[KES] Kihnu sõnaraamat

kjõduma1 <kjõduda, kio> kiduma; virelema; põdema ▪ Mede vana akkas sellest kjõduma ning lõppis üsä ää Meie vana jäi sellest kiduma ja lõppes päris otsa (jäi viletsaks); Mio aᵉtt kiob juba mjõtu aastad Minu vanaisa põeb juba mitu aastat. Vrd kjõbadlõma

kjõduma2 <kjõduda, kio>
1. kalu (pms räimi) rappima ▪ Räämed piäb ää kjõduma, kui suetsõta tahetassõ Räimed peab ära rappima, kui suitsutada tahetakse || piltl tapma ▪ Mia kio su ää, kui vihalõ narrid Ma tapan su ära, kui sa mu vihale ajad
2. piltl häälitsema ▪ Räim kiob, lubab viel (kui räim rappimisel häält teeb, saab veel saaki)