[KES] Kihnu sõnaraamat

.aama <.aada, aa>
1. lükkama, tõukama ▪ Torm aas laeva kummuli Torm ajas laeva kummuli; Tädi ning mamma aitasid miol kanga piäle aada Tädi ja vanaema aitasid mul kanga peale ajada (lõime kangaspuudele seada); Raiub iässe muti auku, et muᵉtt alla aada Raiub jäässe auku, et võrk jää alla ajada; Tämä akkas väntä ümberkaodu aama Ta hakkas vänta ringi ajama; Taris õuni võtma hakata ning vaod lahti aada Vaja kartuleid võtma hakata ja vaod lahti ajada (adraga) || (kokku) koguma ▪ Raha aetassõ enne ää, siis akatassõ nuõrikukannikast jagama Raha kogutakse enne kokku, siis hakatakse noorikukannikat jagama (pulma teisel päeval); Kissi raha aama akkab? Kes hakkab [pulmas] raha koguma?; Nied aan ikka salapiiritusõ vädämisegä jõrmsa raha kogo Need ajanud salapiirituse veoga ikka tohutu raha kokku
2. minema sundima; tagant kihutama, jooksutama ▪ Isa käskis lambad põllu pealt minema aada Isa käskis lambad põllu pealt minema ajada; Varõsõd tulõb minemä aada Varesed tuleb minema ajada (eemale peletada); Koeralõ mieldib kassi tagant aada Koerale meeldib kassi taga ajada; Tjakk aas randõs teisi obosi tagant Täkk ajas rannas teisi hobuseid taga || üles .aama äratama; kergitama ▪ Emä aab lapsõ vara üles Ema ajab lapse vara üles; Aab Umala puõlt uõbi üles Umala poolt ajab äiksepilve üles
3. sisse panema, (läbi) suruma, (kuhugi) toppima ▪ Meie aasimõ puru alla ning saemõ laeva üsä viksiks Me toppisime puru alla [laeva tihendades] ja saime laeva üsna vettpidavaks; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõõlast läbi See jahu ei sünni muidu [süüa], kui aja läbi sõela; Aas ju testel ussi levässe piltl Ajas ju teistel ussi leiva sisse (ajas sõbrad tülli) || .piäle .aama manguma, peale käima ▪ Jälle tulõb ühte piäle aama Jälle tuleb midagi peale ajama (endale manguma)
4. tundmust, meeleolu esile kutsuma ▪ Siokõ lödisejä rasunõ pekk, et jälestüse aab piäle Selline lödisev rasvane pekk, et ajab jälestuse peale
5. läbi .aama hakkama saama, toime tulema; ▪ Sui võib jõlma kengetä läbi aada Suvel võib ilma pasteldeta läbi ajada

.kindimini rohkem kinni, kokku ▪ Mere tuulõga võtab pao kindimini, siis suab üle Meretuul lükkab jääprao rohkem kinni, siis saab üle

kogo2 määrs
1. kokku, ühte kohta ▪ Piäks vihmaga viel terä aega kannatama, suaks kueva luõ kogo Peaks vihmaga veel natuke aega kannatama, saaks kuiva loo kokku
2. vastamisi ▪ Noh, ning nämäd said siis kogo selle muhulasõga Noh, ja nad said siis kokku selle muhulasega

kogoma <kogoda, kogo>
1. kokku koguma, kokku korjama ▪ Rugi vihud suavad siotud, akkamõ kogoma Rukkivihud saavad seotud, hakkame [neid nüüd] kokku kandma; Lähme Piälranda lamu kogoma Lähme Piälranda adrut korjama (Kihnu edelarannikule)
2. säästma, tallele panema ▪ Varandust juba küll kogotud Varandust on juba küllalt kogutud

.korjama <korjata, .korja>
1. (üles) võtma, noppima; kokku koguma ▪ Sioksõ muõega, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Sel moel, kui munad ära korjatakse, hävitame linnud varsti päris ära; Lapsõd korjatõ metses muᵉnna Lapsed pidavat metsas männikäbisid korjama; Korja oma riidejõlbud kogo Korja oma riidehilbud kokku; Kissi ei märkä mihklikuuss vorstirohto korjata, sie ei sua jõuluss omalõ õigõsi verevoᵉrsta Kes ei märka septembris vorstirohtu korjata, see ei saa jõuluks endale õigeid verivorste; Siga korjab tõngus omale muast ulga süemist ää Siga korjab tõngudes endale maast hulga toidupoolist
2. korjuma, kogunema ▪ Piäle saona korjab jälle mustõ särkä Peale sauna koguneb jälle määrdunud särke (musta pesu)
3. koristama ▪ Tiiu piäb titeste tua üksi ää korjama Tiiu peab nukkude toa üksi ära koristama; Ää jättüg oma riidi lagasõ maha mio korjata Ära jäta oma riideid lohakile minu korda seada

