[KES] Kihnu sõnaraamat

koᵉnn <konni, .konni>
1. lastek täi ▪ Soe mio konnid maha Kammi minu täid maha (juustest välja)
2. lastek koll ▪ Koᵉnn minna põõsa sügüse Koll minevat sügisel põõsasse; Tule'ä, konnid tulad! Tule ära, kollid tulevad! (hirmutati lapsi). Vrd kolo|maᵉts; öök
3. lastek kuivanud tatitükk ▪ Tulõ siia, mia võta siol konni ninäst ää! Tule siia, ma võtan sul konni ninast ära! (lapsele)

konn1 <konna, .konna> konn ▪ Egä päe konnõ kaos, salvõd liiga madalad Iga päev on konni kaevus, kaevurakked on liiga madalad; Paᵉrt kugistas konna alla Part kugistas konna alla; Konn ning köster laulvad jõlma viinata Ilma viinata laulavad [üksnes] konn ja köster; Egä konna pojast kala kasu (vns) Ega konnapojast kala kasva || .kargaja konn kärnkonn (Bufo bufo) ▪ Eenämuadel olid kargajad konnad Heinamaadel olid kärnkonnad || .ruõmaja konn juttselg-kärnkonn, kõre (Epidalea calamita) ▪ Ruõmajasi konni oli ette paelu, mustmiljon Kõresid oli väga palju, [lausa] mustmiljon

konn2 <konna, .konna> raudpaik; raudliist ▪ Kui konna piäle panõb, siis suab viel vikatist asja Kui raudpaik peale panna, siis saab vikatist veel asja