest küll nuhelda saanud; Tiä, mis pattu mia tein olõ, et mjõnd sedäsi nuheldaksõ Ei tea, mis pattu mina teinud olen, et mind nii nuheldakse

obonõ <obosõ, obost>, obo <oo, oost>
1. hobuneMine tuõ obosõ riistad õuõst vihma käest ää Mine too hobuserakmed õuest vihma käest ära; Mia piä enne oostõlõ terä jõua andma Ma pean enne hobustele natuke juua andma
2. hobuveokVõta mia kua obosõ piäle Võta mind ka hobuse peale (vankrile); Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on

pahul, pahulõ
1. pihil, patutunnistusel; pihile, patutunnistuseleSelle korra terve pere kodo, käöme pahul ää Seekord on terve pere kodus, käime pihil ära; Poᵉpp võttõ tänä pahulõ Papp pidi täna pihile võtma || piltl aruandmineKüll mia tänä ette pahulõ võeti Küll mind võeti täna päris pihile (sain kõvasti noomida); Plaan oli täütmätä, mjõnd kutsuti Pärnü ülemustõ juurõ pahulõ Plaan oli täitmata, mind kutsuti Pärnusse ülemuste juurde aru andma
2. armulaual(e)Enne umiku minnässe pahulõ Hommikul minnakse kõigepealt armulauale

parras <.parda, parrast>
1. laevaparrasSasja te omitõ kõõlutõ siäl parda piäl, varssi karupidi siss Mida te ometi kõõlute seal parda peal, varsti olete karvupidi meres; Puaᵉt parrastõni veess Paat on parrasteni vees; Mio võttis laenõ suõdi kiärässe ning viis üle parda Mind võttis laine soodikääru sisse ja viis üle parda || (voodi)äärMine sia taha pardalõ magama Mine sina taha äärde magama
2. veealune astangMutid parda piäl siss Võrgud on meres parda peal (astangul enne meresüvikut)

pjõlutama <pjõluta, pjõluta> pilutama, pilutikandit tegemaMamma õpetas mjõnd pjõlutama Ema õpetas mind pilutama

pugima <pugida, pugi>
1. nügima (peaga)Oenast olõss ennäst ollagid, aga mõtõ oli kua mjõnd pugima tulla Oinast ennast polnud ollagi, aga plaan oli ka mind nügima tulla
2. torkama (nt naaskliga)Katsu siia auk sisse pugida Proovi siia auk sisse torgata

.puᵉskma <.puski, pusi> puskimaMede vana lehm tuli mjõnd pusᵉkma, siokõst asja olõss mitte enne nähtüd Meie vana lehm tuli mind puskima, sellist asja ei oldud enne nähtud

puu|kaalender <puu|kaalenderi, puu|kaalendert> eesti ruunikalender, sirvilauadTämä õpõtas mjõnd puukaalendert tundma Ta õpetas mind sirvilaudu tundma

põhjus <põhjusõ, põhjust> põhjus, asjaoluMis põhjusõl mjõnd karistassõ? Mis põhjusel mind karistatakse?

raebõ <.raipõ, raebõt, mitm os .raipõsi> raibe; vandesõnaKoer aesõb jõrmust muõdi, jälle raipõ piäl käün Koer haiseb hirmsasti, on jälle raipe kallal käinud (püherdanud); Kuarnas süeb mere iäres raipõsi kalu Kaaren sööb mere ääres kalaraipeid || sõimus raibe, raiskVana raebõ, pettis mjõnd jälle Vana raibe, pettis mind jälle; Elus raebõ Elus raibe

riid <riiu, .riidu> riidMede majas ei põlõ riidu Meie majas riidu ei ole; Miks sie jumal minda luõnud siia rikaste riiussõ (rahvalaulust) Miks see jumal mind on loonud siia rikaste riiu sisse

