[KES] Kihnu sõnaraamat

.aitama <aedata ~ .aita, .aita>
1. abiks olema, abistama ▪ Teiti küll juba aitõt Teid juba küllalt aidatud; Kas nämäd aitaga puati vällä aada Kas nad aitaksid paati välja lükata; Kihnlasõd luban suarlasõ ädäst vällä aita Kihnlased lubanud saarlase hädast välja aidata; Kolm päevä pidi muedu aitama, neljändä päävä iest tuli raha maksa Kolm päeva pidi muidu aitama, neljanda päeva eest tuli raha maksta (kuni kolm tööpäeva loeti abiks, neljandast alates loeti teenistuseks); Lähä aita luõmu kindi panna Lähen aitan loomad kinni panna
2. mõjuma; toimet avaldama; kasu olema ▪ Sie uus rohe aitass kedägid See uus arstirohi ei aidanud ühti; Ei aita, katsumõ et enne talvõ koo suamõ Pole parata, vaatame et enne talve koju saame
3. jätkuma, piisama ▪ Aitab ju nüüd küll! Aitab nüüd küll!
4. kõlbama, kõlblik olema, sobima ▪ Vana inime, kas aitaks viel pilti tehä Vana inimene juba, kas kõlbaks [sellisest] veel pilti teha; Nüüd vist putõr aitab kua varssi Nüüd vist puder aitab ka varsti (saab juba valmis)

arutumast arutult (palju) ▪ Siis akkasid naa arutumast käümä, siäl Piälrandas olid kõik valla luõmad koos Siis hakkasid seal nii arutult palju käima, et Piälrannas olid varsti juba kõik valla loomad koos. Vrd toᵉhm

eläjäs <eläjä, eläjäd> (kodu)loom; veis ▪ Eläjäd suass juõdud, tõssid piäd Veised ei saanud joonuks, tõstsid pead (merilehmade muistendis); Rüeksid ning karisid nao eläjäd Nad röökisid ja karjusid nagu loomad (täiest kõrist) || piltl looma moodi, metsikult (kõvasti, palju vm) ▪ Kargas eläjä muõdi rüekmä Hakkas elaja kombel röökima (nagu loom); Tänäve kasvab eläjä muõdi lutsu Tänavu kasvab tohutu palju lutserni; Sie puaᵉt kannab eläjä muõdi purjut See paat kannab ka väga suurt purje

janu <janu, janu> janu ▪ Luõmad surõvad janu käde ää, kui'mtõ randa juõma lasta Loomad surevad janu kätte ära, kui neid randa jooma ei lasta. Vrd juõma|valu

kaer <kaera, .kaera> kaer (Avena sativa) ▪ Luõmad kaerõs putran Loomad on kaeras tallanud; Kaerdõ siäs kasvab igänes telgi Kaerte sees kasvab palju põldsinepit; Kaerad kõik niideti maha Kaerad niideti kõik maha

kargõ1 <.karkõ, kargõd> van kartlik; metsik ▪ Karkõd luõmad Kartlikud loomad

.kiitsama <kiitsata, .kiitsa> mürama; jooksma ▪ Kui luõmad esimest vällä lähtväd, siis kiitsavad kua Kui loomad esimest korda karjamaale pääsevad, küll nad siis müravad (ja karglevad)

käde
1. määrs kätte, käsutusse, omandusse ▪ Põrsa sai sellekorra puarisaa rublaga käde Põrsa sai seekord paarisaja rublaga kätte; Kas said mio kirja käde? Kas said mu kirja kätte?; Teste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel viib perele kõik [koju] kätte
2. määrs võimusesse (tabamisega seoses) ▪ Saitõ pätid käde ve? Kas saite pätid kätte või?; Kassitasimõ õngõsi ulga aega ennemä kui käde saemõ Tragisime õngi hulk aega, enne kui nad kätte saime
3. määrs käsile, teoksile (koos verbiga võtma) ▪ Võta käde ning panõ obo ede ning mine einu oᵉtsma Võta kätte, pane hobune vankri ette ja mine heinu otsima; Võta tüe käde Võta töö käsile
4. tagas (millegi) tagajärjel, tõttu ▪ Luõmad surõvad janu käde ää, kui'mtõ randa juõma lasta Loomad surevad janu kätte ära, kui neid randa jooma ei lasta
5. tagas meelevalda ▪ Mia jäe liig õhta käde Ma jään õhtul hilja peale; Meri võtab oma käde Meri võtab oma hoolde (uppunu); Ää ming paljan külmä tuulõ käde Ära mine paljalt külma tuule kätte