.leppümä <.leppüdä, lepü ~ .leppü>
1. leppima; rahulduma ▪ Merekuastas lepüb ruusasõ muaga Merikapsas lepib kruusase maaga
2. ära leppima, tülitsemist lõpetama ▪ Mies naesõga riidleväd ning leppüväd jälle Mees ja naine riidlevad ja lepivad jälle ära; Andkõ lapsõd üheteesele kätt ning leppüge ää Lapsed, andke üksteisele kätt ja leppige ära
3. kokku sobima, klappima ▪ Va konk inimene, ei taha teistega leppüdä Va pahur inimene, ei sobi teistega kuidagi kokku
4. kokku leppima ▪ Kihnu ning Puõtsi mehed leppün kogo, et ehitäväd üle Silmävahe tammi Kihnu ja Pootsi mehed leppinud kokku, et ehitavad tammi üle Silmävahe (koht Kihnu väinas)

näpistämä <näpistä, näpistä>
1. näpistama ▪ Tämäl oli siokõ muõᵉd, kui juõnud oli, siis akkas teisi näpistämä Tal oli selline komme, et kui joonud oli, siis akkas teisi näpistama
2. piltl kokku hoidma, kõrvale panema ▪ Kümme rubla lainu oli maksa, mia näpistäsi natuksõ laenulõ Kümme rubla tuli laenu [tagasi] maksta, ma panin natuke laenu jaoks kõrvale

.oidma <oeda, oja>
1. (haardes) kinni pidama, (kuskil) olla laskma; alles hoidma, säilitama ▪ Parama käägä katsn kjõrt lõhku, vassakuga oidn iäst kindi Parema käega katsunud ta jääkirmet lõhkuda, vasakuga hoidnud jääst kinni; Ohjad aga oitku oosta kindi (rahvalaulust) Ohjad aga hoidku hobust kinni; Vadõrid oidsid oma ristilapsõ ligi Vaderid hoidsid oma ristilapse ligidal; Oja oma kodo urtsikud viel Ma hoian oma koduhurtsikut veel (alles) || (kohal või ametis) pidama ▪ Mis sis tast sii oedassõ? Mis tast siis siin hoitakse?
2. hoiduma, (kuskil) püsima; end hoidma ▪ Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti (salka) || tahakohe .oidma tagasi hoidma, ohjeldama ▪ Katsu ennäst tahakohe oeda, põlõ mõtõt ruaᵉsma minnä Katsu end tagasi hoida, pole mõtet kaklema minna || ää .oidma ära hoidma, vältima ▪ Elkur aitaks ühe ulga õnnõtusi ää oeda Helkur aitaks hulga õnnetusi ära hoida
3. kokku hoidma; säästma ▪ Muedu ta oln küll ahnõ, aga suõla ta ei põlõ oidn Muidu ta olnud küll ahne, aga soola ta ei ole [kokku] hoidnud; Käbäd andsid valusad tuld ning sedäsi sai puid kua kogo oeda Käbid andsid valusat tuld ja nii sai ka puid kokku hoida || .oidma .panõma hoiule panema ▪ Sedä täüss ää seüägi, korra proovsi natukõ ühest serväst ning pani oidma Seda [piparkooki] ei täinud ära süüagi, korra proovisin ühest servast ja panin hoiule
4. hüüds ▪ Jumal oitko! Jumal hoidku!; Oh oitko'st! Oh hoidku!; Oja ning kielä ikka sioksõ asja iest! Hoia ja keela ikka sellise asja eest!

pleiss <pleisi, .pleissi> kahe köie- või trossiotsa jätkukoht, kus nende otste keermed on kokku punutud. Vrd .pentsel

.plesmä <.plessi, plessi> pleissima, trossiotsa hargnemise vältimiseks kokku põimima; köit või trossi jätkama ▪ Laevamies piäb plessi mõistma Laevamees peab oskama pleissida; Otsad taris kogo plessi Trossid on vaja kokku pleissida || piltl (viina)raha klappima ▪ Kas plessime ühe pudõli kua või? Kas klapime ühe pudeli ka või?

