[KES] Kihnu sõnaraamat

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilm ▪ Kueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõik ▪ Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenima ▪ Tämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaeg ▪ Tüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaeg ▪ Mis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aega ▪ Lehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

idrestämä <idrestä, idrestä>, idretämä <idretä, idretä> idutama ▪ Meil allõs õonad aukus idrestämätä Meil alles kartulid kartulikoopas idutamata

ihu <ihu, ihu>
1. keha, kere ▪ Sie suutäüs viina läks terven ihusõ See suutäis viina läks kõik keresse; Sie panõb tämä ihu üppämä (rahvalaulust) See paneb ta ihu hüppama; Aas ihu imelikuks Ajas ihu imelikuks (erutas seksuaalselt); Must ihu, valgõ särk (mõistatus) Must ihu, valge särk (= lumi maas) || ihu (ning) engegä kõigest väest, jäägitult ▪ Kõik olid ihu ning engegä mängü juurõs Kõik olid ihu ja hingega mängu juures; Lapsõd olõks kua ihuengegä pidulõ läin, aga suass’mtõ Lapsed oleksid ka kõigest hingest peole läinud, aga ei saanud
2. viljaliha, sisu ▪ Õonaihu oli terven ussi auka täüs Kartul oli üleni ussiauke täis; Miolõ mieldiväd koltsõ ihuga õonad Mulle meeldivad kollased kartulid

jahunõ <jahutsõ ~ jahusõ, jahust>
1. jahuga koos ▪ Tappis jahutsõ kotiga vasta seinä Lõi jahuse kotiga vastu seina (kloppis kotti)
2. mure; pehme ▪ Tänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu head jahused kartulid, lagunevad kergesti ära

kaabõl|koi <kaabõl|koi, kaabõl|koid> panipaik purjelaeva või paadi vööris ▪ Panõ kaabõlkoi luuk piäle, iest akkab üle andma Pane kaabelkoi luuk peale, eest hakkab [laine] üle käima; Süestä sie ots kaabõlkoisõ iest ää Viska see köis jalust ära kaabelkoisse; Ies otsas oli kaabõlkois siokõ salv tehtüd, kus õonad siss olid Kaabelkoisse [paadi] ninas oli selline salv tehtud, kus kartulid sees olid. Vrd kaabõl|kaat

.kardul <.kardula, .kardulad> kartul ▪ Tänäve olid meite kardulad terven mardiku täüde Tänavu olid me kartulid mardikaid täiesti täis

.kelder <.keldri, .keldert> kelder ▪ Mede kelder piäks üläl mäe piäl olõma, egä keväde tulõb lumõ vesi sisse Meie kelder peaks ülal künka peal olema, siin tuleb igal kevadel lumevesi sisse; Meitel mahtuvad kõik õonad keldri Meil mahuvad kõik kartulid keldrisse ära

kupatama2 <kupatada, kupata> kupatama; keetma ▪ Suaga õonad kupatõt kua? Kas kartulid saavad juba keenuks?; Kupatamõ kuastu ning õuni ning panõmõ kuaᵉla segä kua Keedame kapsaid ja kartuleid ja paneme ka kaalikaid sekka

.kurnama <kurnata, .kurna> kurnama, läbi kurna laskma ▪ Õonad suavad pehmes, kurna vesi piält ää Kartulid saavad pehmeks [keenud], kurna vesi pealt ära; Piim kurnati vällä Piim kurnati ära

külm <külmä, .külmä>
1. omds külm ▪ Oli külm jõlm Oli külm ilm; Suᵉpp soojõn paelu param kui külmen Supp on soojalt palju parem kui külmalt; Taevas selge, lähäb külmäle Taevas selge, [ilm] läheb külmaks; Mis tiäb koer näljäst ning laps külmäst (vns) Mis teab koer näljast ja laps külmast (lapse külm ja koera nälg on üks)
2. nimis külmus; pakane ▪ Esimese külmägä tieb ümmärgusi kjõrrõ tükkä nagu kapa põhju Esimese külmaga teeb merre ümmargusi kirsjäätükke nagu kapapõhju || (külmakahjustusest) ▪ Õunad külmä võetud Kartulid on külma võetud; Külm võtab njao ää Külm võtab näo ära

