Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
leib <levä, .leibä>
1. leib ▪ Kui puaᵉr päävä üksi saia süed, tulõb viimes siokõ levä imu et Kui paar päeva ainult saia sööd, tuleb viimaks kange leivaisu (peale); Nda kaua kui leib majas ond põlõ nälgä ühti Nii kaua kui leib majas on, ei ole nälga ühtigi || ▪ Meil uᵉss leväss piltl Meie oleme riius. Vrd rugi|leib; rugi|puᵉll
2. leivatainas ▪ Piäb leibä panõma, vana leib suab otsa Peab leiba [hapnema] panema, vana leib saab otsa; Mia sõtku levä ää Ma sõtkun leiva[taigna] ära; Ää tõstug viel leibu vällä! Ära tõsta veel [astjast] leibu [tainast] välja!
3. toit, elatis ▪ Kui kalu suab, siis jälle leib majas Kui kalu saab, siis on jälle leib majas (toit laual); Enne uutsõd jääme levätä Enne uudsevilja [saamist] oleme leivata
4. leibkond ▪ Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored said vihaseks ja läksid [meist] eraldi leiba (kolisid omaette); Ühes leibäs olid Nad olid ühes leivas