[KES] Kihnu sõnaraamat

.kukrik <.kukriku, .kuk.rikku> kukrik, mardikas (Gyrinus) ▪ Kakatid, merest tulad pissiksed kukrikud Kakandid [tulevad], merest tulevad pisikesed mardikad; Tuapiäl eenä pebretess kolõ paelu kukrikka Pööningul heinapepredes on väga palju mardikaid

kuub <kuuõ, .kuubõ; mitm om kuuõstõ; mitm os kuuõsi ~ .kuupsi>
1. kuub, hallist villasest riidest üleriie ▪ Oli külm jõlm ning kõik olid kuuõstõga vällä tuln Oli külm ja kõik olid kuubedega välja tulnud; Juripäävä annab lammas kuuõ, mihklipäävä kassuka piltl Jüripäeval annab lammas kuue, mihklipäeval kasuka || .umnõ kuub van umbkuub ▪ Ennemä olid miestel umpsõd kuuõd selges Varem olid meestel umbkuued seljas
2. ühevärviline kleidilaadne särk (väikelaste riietus) ▪ Emä pani lapsõlõ uiõ kuuõ selgä Ema pani lapsele uue särgi selga; Ennemä, kui lapsõlõ püksid tehti, käösi kuuõga. Sie oli aᵉll, kodo kuõtud, kleedi muõdi puõlõ põlvõ Enne kui lapsele püksid tehti, käisin särgiga. See oli hall kodukootud, kleidi moodi poole põlveni
3. van rüü ▪ Kirikisändä kuub üsä säräb karraga Kirikuõpetaja rüü päris särab karrast

kuusk <kuusõ, .kuuskõ> kuusk (Picea abies) ▪ Kuusk ond iä puu sjõrgõ adra vaᵉrsa tehä Kuusk on hea puu sirgete adrakurgede tegemiseks; Suur kuusk oli Uiõda õuõs Suur kuusk kasvas Uuetoa õues

tuusik <tuusiku, tuusikud> van sõjaväest vabastamise tunnistus