laguma <laguda, lao ~ lagu>
1. lagunema, katki minema ▪ Aeda katus lagun Aidakatus on lagunenud; Oli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Oli kaua tormine, nüüd on kõik püünised lagunenud; Suu oli terven lagun Suu oli tervenisti lagunenud (st hambad katki) || lõhenema, pragunema ▪ Õuõs tuulõ käe ei seüä, suu laob ää Õues tuule käes ei sööda, tuulest hakkavad huuled lõhenema
2. (keetes) lagunema ▪ Tänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu on head muredad kartulid, lagunevad kergesti ära
3. (sulamisest) pudedaks muutuma ▪ Mehed arvavad mere varsti ää laguvad Mehed arvavad, et merejää hakkab varssi lagunema; Meri liigub juba, akkab laguma Meri liigub juba, [jää] hakkab lagunema

loᵉmp1 <lombi, .lompi> klomp; tükk ▪ Sioksõd mehised õmbu õonad nagu suhkru lombid Nii suured õunad nagu suhkrupead; Õonad üsä nao rasva lombid Kartulid on päris nagu rasvaklombid

lüüt <lüüdi, .lüüti> puru, praht ▪ Õonad tänäve üsä lüüdid Kartulid on tänavu nagu purud (väga väikesed); Kui paelu lüüti sängüs ond Küll on voodis palju [õle]puru

.mahtuma <.mahtuda, mahu ~ .mahtu> mahtuma ▪ Meil mahtuvad kõik õonad keldri Meil mahuvad kõik kartulid keldrisse; Nied iäd suurõd suapad, kolm puari sukkõ mahub sisse Need on head suured saapad, kolm paari sukki mahub sisse; Kotid silmini täüde, nendesse enäm ei mahtu Kotid on ääreni täis, nendesse enam ei mahu

mädä <mää, mädä> omds mäda(nenud), pehkinud; riknenud ▪ Määd õonad taota põtipangissõ Mädanenud kartulid loobi seapange; Räämed määd, piäb sisse süestmä Räimed on mädad, peab [tagasi] merre viskama; Ühte ond mädä sii Taani riikis piltl Miski on mäda siin Taani riigis || lagunenud, püdel ▪ Mädä iä Lagunenud jää

.pehme <.pehme, .pehmed>
1. pehme; sile ▪ Rugiterä allõs pehme Rukkitera on alles pehme (valmimata); Õonad suavad pehmess, kurna vesi piält ää Kartulid saavad pehmeks [keenud], kurna vesi pealt ära; Karduliga leib seesäb kauõmini pehme Kartulileib seisab kauem pehme; Jõlusad pehmed ning soojad kjõndad Ilusad pehmed ja soojad kindad
2. suhteliselt soe, mahe (ilm) ▪ Pehme jõlm Pehme ilm; Pehme tali Pehme talv

.raimis|raud <.raimis|rava, .raimis|.rauda>
1. kapsaraud ▪ Mia raisi luõmõlõ umikuks õonad ning piedilehed raimisravaga pieneks Ma raiusin loomadele hommikuks kartulid ja peedilehed kapsarauaga peeneks. Vt raiutõs|raud
2. ahing ▪ Tuõksõlõ mindi üese raimisravaga angõrju raima Tulusele mindi öösel ahinguga angerjaid püüdma

ribi|pilv <ribi|pilve, ribi|.pilve> kiudrünkpilv ▪ Kui ribipilved ond taevas, tulõb õonad maha panna Kui ribipilved on taevas, tuleb kartulid maha panna (et head saaki saaks)

.rõhkjas <.rõhkja, .rõhkjad> pooltoores, poolkeenud ▪ Õonad allõs rõhkjad, lasõ viel kiedä Kartulid on alles poolkeenud, lase veel keeda. Vrd .rõmpsjas; rõmõ

.rõmpsjas <.rõmpsja, .rõmpsjad> krõmpsuv; pooltoores ▪ Õonad allõs rõmpsjad Kartulid on alles pooltoored. Vrd .rõhkjas; rõmõ

rõmõ <rõmõda, rõmõdad> poolkeenud (juurviljast) ▪ Õonad allõs rõmõdad, lasõ viel terä aega kiedä Kartulid on alles poolkeenud, lase veel natuke aega keeda. Vrd .rõhkjas; .rõmpsjas

terä2 <terä, terät ~ terä>
1. (teravilja) iva; seeme ▪ Rugi terä allõs pehme Rukkitera on alles pehme; Oli nähä puõlikusi vilja teräsi ning kesti Oli näha poolikuid viljateri ja kesti; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Kartulid olid sihukesed nagu herneterad või oad; Vili külmä võetud, teräd piimäl Vili on külmavõetud, terad on piimal
2. tera, väike osake ▪ Kuõᵉr juba teräs, varssi lähäb kogo Koorel on juba terad sees, varsti läheb kokku (võitegemisel)
3. piltl natuke, ivake, väheke ▪ Mis sest teräst testele viiä suab Mis sellest natukesest teistele viia saab; Mia suass mitte terät Ma ei saanud mitte ivakestki (mitte midagi); Ühe terä aa iest oli sii Ivakese aja eest oli ta [veel] siin; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp väheke soolane; Uõta'nd terä viel! Oota nüüd natuke veel!

