[KES] Kihnu sõnaraamat

kukõldama <kukõlda, kukõlda> möllama, tormama ▪ Kui tuul tõosõb, siis laene akkab kukõldama Kui tuul tõuseb, siis laine hakkab möllama. Vrd kokõldama; .mültämä

.mültämä <.mültä, .mültä> möllama; tormama ▪ Mia pani kivi vaiõriga suurõ ankruketile piäle raskusõks, sie siis mültäs sedäsi et Ma panin kivi vaieriga suurele ankruketile raskuseks peale, [seal] see siis möllas niimoodi et; Laene akkab mültämä, kui ta vjõrud piäle lüeb, siis lähäb kõvadaks jälle Laine hakkab möllama, kui ta virud peale lööb, siis [tuul] tugevneb jälle. Vrd kokõldama; kukõldama