.lahti
1. lahti ▪ Mua tuul kjõsub paod lahti Maatuul kisub [merejää] praod lahti; Pao urvad juba lahti Pajuurvad on juba lahti (puhkenud); Tie oma õllõ puᵉnsu lahti Tee oma õlleankur lahti (ava kraan) || avatud ▪ Mis kelläni puõᵉd lahti olga? Mis kellani võiks pood lahti olla?
2. (millestki) vabaks, valla ▪ Sai omitõ vaevast lahti! Sai ometi vaevast lahti; Ää lask lahti Ära lase lahti (hoia kinni); Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maaservast küüsi lahti lasta (rannast merele minna); Luõmad piäsid lahti ning juõsid kaera Loomad pääsesid lahti ja jooksid kaera || ▪ Lahti pere lasteta pere (lapsed on antud kasuperedesse kasvatada)

lible <lible, .liple ~ liblet> lible ▪ Luõmad seid terven kuasta taemõd ää, mitte liple jäess järge Loomad sõik kõik kapsataimed ära, ei jäänud libletki järele; Nda laisk, et viisi mitte liple liiguta Nii laisk, et ei viitsi mitte lillegi liigutada

luõm1 <luõma, .luõma> (kodu)loom; veis ▪ Luõmad surõvad juõmavalu käde ää, kui'mtõ randa juõma lasta Loomad surevad janu kätte ära, kui randa jooma ei lasta; Kihnlasõd pidäsid vähä luõmu Kihnlased pidasid vähe loomi

luõma|aid <luõma|aa, luõma|.aida> uus loomaaed ▪ Et Kaisa iä laps olõks, lubati tämä päräst luõmaaida viiä Et Kaisa oleks hea laps, lubati ta pärast loomaaeda viia; Maᵉssakad Kihnus vahest üsä nao luõmaaid Mandriinimesed on Kihnus vahel nagu üks loomaaed (käituvad nagu loomad)

.mieter <.mietri, .mietert> meeter ▪ Selle riide mieter oli üsä kallis Selle riide meeter oli üsna kallis; Kõik pildiraamatutõ luõmad olid nüüd siisamas, mõnõ mietri piält nähä Kõik pildiraamatute loomad olid nüüd siinsamas mõne meetri pealt näha

.nälgümä <.nälgü, .nälgü> nälgima ▪ Keväde luõmad võevad ää nälgü Kevadel võivad loomad surnuks nälgida (kui sööt otsas)

panõma <.panna, panõ>
1. panema, asetama ▪ Kui kiriku lähäd, tulõb küünäl kua panna Kui kirikusse lähed, tuleb küünal ka panna; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval paneb vares esimese pesapalgi paika; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Naa kui ahe kuumass sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks sai, pandi [suitsusaunale] aken ette ja hakati saunas käima (mindi sauna); Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laeva ehitamisel) || .kindi panõma sulgema; (loomi) lauta ajama ▪ Panõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, muidu läheb tuba külmaks; Ma lähä aita luõmad kindi panna Ma lähen aitan loomad lauta ajada || üles panõma üles seadma, püstitama ▪ Emä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne püsti, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared || .ümber panõma van tõlkima ▪ Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde
2. midagi alustama, hakatama ▪ Aᵉtt tõi jõlusi alga ning pani tulõ ahju Vanaisa tõi ilusaid halge ja pani tule ahju
3. kuhugi liikuma ▪ Üsä otsõ pani vädämä kua, naakui meiti nägi Aga kohe lasi jalga ka, niikui meid nägi; Viisime lapsõd koo magama ning ise panimõ tahakohe pidulõ Viisime lapsed koju magama ja ise põrutasime tagasi peole; Poestel oli vasta suid kõegõ suurõma jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna || putku panõma põgenema ▪ Mede koera iest panad kõik putku Meie koera eest panevad kõik putku

püst|aid <püst|aa, püst|.aida> püstandaed ▪ Püstaid, kõik olid sedäsi viltu pandud, et luõmad ei lähä viljassõ Püstandaed, kõik [aialatid] olid niiviisi viltu pandud, et loomad ei lähe vilja. Vrd aid

rihal, rihalõ rehealuses; rehealusesse ▪ Luõmad rihal Loomad on rehealuses; Katskõ rihalõ minnä ning obo ede panna Katsuge rehealusse minna ja hobune [vankri] ette panna

sigimä <sigidä, sigi> sigima, siginema ▪ Üks mede luõmad ää tein, tahagid enäm sigidä Keegi on meie loomad ära kaetanud, ei tahagi enam sigida; Sigigu silmä pesijä, kadugu tuka lõikaja Sigigu silmapesija, kadugu tukalõikaja (lamba palve niitjale)