.tihtimini tihedamalt ▪ Karduhvlid pannassõ nüüd tihtimini vaossõ Kartulid pannakse nüüd tihedamalt vakku

tuli <tulõ, tuld>
1. tuli, leegiga põlemine ▪ Panõ ora tulõ ning aa palavaks Pane ora tulle ja aja kuumaks; Aa viel tuld paa alla Aja veel tuld paja alla (pane puid); Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki – kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida – keel läheb villi; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || tulõl, tulõlt, tulõlõ tulel, tulelt, tulele (keemas, keemast, keema) ▪ Paad ond juba tulõl Pajad on juba tulel; Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Mia pani õonad tulõlõ Ma panin kartulid tulele
2. mingi valgusallika tuli ▪ Naabritõl oli allõs tuli üläl Naabritel oli alles tuli ülal (toas); Jõululaupa piäb tuli terve üe põlõma Jõululaupäeval peab tuli terve öö põlema; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majakatuli

tuõrõs <.tuõrõ, tuõrõst>
1. toores, küpsemata; valmimata ▪ Õonad ei sünnü tuõrna seüä Kartulid ei kõlba toorelt süüa; Pähkläd olid üsä tuõrõn ää korjatud Pähklid olid valmimata ära korjatud || .tuõrõ .oidma piltl elusana hoidma ▪ Piäd tüese minemä, kudas muedu oma tuõrõ ojad Pead tööle minema, kuidas sa muidu endal elu sees hoiad
2. toores, kuivamata ▪ Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid läheb [kütteks] palju vähem kui tooreid
3. toores, töötlemata ▪ Tuõrõs kala tehe viiki Toores kala põhjustavat paelussi; Päevä tuõrõst liha täüs, üese tühjä tuult täüs (mõistatus) Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis (= sukk)

tänü|pühä <tänü|pühä, tänü|pühä> van lõikustänupüha (oktoobri 2. pühapäev) ▪ Tänüpühäss viidi õonad ning porgandid kiriku, aga nüüdsel aal ond sie kommõ Kihnust kadun Tänupühal viidi kartulid ja porgandid kirikusse, aga nüüdsel ajal on see komme Kihnust kadunud. Vrd .lõikus|pühä

uba <uba ~ ua, uba> uba; põlduba (Faba bona) ▪ Vastlapäe kiedetässe ua suppi ning siasõrgu Vastlapäeval keedetakse oasuppi ja seajalgu; Tuõ sõelaga ubõ kua supissõ Too sõelaga ube ka supi sisse; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Sellised kartulid olid nagu herneterad või oad || suurõd ubad põldoad || türgi uba aeduba ▪ Kuevaga kasusid türgi ubad üsä pissiksed Kuiva ilmaga jäid aedoad päris väikeseks

vagu <vao, vagu> vagu ▪ Adraga aetassõ sisse vaod, õonad pannassõ vaossõ ja aetassõ umpsõks jälle Adraga aetakse vaod sisse, kartulid pannakse vakku ja aetakse jälle kinni; Mies künnäb üed ning pääväd, aga vagu sisse ei jäe (mõistatus) Mees künnab ööd ja päevad, aga vagu sisse ei jää (= meresõit) || rukki|vagu vagu talirukkipõllul liigvee äravooluks

õun <õona, .õuna> van kartul ▪ Õonad õitsõvad eenäkuuss Kartulid õitsevad juulikuus; Testel kõikõl õonad katkutud, meil ikka allõs katkmata Teistel kõikidel on kartulid rohitud, meil ikka alles rohimata; Egä sügüse suab lögäste riietega põllal oldud ning õuni võetud Igal sügisel saab poriste riietega põllul oldud ja kartuleid võetud; Kiedetässe kala-õuni Keedetakse kala ja kartulit (kartulite peal aurutatud kalu)