.ruttu ruttu, kiirestiOdraleib lähäb ruttu pudõdass Odraleib läheb ruttu pudedaks; Mia kästi teitele üeldä, et ruttu võrguranda lähäte Mind kästi teile öelda, et te kiiresti võrguranda läheksite

saagutama <saaguta, saaguta> sajatamaMede vana ütles ikka, kui mõni kjõrus, et sie saagutas mjõnd Meie isa ütles ikka, kui keegi riidles, et see sajatas mind; Saagu, saagu ma saagutan, saagu siol rugid ruõstõtama (rahvalaulust) Saagu, saagu ma sajatan, saagu sul rukis roostetama

sasi2 <sasja, .sasja (kokkusulanud keelend) > mis(asi)Sasi'ka sie ollõ! Mis see siis olgu!; Sasja järge ää tunnõd, et sie muenasjutt ond? Mille järgi sa aru saad, et see on muinasjutt?; Sie, sasja jaoks mjõnd taris oli, tuli allõs päräst vällä See, milleks mind tarvis oli, tuli alles pärast välja; Sasja sia tänä kua seüä tied? Misasja sa täna söögiks teed?; Sasja te naeratõ, kui mia tüetä Misaja te naerate, kui mina töötan; Sasja sie piäks tähendämä Mida see peaks tähendama; Sasja ond ikka? Mis viga on?. Vrd asi; msasi

.suatma <.suata, suada> saatmaJõulus kuaᵉrta kua suadatõ ve? Kas jõuluks kaarte ka saadate?; Sia tahad siis mjõnd ää suata Sa tahad siis mind ära saata; Eit korjas kuõrt, ei suadass mjõtu päevä piimä meiereise Ema korjas koort, ja ei saatnud mitu päeva piima meiereisse; Pääväd suada kaodu njaputüed tehes Päevad saadan mööda käsitööd tehes

sõna <sõna, sõna>
1. sõnaSioksi sõnu ei maksa suust vällä aada Selliseid sõnu ei maksa suust välja ajada; Selle sõnas viis tähte Selles sõnas on viis tähte || sõnu .andma sõimamaKül'tä andis siis miolõ sõnu Küll ta andis siis mulle sõnu (nimetas mind igasuguste nimedega)
2. teade, sõnum; käskMeile tuõdi sõna, et uõmõ akatatõ külü tegemä Meile toodi käsk, et homme hakatakse külvama (tuleb külvama hakata)

.tohtõr <.tohtri, .tohtõrt> tohter, arstTohtrid akkavad mjõnd küll törkmä Tohtrid hakkavad mind küll torkima (süstima); Tohtõr ei tõmbass ammast vällä Tohter ei tõmmanud hammast välja. Vt aᵉrst

.tonksama <tongsata, .tonksa> tonksama, müksamaÄä tonksag mjõnd küljekoᵉntõ vahele Ära müksa mind ribide vahele

tõsisõlt tõsiseltMiks sia uatad mjõnd naa tõsisõlt? Miks sa vaatad mind nii tõsiselt?

.töᵉrkmä <.törki, törgi>
1. torkima; torkamaTohtrid akkavad mjõnd küll töᵉrkmä Tohtrid hakkavad mind küll torkima (süstima); Ruõstõtõt nael törkis käesse Roostetanud nael torkas kätte; Kinksepp törgib pugiga nahka Kingsepp torgib naaskliga nahka; Oᵉrk püstü käe, törgid teste silmäd piäst vällä Ork püsti käes, torkad veel teistel silmad peast välja
2. ahinguga kala püüdmaTalvõ törgitasse Pärnü jões iä alt angõrju Talvel püütakse Pärnu jões jää alt angerjaid; Tuõmas võttis ahenga ning akkas angõrju töᵉrkmä Toomas võttis ahingu ja hakkas angerjaid raiuma. Vrd .aatlõma

.tüütämä <.tüütä, .tüütä> tüütamaÄä tüütäg mjõnd nda paelu Ära tüüta mind nii palju; Ei maksa teisi tüütä üksluistõ juttõga Ei maksa teisi tüüdata üksluiste juttudega; Ää tüütäb uõtõs Ära tüütab oodates

uvitama <uvita, uvita>, uuvitama <uuvita, uuvita> huvitamaMjõnd ei uvita sioksõd asjad Mind ei huvita sellised asjad; Mjõnd sie asi ei uuvita Mind see asi ei huvita

