[KES] Kihnu sõnaraamat

.jäämä <.jäädä, jäe; lihtmin jääsi>
1. (mingis olukorras) olema, viibima ▪ Me jääsime nõbu juurõ üeseks Me jäime ööseks nõo juurde; Ta jäi eluse Ta jäi ellu; Ää jäeg enäm jõstma Ära jää uuesti istuma (klassikursust kordama); Kus'tõ nda kauaks jääsite? Kuhu te nii kauaks jäite? || .järge .jäämä järele, alles jääma ▪ Lastõl oli õhta leväkoti juurõ kua asja, kui lõunast liha ning leibä järge oli jäen Lastel oli ka õhtul leivakoti juurde asja, kui lõunaeinest oli liha ja leiba järele jäänud; Kui õlut tehässe, jäeb ljõnnastõst raba järge Kui õlut tehakse, jääb linnastest raba järele || ää .jäämä ära jääma ▪ Lastõl ette iä miel, kuõlitunnid pidid tänä ää jäämä Lastel oli väga hea meel, [sest] koolitunnid pidid täna ära jääma || üle .jäämä üle jääma ▪ Süemist kjõpub ikka üle jäämä Toitu kipub ikka üle jääma (järele jääma)
2. (millegi tagajärjel) muutuma; (mingisse olukorda) sattuma ▪ Jõlm akkab jäämä, varssi suab mere mindüd Ilm hakkab [vaiksemaks] jääma, varsti saab merele mindud (varsti läheme merele); Poiss ei jäe mereaigõks Poiss ei jää merehaigeks; Kus aga nutab leske naenõ, sjõnna jäänud jõekene (rahvalaulust) Kus aga lesknaine nutab, sinna on jäänud jõekene (pisaraist tekib jõeke); Selle muega jäed meitest varssi maha ning kaod ää Sel kombel jääd meist varsti maha ning kaod ära; Tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Täna jäime üsna vähese saagiga, ainult keedu jao kalu saimegi || lõppema, lakkama ▪ Vihmasadu ei tahass kudagi järge jäädä Vihmasadu ei tahtnud kuidagi järele jääda; Müristämine vist akkab üle jäämä Müristamine hakkab vist üle minema

kallalõ
1. tagas kallale, millegi juurde (tegevusse) ▪ Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui me kuue mehega maja kallale (ehitama) läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale; Kaᵉss'mtõ piäse aitõs nõuõtõ vahel roᵉttõ kallalõ Kass ei pääse aidas tünnide vahelt hiirte kallale
2. määrs kallale, juurde, ligi ▪ Karati ulga inimestegä kallalõ ning süesteti üles Karati hulga inimestega kallale ja visati üles (juubilari õhkuviskamisest)

kurk <kurgu, .kurku>
1. kurk; suu ▪ Tõmbas naerdõs leväpuru kurku Tõmbas naerdes leivapuru kurku; Ää aag oma kurku päräni Ära aja oma suud pärani
2. (kitsas) väin, merekitsus ▪ Lähme kurgult vällä, kui me sjõnna Rotsi mere lähme Läheme Kura kurgust välja, kui me sinna Rootsi merre läheme (Liivi lahest Läänemerre väljasõitmisest)

kuᵉrss <kursi, .kurssi>
1. kurss; siht ▪ Ei mõesta õigõd kurssi oeda, nda paelu lasõb vänderdä Ta ei oska õiget kurssi hoida, laseb [purjekal] nii palju vänderdada; Põlõgi enäm lainõ kurssi, muedu ühed vee kuhjad Polegi enam laintel [liikumis]suunda, on lihtsalt ühed [õõtsuvad] veekuhjad. Vrd kuõᵉs
2. piltl (mingi tegevuse) siht ▪ Praegusõ kursi järge lähme riede ljõnna Praeguse kava järgi läheme reedel Pärnu

kuus <kuiõ, .kuutõ> kuus ▪ Kuõ kuus korda viel, siis akka kahandama Koo kuus rida veel, siis hakka kahandama; Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui me kuue mehega maja kallale läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale

