Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
koli <kolju, .kolju> kevadine lumehang; kevadine jää (pärast sula) ▪ Siäl aa iäres angõ kolju viel Seal aia ääres on veel hangejäänus; Siält kolju piält suab küll läbi Sealt sulanud jää pealt saab läbi küll. Vrd konsakas
koᵉlk <kolgi, .kolki> adra või äkke veopuu ▪ Kas kolgid ond tiisli külge siotud, et obosõd võib ede panna? Kas kolgid on tiisli külge seotud, et võib hobused ette rakendada?
koᵉll <kolli, .kolli> koll, tont (lastehirmutisena) ▪ Koᵉll tulõb Koll tuleb. Vrd kolo1
kolm <kolmõ, .kolmõ> kolm ▪ Pulmõks tehti kolm tigu leibä Pulmadeks tehti kolm tegu leiba; Setse verstä pitk ja kolm lai Seitse versta pikk ja kolm lai (on Kihnu saar)
.kolnõ <.koltsõ, kollast ~ .koltsõt; mitm om kollastõ ~ .koltsõtõ> kollane ▪ Eenämal kasvab koltsi lillesi Heinamaal kasvab kollaseid lilli; Paaspu lehtegä ning putkõ õedõga tehässe kollast Paakspuu lehtede ja putke õitega tehakse kollast (värvitakse kollaseks); Tüdrik kohkos sedäsi ää, et njaost üsä kolnõ Tüdruk kohkus niimoodi ära, et on näost päris kollane
kolo1 <kolo, kolo> kolumats, koll ▪ Odot lapsõd, kolo tulõb! Oot-oot lapsed, kolumats tuleb!; Kolo-kolo Koll-koll (hüüti laste hirmutamiseks). Vrd koᵉll
kolo2 <kolo, kolo> (veski)kolu ▪ Mio vili juba kolossõ lastud Mul on vili juba [veski] kolusse lastud (= jahvatatud)
kolõ <kolõda, kolõdad>
1. kole; hirmuäratav ▪ Küll võib ikka jõlmõs kolõdi inimesi olla Küll võib ilmas ikka hirmsaid inimesi olla; Küll tuli ond üks kolõ asi Küll [kahju]tuli on üks kole asi; Siäl oln naa paksu uᵉnta, karin ja ulun mis kolõ oln üese Seal olnud nii palju hunte, karjunud ja ulgunud öösel mis kole
2. väga, hästi; tohutu ▪ Kolõdad muõdi aab lund maha Lund sajab hirmsat moodi (erakordselt palju); Kolõ torõ koera poeg Hästi tore koerakutsikas; Sii mätästess kolõ vjõsa ein Siin mätaste vahel on väga visa hein
koᵉnn <konni, .konni>
1. lastek täi ▪ Soe mio konnid maha Kammi minu täid maha (juustest välja)
2. lastek koll ▪ Koᵉnn minna põõsa sügüse Koll minevat sügisel põõsasse; Tule'ä, konnid tulad! Tule ära, kollid tulevad! (hirmutati lapsi). Vrd kolo|maᵉts; öök
3. lastek kuivanud tatitükk ▪ Tulõ siia, mia võta siol konni ninäst ää! Tule siia, ma võtan sul konni ninast ära! (lapsele)
konn1 <konna, .konna> konn ▪ Egä päe konnõ kaos, salvõd liiga madalad Iga päev on konni kaevus, kaevurakked on liiga madalad; Paᵉrt kugistas konna alla Part kugistas konna alla; Konn ning köster laulvad jõlma viinata Ilma viinata laulavad [üksnes] konn ja köster; Egä konna pojast kala kasu (vns) Ega konnapojast kala kasva || .kargaja konn kärnkonn (Bufo bufo) ▪ Eenämuadel olid kargajad konnad Heinamaadel olid kärnkonnad || .ruõmaja konn juttselg-kärnkonn, kõre (Epidalea calamita) ▪ Ruõmajasi konni oli ette paelu, mustmiljon Kõresid oli väga palju, [lausa] mustmiljon
konn2 <konna, .konna> raudpaik; raudliist ▪ Kui konna piäle panõb, siis suab viel vikatist asja Kui raudpaik peale panna, siis saab vikatist veel asja