[KES] Kihnu sõnaraamat

kuõk <kuõgu, .kuõku>
1. konks; kõverik ▪ Kolõ kõvõratõ kuõkõga õngõd Väga kõverate konksudega õnged; Nüüd ju korgid ja kivesed, enne olid kuõgud Nüüd on ju [püünisel] korgid ja kivid, enne olid koogud
2. konksuga puu (töövahendina) ▪ Kao kuõk murdus ää, oli teene juba üsä läbi mädänen Kaevukook murdus pooleks, oli teine juba päris läbi mädanenud; Mõrra kuõk Mõrrakook, konks mõrrasaba tõstmiseks veepinnale; Sõnniku kuõk Sõnnikukook (sõnniku koormast mahaajamiseks) || .kuõkus kookus; kõveriti ▪ Vikati ond kuõkus Vikat on [löe otsas] kõveriti

kuõᵉk <kuõgi, .kuõki> kook, pannkook ▪ Kuõgid iästi pruuniks küpsn Koogid on hästi pruuniks küpsenud; Tieme tänä õhta kuõᵉka, suab ruttu valmis Teeme täna õhtul pannkooke, saab ruttu valmis || odra kuõᵉk van odrakook (muistne pulmakook, mille alumine osa on rukkitainast, pealmine osa piimaga tehtud odratainast, millele segati sisse kartuleid). Vrd paᵉnn|kuõᵉk