[KES] Kihnu sõnaraamat

.aitama <aedata ~ .aita, .aita>
1. abiks olema, abistama ▪ Teiti küll juba aitõt Teid juba küllalt aidatud; Kas nämäd aitaga puati vällä aada Kas nad aitaksid paati välja lükata; Kihnlasõd luban suarlasõ ädäst vällä aita Kihnlased lubanud saarlase hädast välja aidata; Kolm päevä pidi muedu aitama, neljändä päävä iest tuli raha maksa Kolm päeva pidi muidu aitama, neljanda päeva eest tuli raha maksta (kuni kolm tööpäeva loeti abiks, neljandast alates loeti teenistuseks); Lähä aita luõmu kindi panna Lähen aitan loomad kinni panna
2. mõjuma; toimet avaldama; kasu olema ▪ Sie uus rohe aitass kedägid See uus arstirohi ei aidanud ühti; Ei aita, katsumõ et enne talvõ koo suamõ Pole parata, vaatame et enne talve koju saame
3. jätkuma, piisama ▪ Aitab ju nüüd küll! Aitab nüüd küll!
4. kõlbama, kõlblik olema, sobima ▪ Vana inime, kas aitaks viel pilti tehä Vana inimene juba, kas kõlbaks [sellisest] veel pilti teha; Nüüd vist putõr aitab kua varssi Nüüd vist puder aitab ka varsti (saab juba valmis)

kandõs|riie <kandõs|.riide, kandõs|riiet> riie (heina, põhu) kandmiseks, kanderiie ▪ Kandõsriidegä ette iä põllalt põhku tõua Kanderiidega on päris hea põllult põhku tuua; Mia lähä tuõ metsäst ühe kandõsriide täve männäpuru Mina lähen toon metsast ühe riidetäie männiokkaid

.karjama <karjata, .karja> karjatama; piltl järele vaatama, valvama ▪ Mio tüe ond tillusi karjata Minu töö on lambukesi karjatada; Karjakõ te mio kalu, mia lähä otsi nuga Valvake te minu kalu, ma lähen otsin noa

.kutsma <.kutsu, kutsu>
1. kutsuma ▪ Pulma kutsutassõ üese Pulma kutsutakse öösel; Kutsmata tuli ning aamata lähä (knk) Kutsumata tulin ja ajamata lähen; Kutsmata küläline, esimene süemä seüäjä (mõistatus) Kutsumata külaline, esimene söögi sööja (= kärbes); Ligi kutsub, iemäle aab (mõistatus) Lähedale kutsub, eemale ajab (= tuli ahjus)
2. nimetama, hüüdma ▪ Neid vankrisi või rattu või, kudas just meie kuᵉtsime ennemä Neid vankreid või rattaid või, kuidas just me neid varem kutsusime

.lüemä <.leüä, lüe; lihtmin lei>
1. lööma, lööki andma ▪ Aug lei muti lõhki ning pani minemä Haug lõi võrgu lõhki ja pani minema; Lüe kuanõ piäle üks põks viel, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks veel, et see kinni läheks || .lüedäv kesks löödav ▪ Ond üks lüedäv luõmukõ (knk) On üks löödav loomake (laisk inimene, keda on vaja tööle sundida)
2. (ahinguga) kala püüdma ▪ Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Meie vana saanud ahinguga sihukest suurt haugi lüüa, et murdnud [ahingu]varre ära
3. löögimänge mängima ▪ Poesid leüäd tanavas kjõtsu Poisid löövad külatänaval ketast
4. kinnitama naelte, pulkade vms sisselöömisega ▪ Mia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina külge lööma; Raudtald leüäkse alla laevalõ Raudtald lüüakse alla laevale
5. välku lööma ▪ Juba lei välku, varssi akkab müristämä Juba lõi välku, varsti hakkab müristama
6. (järsku) tulema, (kuhugi) tekkima ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu; Südämesse lei valu Südamesse lõi valu; Ristluudõssõ lei juõksva sisse Ristluudesse lõi jooksva sisse || .vällä .lüemä tunda andma ▪ Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja
7. paiskama, viskama ▪ Kui trummõl iästi juoniss ond, siis lüeb vilja vällä Kui trumlil on hea hoog sees, siis viskab vilja välja

panõma <.panna, panõ>
1. panema, asetama ▪ Kui kiriku lähäd, tulõb küünäl kua panna Kui kirikusse lähed, tuleb küünal ka panna; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval paneb vares esimese pesapalgi paika; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Naa kui ahe kuumass sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks sai, pandi [suitsusaunale] aken ette ja hakati saunas käima (mindi sauna); Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laeva ehitamisel) || .kindi panõma sulgema; (loomi) lauta ajama ▪ Panõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, muidu läheb tuba külmaks; Ma lähä aita luõmad kindi panna Ma lähen aitan loomad lauta ajada || üles panõma üles seadma, püstitama ▪ Emä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne püsti, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared || .ümber panõma van tõlkima ▪ Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde
2. midagi alustama, hakatama ▪ Aᵉtt tõi jõlusi alga ning pani tulõ ahju Vanaisa tõi ilusaid halge ja pani tule ahju
3. kuhugi liikuma ▪ Üsä otsõ pani vädämä kua, naakui meiti nägi Aga kohe lasi jalga ka, niikui meid nägi; Viisime lapsõd koo magama ning ise panimõ tahakohe pidulõ Viisime lapsed koju magama ja ise põrutasime tagasi peole; Poestel oli vasta suid kõegõ suurõma jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna || putku panõma põgenema ▪ Mede koera iest panad kõik putku Meie koera eest panevad kõik putku

.pitkä pikali ▪ Naa ljõbõ oli, et sadid pitkä Nii libe oli, et nad kukkusid pikali (maha); Mia lähä taota üheks teräks aaks pitkä Ma lähen viskan veidikeseks ajaks [voodisse] pikali; Lankõ siia samasõ pitkä Heitke siiasamasse pikali

.piäle2
1. pealegi ▪ Mia lähä siis piäle Ma lähen siis pealegi (hakkan siis minema)
2. muudkui, alailma ▪ Mugib piäle nagu olõkskid ambu suus olad Mugib peale, nagu poleks hambaid suus olevatki

.puhkus <.puhkusõ, .puhkust> uus puhkus ▪ Miol viel terä puhkust suaja Mul on veel veidi puhkust saada; Mia lähä puhkusõlõ Ma lähen puhkusele

.päilik <.päiliku, .päi.likku> päikesepaiste ▪ Mia lähä päilikule natuksõ magama Ma lähen päikesepaistelisse kohta natukeseks magama

rötsäkile röötsakile; pikali ▪ Mia lähä korra rötsäkile Ma lähen korra pikali (pikutama)

varn <varna, .varna> varn, nagi ▪ Mia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina lööma; Mio kiriku kengäd taga kambris varna piäl Mu kirikuskäimise pastlad on tagakambris varna peal; Riided olid tuaes varnõs Riided olid esikus nagis; Varas jätäb varna seinä, tuli ei jätä sedägi (vns) Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi