[KES] Kihnu sõnaraamat

Aa <.Aalõ, Aal> talu Säärekülas

ja sides hrv ja ▪ Kolm ja puõl Kolm ja pool. Vt ning

kua ~ ka
1. samuti, ühtlasi ▪ Me panimõ sis kua teste järge lõiku Me panime siis ka teiste järel lõikama (jooksime minema); Joonista mere teissmuõdi kalu kua Joonista merre teistmoodi kalu ka
2. ikka, siiski, ometi ▪ Sie pidi kua vädämine olõma See pidi ikka vedamine olema (õnnestumisest); Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Igal tööl peab oma mõte ka olema
3. ka (tugevdava sõnana) ▪ Sia kua ikka allõs kuõlitad ennäst Sa ka ikka alles koolitad ennast

lae <laeva, .laeva> laev ▪ Kolmõsüllätse laevaga võib juba Riiges käüä Kolmesüllase laevaga võib juba Riias käia; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid kai ääres külg külje kõrval; Laeva võeti uiõd mehed Laeva värvati uued mehed; Lae üleskohe, mastid allakohe (mõistatus) Laev ülespidi, mastid alaspidi (= voodi) || ▪ Laevõga rätikusi tuõdi tsaari aegõs Riiast Laevamustriga pearätikuid toodi tsaariajal Riiast

lai <laia, .laia; keskv laiõm> lai; avar ▪ Tormaga tõmbas paod laiaks Tormiga tõmbas praod [merejääs] laiaks; Kui nukki tegid, siis nuᵉkk tehti laiõm, kand tehti jälle kjõtsam Kui [pastla] ninaosa tegid, siis ninaosa tehti laiem, kand tehti aga kitsam; Poesid lähtväd laia jõlma ulkma piltl Poisid lähevad laia ilma hulkuma

mia ~ ma ~ mä <mio ~ mu, mjõnd; sisseü .miossõ ~ .mussõ, alaleü .miolõ ~ mulõ, kaasaü .mioga ~ muga> mina ▪ Mia tie küll küläjutta kua, aga kõik mitte põlõ mio jutud Mina teen küll külajutte ka, aga [ega] kõik ei ole minu jutud; Kül'mä tiä Küll ma tean; Sia usu miossõ mitte natukõst Sa ei usu minusse mitte natukestki (mitte sugugi); Üks poiss tuli miolõ vasta Üks poiss tuli mulle vastu; Tulõ muga seltsis sauna Tule koos minuga sauna

sia ~ sä ~ sa <sio ~ su, sjõnd; sisseü .siossõ ~ .sussõ, alaleü .siolõ ~ sulõ, kaasaü .sioga ~ suga> sa, sina ▪ Sia ju mede mamma ristitüdär Sa oled ju meie mamma ristitütar; Ma võta su süle kua Ma võtan sind sülle ka; Msasja sussõ läin ond? Mis sinu sisse läinud on? (mis sul viga on?); Kui mia piäks siost lahti suama, üsä otsõ panõ kirikus küündlä kuju ede põlõma Kui ma sust lahti peaks saama, ma paneks kohe küünla kirikus kuju ette põlema

tämä ~ tä ~ ta <tämä ~ tä ~ ta, tedä; sisseü tämässe ~ .tässe, alaleü tämäle ~ talõ, kaasaü tämägä ~ taga>
1. tema ▪ Tämä ju usub kõiki, lasõb ennäst kergest tõmmata Ta ju usub kõiki, laseb end kergesti alt tõmmata; Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees; Sie jutt oli talõ miele järge See jutt oli talle meele järgi; Tämäle mieldib kodonõ või paramini kui puõest ostõtud Talle meeldib kodune või rohkem kui poest ostetud
2. see ▪ Parand puhas, mis täst ikka pestä Põrand on puhas, mis sest ikka pesta

va va ▪ Sie kolõ edev tüdrik, nagu va lõkõrdi See on kole edev tüdruk nagu va lõkerdis; Oh sa va roisk Oh sa va roisk (hrl laisa inimese kohta)

õla <õla, .õlga> õlg ▪ Tahab iä mies olla, patsutab õla piäle ning Tahab hea mees olla, patsutab õlale; Õla lähäb kandõs valusaks Õlg läheb kandes valusaks; Järgmise umiku olid käed õlast üsä aigõd Järgmisel hommikul olid käed õlast üsna valusad; Vana uatas tahakohe üle õla Vanamees vaatas üle õla tahapoole