.poetama <.poeta, .poeta>
1. (nööri otsa) lükkima; räimi suitsutamiseks kolmekaupa kokku siduma ▪ Poeta elmed, pärglid ää Lüki helmed, pärlid nööri otsa; Suagõ räämed poetõt, tuli taris ju saona ahju panna Siduge räimed kiiresti kokku, tuli on vaja ju saunaahju panna; Varssi suamõ kuivi räimi, eit juba poetab Varsti saame kuivatatud räimi, vanaema juba ajab [neid] nöörile
2. (herneid) lüdima ▪ Praegu piäks erni poetatama Praegu peaks laskma herneid poetada

ponima <ponida, poni> kuidagimoodi kokku õmblema, kortsima ▪ Nied põlõ kellegi muõdi, nied riided, ühte viisi ond ponitud kua Nendel riietel pole nägu ega tegu, kuidagimoodi on kokku kortsitud (halvasti õmmeldud); Igävest jaki ää ponin Ta on jaki on väga saamatult kokku õmmelnud

ponimus <ponimusõ, ponimust>
1. saamatult kokku kortsitud riie (nt kleit) ▪ Mia siokõst ponimust pulma selgä ei panõ Mina sellist ponimust pulma selga ei pane
2. ümar punutud pael ▪ Ponimusõ suab ruttu valmis Paela saab ruttu valmis punutud. Vrd punimus

puᵉnt <pundi, .punti> kõnek kamp; punt; kimp ▪ Mjõtu punti teitel pühädes läbi käüs? Mitu kampa teil pühade ajal [majast] läbi käis?; Rahvas oidis mjõtmõssõ punti Rahvas hoidus mitmesse punti; Õngõd ühte punti läin Õnged on puntrasse läinud; Nopi miõlõ kua üks punt lillesi Nopi mulle ka üks kimp lilli || ljõna puᵉnt van linapunt (soetud linapeod keerutati kokku ja pandi 4–5 kaupa punti)

.pühkmed mitm <.pühkmete, .pühkmesi> (kokku pühitud) praht ▪ Vii pühkmed vällä Vii praht välja

.riisma <.riisu, riisu>
1. riisuma ▪ Naesõd riisvad männä ogõ paa alla panna Naised riisuvad männiokkaid paja alla panemiseks || kihti (millegi pealt) kokku koguma, koorima ▪ Riisu piimäl kuõᵉr piält ää Riisu piimal koor pealt ära
2. võrku mööda põhja lohistades piiramispüüki tegema ▪ Angõrju riisma Angerjaid püüdma

.ruaᵉsma2 <.ruasi, ruasi>
1. rassima ▪ Ää ruasig sedäsi tüed rakõnda, tapad oma ää Ära rassi sedasi tööd teha, tapad end ära (tööga); Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Tede nuõrik ruasib igänes tüed tehä Teie noorik rassib palju tööd teha
2. piltl ahnitsema, (kokku) kahmima ▪ Mõni ruasib nda paelu omalõ kui vähädegi suab Mõni ahnitseb endale nii palju, kui vähegi saab

sebimä <sebidä, sebi> sebima, kokku lappama ▪ Aitatõ isäl õngõsi sebidä Teie aitate isal õngi sebida; Kõegõpiält viime mutid sisse, siis akkamõ õngõsi sebimä Kõigepealt viime võrgud merre, siis hakkame õngi kokku panema

tabandama <tabanda, tabanda> tabandusega mõõtes võrku paelutama, võrgulina ja -paela kokku siduma ▪ Kussõ sie meetrine tabandus sai, tahaks kakuami tabandama akata Kuhu see meetrine kepp sai, tahaks kakuami paelutama hakata. Vt tabandus

tite|müts <tite|mütsü, tite|.mütsü> titemüts; riidelappidest kokku õmmeldud müts sülelastele ▪ Poestõ ning tüdrikäte titemütsüd ond teissmuõdi Poiste ja tüdrukute titemütsid on erinevad; Kiärä Jõnn kann titemütsü Käära Jõnn kandnud titemütsi

tubaka|koᵉtt <tubaka|koti, tubaka|.kotti> tubakakott (riidesiiludest kokku õmmeldud ja kaunistatud riideribadest tutiga) ▪ Miestel olid ennemä tubakakotid Meestel olid vanasti tubakakotid

tuulõ|perse <tuulõ|.perse, tuulõ|perset> pika pilve terav ots, mis ulatub üle terve või poole taeva; koht, kus pilved silmapiiril kokku lähevad ▪ Kas tuulõ sjõnna võtab, tuulõ perse üsä all muas? Kas tuule sinna [suunda] võtab, pilve ots on päris all maas?

varisõma <varisõda, varisõ> varisema ▪ Kiviaid maha varisõn, piäb uiõst üles laduma Kiviaed on maha varisenud, peab uuesti üles laduma || kogo varisõma kokku varisema; minestama ▪ Mia ei suass jõstu ühti, mia varisõsi iseenesest kogo Ma ei saanud üldse istuda, ma minestasin iseenesest ära

vihk1 <vihu, .vihku> vihk, kokku seotud sülem ▪ Rugi vihud suavad siotud Rukkivihud saavad seotud; Lapsõd tulad põllalõ vihka sjõduma Lapsed tulevad põllule vihke siduma; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Poolit vihud Poolitatud vihud (väikesed poolitatud vihud katuseõlgedeks); Saevihud Sasivihud; Oksad raiuti ää ning pandi vihkesse Oksad raiuti ära ja pandi vihkudesse