silm <silmä, .silmä, seesü .silmes ~ .silmäs>
1. silm ▪ Keväde õuõst tullõs üeldässe, et silmäd jäid õuõ Kevadel õuest tulles öeldakse, et silmad jäid õue (silmad peavad hämarusega harjuma); Uni oli silmes allõs, suass mitte kudagi silmi lahti Uni oli silmis alles, ei saanud mitte kuidagi silmi lahti; Silm lähäb märjäks Silm läheb märjaks (liigutusest); Suab sedäsi tõmmata, et silm sinine piltl Saab nii tõmmata, et silm sinine (öeldi kõva tegutsemise kohta) || sandi silmägä .uatama paha silmaga vaatama, kaetama ▪ Võerad uatavad luõmad oma sandi silmägä ää Võõrad kaetavad loomad oma sandi silmaga ära
2. silmnägu ▪ Silmäd nda mustad, et sopa pienär ninä all Nägu on nii must, et [lausa] sopapeenar on nina all; Poisid akkan teeneteist limpegä vasta silmi taotama Poisid olid hakanud teineteisele klimpe vastu nägu loopima
3. kudumi-, võrgusilm ▪ Mjõtu silmä mia kapõtalõ üles luõ? Mitu silma ma sokile üles loon?; Võrgu iäresilmäd Võrgu ääresilmäd (võrgukord) || .püertüd silm keerdsilmus ▪ Püertüd silmä kuõtassõ kjõndalõ, sukkõlõ, mjõtmõlõ puõlõ Keerdsilmust kootakse kindale, sukkadele, mitmele poole
4. kirvekand ▪ Ää tagug kjõrvõ silmä lõhki Ära tao kirvesilma lõhki
5. ehtekivi ▪ Silmägä sõrmus Kiviga sõrmus
6. madalike vahekoht meres, väin ▪ Aegna silmäst panimõ viis-kuus puadi täüt kivä sisse Aegna silmast panime viis-kuus paaditäit kive sisse (laeva)

surõma <.surra, surõ> surema ▪ Luõmad surõvad juõmavalu käde ää, kui'mtõ randa juõma lasta Loomad surevad janu kätte ära, kui randa jooma ei lasta; Mio vanõmad ammu surn Mu vanemad on ammu surnud; Lapsõd leüdsid rannast surn ülge Lapsed leidsid rannast surnud ülge || ää surõma tuimaks jääma (jäseme kohta) ▪ Mio käed surõvad järjest ää Mu käed surevad pidevalt ära

.viimä <.viiä, vii> viima ▪ Tunnikell jäi seismä, piäb praavita viimä Seinakell jäi seisma, peab parandada viima; Tämä lubati päräst luõmaaida viiä Ta lubati pärast loomaaeda viia; Põllalt tulõks eenäd ää viiä, müristämise uõᵉp juba piä kohtõs Põllult tuleks heinad ära viia, müristamine juba pea kohal; Suad miol Talina ühe paki ää viiä ve? Kas sa saad mul Tallinna ühe paki ära viia?; Sie tõbi mio ühekorra ikka viib piltl See tõbi mu ükskord ikka [hauda] viib || läbi .viimä korraldama ▪ Nuõrõd aitasid valimisi läbi viiä Noored aitasid valimisi korraldada || .vällä .viimä välja viima ▪ Juripäe viiässe luõmad esimest vällä Jüripäeval viiakse loomad esimest korda välja [karjamaale]; Kolmõkuningapäe viidi jõulubu vällä Kolmekuningapäeval viidi jõulupuu [toast] välja

vikk2 <viki, .vikki> vikk (kaunvili); vikipõld ▪ Jälle ühed võerad luõmad vikiss Jälle on ühed võõrad loomad [meie] vikis

võlutama <võluta, võluta> nõiduma; kaetama ▪ Mõni inime sandi silmägä, kui lauta suab, võlutab luõmad ää Mõni inimene on sandi silmaga, kui lauta pääseb, kaetab loomad ära

.õnduma <.õndu, .õndu> van kiratsema ▪ Sie koht akkab õnduma See talu hakkab kiratsema (öeldakse, kui talus hakkavad loomad surema ja muud õnnetused juhtuvad)

ädäläs <ädälä, ädäläst> ädal ▪ Kõegõ ennemä akati õuõaast luõmõlõ ädäläst ede niitmä Kõige enne hakati maja ümbert loomadele ädalat ette niitma; Luõmad viidi sügüse ädälä piäle keüde Loomad viidi sügisel ädala peale köide