.piäle1
1. määrs peale ▪ Levälõemõlõ piäd mõnda piäle panõma, et taenas ikka soojõs olõks Leivaastjale pead midagi peale panema, et taigen ikka soojas oleks; Kui kuiõ mehegä maja kallalõ lähme, suamõ tulõva nädäliks katusõ piäle Kui kuue mehega maja kallale läheme, saame tulevaks nädalaks katuse peale; Jõstu piäle, mia vii ljõnna Istu peale, ma viin su linna (autoga); Tukk tuli piäle ve? Kas tukk tuli peale või? || .piäle .akkama toimet avaldama; ette võtma; algama ▪ Madarapunanõ ju naa kenä ning testele lõngõlõ ta piäle ei akka Madarapunane ju nii kena [värv] ja teistele lõngadele ta peale ei akka; Sioksõ korimusõga põlõ kedägi piäle akata Sellise räbalaga pole midagi peale hakata; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi kella kolmest algama
2. tagas peale ▪ Saevanõma obosõlõ tõmmati keüs tie piäle ede Saajavanema hobusele tõmmati köis tee peale ette; Küündlä rasu tjõlgub lava piäle Küünlarasv tilgub laua peale
3. eess pärast ▪ Piäle aigust mia mäletä enäm kedägid Pärast haigust ei mäleta ma enam midagi

selle|korra seekord ▪ Sellekorra siis siokõ asi Seekord siis on selline asi; Siiapuõlõ Vjõrtsu lähme sellekorra laadma Siiapoole Virtsut läheme seekord laadima; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp natuke soolane

tanu <tanu, tanu> tanu, abielunaise peakate ▪ Nuõriku tanu toᵉpp ikka rohkõm püstü kui vanadõl naestõl Nooriku tanutipp on ikka rohkem püsti kui vanadel naistel || .kirjav tanu tikitud tanu ▪ Kui lähme pulma, sis panõmõ kirjavad tanud pähä Kui läheme pulma, siis paneme tikitud tanud pähe || kirjutõt tanu tikitud [pruudi]tanu ▪ Kirjutõt tanu kua siokõ mis ond siokõ nao toros või Tikitud tanu on ka selline, mis on nagu torus või

uhesõma <uhesõda, uhesõ> vuhisema; puhisema ▪ (Raudplokk) tuli piotõ mio piäd alla nagu püssü pauk, mis uhesõs [Raudplokk] kukkus vuhinal minu pea lähedalt alla nagu püssipauk; Mõnõkorra suamõ kodotie piäl vihalõ kua, siis uhesõmõ ning nohesõmõ ning ei riägi üheteesegä tükü aega Mõnikord läheme koduteel riidu ka, siis puhiseme ja nohiseme ja ei räägi üksteisega tükk aega

viel
1. veel, jätkuvalt ▪ Repi käsibud ei põlõ viel valmis Trepikäsipuud ei ole veel valmis; Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Aᵉtt ning eit jäid viel tüese Vanaisa ja vanaema jäid veel tööd tegema
2. veel, lisaks, peale selle ▪ Õhta lähme aamõ viel eenäd üles Õhtul läheme ajame veel heinad üles [lakka]; Ennemä pieti Kihnus paelu luõmu, olid kua viel koloosi lehmäd van Varem peeti Kihnus palju loomi, olid ka veel kolhoosi lehmad || viel küsümä lisa küsima
3. (keskvõrret tugevdades) veel ▪ Mio iest oli sie kuõᵉk selle aaga viel paramas läin Minu meelest oli see kook selle ajaga veel paremaks läinud; Ennemä, kui kõik käsitsi tehti, läks viel kauõmini Vanasti, kui kõik käsitsi tehti, läks veel kauem [aega]
4. (tundetooniga ütlustes) veel ▪ Kui mia korra viel siit üles sua, siis anna siolõ omalõ kurikast Kui ma kord veel siit üles saan, siis annan sulle endale kurikaga

.üema <.üema, .üemad> öömaja ▪ Kus ise, siäl kõht, kus õhta, siäl üema Kus ise, seal kõht, kus õhtu, seal öömaja; Kumba pere lähme üemad küsümä Kumba peresse läheme öömaja küsima; Ljõnnõs saemõ oni juurõ üemalõ Linnas saime onu juurde öömajale