.vaᵉhtma <.vahti, vahe>
1. vahtima, jälgimaVahtig mitte mjõnd, vahe'nd ennäst! Ära vahi mind, vahi nüüd ennast!; Mis sia teste aknast sisse vahed Mis sa teiste aknast sisse vahid
2. kasutult aega viitma, logelemaÄä vahtig enäm kedägi, akka aga tegemä Ära vahi enam midagi, hakka aga tegema; Aita kedägid naasama vahti See ei aita, kui niisama vahid

.valgõ <.valgõ, .valgõd>
1. valgePunanõ värv oli suka valgõ piäle akkan Punane värv oli suka valge [lõnga] peale hakanud (ära värvinud); Ää õerug oma riidi vasta seinä valgõks Ära hõõru oma riideid vastu seina valgeks; Oli njaost valgõ nagu ipsi kuju Oli näost valge nagu kipskuju || mere värvusestTänä nda valgõ vaga meri Täna on nii valge vaikne meri || piltl valge silmaga, õelaltUatas piäle mjõnd valgõ silmägä Vaatas mind pealegi õelalt
2. valgusAkna luaᵉs must, valgõ paestagid enäm läbi Aknaklaas on must, valgus ei paistagi enam läbi; Kärbläsed tegäd vihalõ, ei lase enäm magada, kui valgõks lähäb Kärbsed ajavad vihale, ei lase enam magada, kui valgeks läheb; Kuuvalgõ Kuuvalge

.vanduma ~ .vandma <.vandu, vannu> vanduma; siunamaNiob ning vannub mis jõrmus Neab ja vannub mis hirmus; Tämä akkas mjõnd vandma Ta hakkas mind siunama || .vandu .suama riielda saama

varas <.varga, varast> varasSia tulõd mjõnd vargaks sõimama ve? Sa tuled mind vargaks sõimama või?; Varas lasti kindi sjõduda Varas lasti kinni siduda; Kissi koera süedä'mte, sie süedäb varast (vns) Kes ei sööda koera, see söödab varast

õhk <õhu, .õhku> õhk; maapinna kohal olev ruumÕuõs ond iä värske õhk Õues on hea värske õhk; Siis lei masinalõ õhu torodõssõ ning sie jäi kua seismä Siis lõi masinale õhu torudesse ja see jäi ka seisma; Kivä süestetässe õhku ning püüdässe jälle kindi Kive visatakse õhku ja püütakse jälle kinni (jutt on nipskimängust); Tämä tõstis mjõnd õhku Ta tõstis mind üles [õhku] || tuulTeesed laevad ei suass vällä, õhk oli vasta Teised laevad ei saanud välja [sadamast], tuul oli vastu. Vrd tuulõ|õhk

õpp <õpu, .õppu> lastek süliLaps lähäb ati õppu Laps läheb vanaisa sülle; Võta mia õppu Võta mind sülle

ärg <ärjä, .ärgä> härgÄrg kaevis mio ää Härg vigastas (kaevas) mind sarvedega; Mede tuapiäl ond vanast aast üks ärjä ige viel jäen Meie pööningul on vanast ajast üks härjaike veel jäänud; Aast tulõb ambudõs, panõb allid ärjäd mürämä (mõistatus) Aiast tuleb ammudes, paneb hallid härjad mürama (= tuul); Kjõrbu suurdunõ, ärjä raskunõ (mõistatus) Kirbusuurune, härjaraskune (= tulesäde) || inimesest, kes on suur ja tugevKus ärgä, siäl sõrga (vns) Kus härga, seal sõrga

.ühte|.enge sageli; ühtepuhku, vahetpidamataKarjug'mte ühte enge mio kallal Ära karju vahetpidamata mu kallal; Tiä, mis tä miost suaja tahab, et mjõnd ühte enge küläkaodu tõmbab Ei tea, mis ta minust saada tahab, et mind ühtepuhku küla peal taga räägib; Tämä'mte tieks muud kui traitaks ühte enge Ta ei teeks midagi muud, kui tralliks vahetpidamata. Vrd eng1; paegal; sagõda; .tihti


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur