[KES] Kihnu sõnaraamat

ai hüüds väljendab imestust, heameelt; ehmatust; soovi ▪ Ai ai, kui kenädäd nuõrik ning peigmies olid Oi kui kenad olid pruut ja peigmees; Ai ai, kudas mia ää kohkosi Oh kuidas ma kohkusin; Ai, ai, üsä varssi saab ülepiä Ai-ai, kohe kukub pikali; Ai suaks korra nüüd maha jõstu Oh, kui saaks nüüd korraks maha istuda

kaᵉpp <kapi, .kappi>
1. kapp, mööbliese ▪ Kaᵉpp terven kiives, varssi saab ümber Kapp on täitsa kiivas, varsti kukub ümber; Uata üleskohe kapi piäle! Vaata üles kapi peale!; Küegi kapid Köögikapid
2. (mitm) sälgud kangastelgede külgpuudel ▪ Telle kapid Telgede kapid

.kukma1 <.kukku, kuku> (alla) langema, alanema ▪ Vesi kukkus ja lae jäi kuevalõ Vesi alanes ja laev jäi kuivale; Müristämise ilmaga vesi tõosõb kolõ kõrgõsõ ja järsku kukub jälle kui uõᵉp kaodu lähäb Äikesega tõuseb vesi hästi kõrgele ja alaneb jälle järsku, kui tormihoog mööda läheb. Vrd puduma; sadõma

.kustuma <.kustu, .kustu> kustuma; vaibuma ▪ Päe tõosõb, puaᵉk kustub ää Päike tõuseb, majakas kustub ära; Tulõd olid kõik kustun Tuled olid kõik kustunud; Kui ilm juba vaiknõ ja laenõ allõs suur, siis üeldässe, vana meri kustub Kui ilm on juba vaikne, aga laine veel suur, siis öeldakse, et vana meri kustub; Vaata kui laenõ lähäb ja alla kukub, siis üeldässe, et sie laenõ valab ää, laenõ kustub Vaata kui laine läheb ja alla vajub, siis öeldakse, et see laine jookseb randa, laine kustub

otsõ
1. otse ▪ Siit mine nüüd ikka otsõ edekohe Siit mine nüüd muudkui otse edasi; Rooli otsõ lõuna Rooli [laev] otse lõunasse; Lähme otsõ üle lagõndiku Lähme otse üle lagendiku
2. kohe; lausa ▪ Kannata ühe terä, mia otsõ tulõ Kannata natuke, ma kohe tulen; Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja põlveõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Või'mtõ mõtõlda, otsõ tieb vihalõ Ei või [sellele] mitte mõteldagi, kohe ajab vihale; Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui korra jood, hakkab kohe pähe

põlvili, põlvõli põlvili, põlvede peale ▪ Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui lööd salaja põlveõndlasse, siis kukub teine kohe põlvili; Obo lasn põlvili Hobune laskunud põlvede peale

sadõma <.satta, saa; (nad) sadõvad; nud-kesks satn>
1. sadama (sademetest) ▪ Katsumõ kueva luõ üles suaja, õhta akatõ sadõma Püüame kuiva loo üles saada, õhtul hakkavat sadama; Sadi vihma Sadas vihma; Üese lund satn Öösel on lund sadanud
2. kukkuma ▪ Ai, ai, üsä varssi saab ülepiä Ai-ai, kohe kukub pikali; Sioksõ ljõbõdaga võid kergest maha satta kui'mtõ ede uata Sellise libedaga võid kergesti maha kukkuda, kui ette ei vaata; Poiss sadi männä otsast maha Poiss kukkus männi otsast alla

teene <teese, teist, mitm om teste; seesü teiss; keskv teesem>
1. ases teine ▪ Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja jalaõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Ikka sia tulõd päräst teisi Ikka sa tuled pärast teisi; Mis viga omastõ ulkõs olla, paelu teesem kui võerastõ siäs Mis viga on omaste hulgas olla, palju teisem kui võõraste seas
2. arvs teine ▪ Tänä juba teene päe, kui järjest saab Täna juba teine päev, kui järjest sajab; Üks kuaritäüs ning teene ning kolmas Üks kraasitud villatort, teine ja kolmas; Mia jääsi teeseks Ma jäin teiseks
3. (hrl mitm) naabertalu, naabrid ▪ Teste Mihkel vääb perele kõik käde Naabri Mihkel veab perele kõik kätte; Juku pann otsõ valuga testele sisse Juku oli jooksnud kohe valuga (kiiruga) naabrite juurde sisse

tolk2 <tolgo, .tolko> tolk, tolge ▪ Pühi ninä ää, varssi tati tolk saab taldrikussõ Pühi nina ära, varsti tatitolk kukub taldrikusse

valama <valada, vala>
1. valama ▪ Vala üks solks piimä viel supi piäle Vala üks törts piima veel supi peale; Võta lehter, muedu valad eli maha Võta lehter, muidu valad õli maha
2. (suure hooga) üle käima või randa jooksma (lainest); voolama; uputama ▪ Laenõ valas üle Laine käis üle [paadi serva]; Oli nda suur laenõ, et valas ruumi luugist sisse Oli nii suur laine, et voolas trümmi luugist sisse; Uata kui laenõ lähäb ning alla saab, siis üeldässe, et sie laenõ valab ää Vaata, kui laine läheb ja alla kukub, siis öeldakse, et see laine uputab paadi
3. valama, vedelat ainet valuvormi panema ▪ Valatassõ uiõ maja undamenti Valatakse uue maja vundamenti

õngitsõma <õngitsõda, õngitsõ> õngitsema; koukima ▪ Poesid tulad õngitsõmast Poisid tulevad õngitsemast; Õngitsõb piäle ühte üle servä, varssi karupidi siss piltl Kougib peale midagi üle (paadi)serva, varsti kukub sisse

õnnal <.õndla, õnnalt> õnnal ▪ Kui salaja jala õndla lüed, siis saab teene otsõ põlvili Kui salaja jalaõndlasse lööd, siis kukub teine kohe põlvili; Üks pala juᵉtt tuli põlvõ õnnaldõssõ Üks kuum jutt käis põlveõnnaldest läbi; Kihnlastõl olid vanad pitkäd kassukad, jala õndlast suadik Kihnlastel olid vanad pikad kasukad, jalaõndlast saadik

üle|piä pikali ▪ Laps, kissi õpib allõs käüma, saab ikka vahest ülepiä Laps, kes alles õpib käima, kukub ikka vahel pikali; Üüritlemine aab piä ümberkaodu käümä, siokõ et saa ülepiä Keerutamine ajab pea ringi käima, nii et kuku või pikali