[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

aeg <aa, .aega>
1. ajalõik; teatud periood; ilmKueva aaga ond iä einä tehä Kuiva ajaga on hea heina teha; Vanal aal käüdi mõisõs tiol Vanal ajal käidi mõisas teol; Tämäl ollõ ikka rutt aeg Tal olevat ikka kiire aeg; Mia oli parajutõ kois pitkes, kui sündüs kieväks aaks Ma olin parajasti kois pikali, kui algas torm; Läks lendäväks aaks Läks tormiks
2. kasutada olev aeg, ettenähtud ajalõikRängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ aega ändä aogu piäle panna piltl Rahmelda iga päev sedasi, et ei ole aega hända augu peale panna; Ei sua enäm aega anda Ei saa enam aega anda || .aega .tienmä aega teenimaTämä oli sõjaväes aega tienmes Ta oli sõjaväes aega teenimas
3. ajahetk, moment; tähtaegTüe olga õigõd aega tehtüd Töö olgu õigeks ajaks tehtud; Õonad tulõb õigõ aaga maha panna, siis ei ussita naa paelu ää Kartulid tuleb õigel ajal maha panna, siis ei ussita nii palju ära (traatuss ei tule sisse) || kellaaegMis kellu aast ta ljõnna lähäb? Mis kellast ta Pärnusse läheb? || oma .aegaLehm tahab oma aega lüpsä Lehm tahab omal ajal lüpsta (kindlatel kellaaegadel)

idrestämä <idrestä, idrestä>, idretämä <idretä, idretä> idutamaMeil allõs õonad aukus idrestämätä Meil alles kartulid kartulikoopas idutamata

ihu <ihu, ihu>
1. keha, kereSie suutäüs viina läks terven ihusõ See suutäis viina läks kõik keresse; Sie panõb tämä ihu üppämä (rahvalaulust) See paneb ta ihu hüppama; Aas ihu imelikuks Ajas ihu imelikuks (erutas seksuaalselt); Must ihu, valgõ särk (mõistatus) Must ihu, valge särk (= lumi maas) || ihu (ning) engegä kõigest väest, jäägitultKõik olid ihu ning engegä mängü juurõs Kõik olid ihu ja hingega mängu juures; Lapsõd olõks kua ihuengegä pidulõ läin, aga suass’mtõ Lapsed oleksid ka kõigest hingest peole läinud, aga ei saanud
2. viljaliha, sisuÕonaihu oli terven ussi auka täüs Kartul oli üleni ussiauke täis; Miolõ mieldiväd koltsõ ihuga õonad Mulle meeldivad kollased kartulid

jahunõ <jahutsõ ~ jahusõ, jahust>
1. jahuga koosTappis jahutsõ kotiga vasta seinä Lõi jahuse kotiga vastu seina (kloppis kotti)
2. mure; pehmeTänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu head jahused kartulid, lagunevad kergesti ära

kaabõl|koi <kaabõl|koi, kaabõl|koid> panipaik purjelaeva või paadi vöörisPanõ kaabõlkoi luuk piäle, iest akkab üle andma Pane kaabelkoi luuk peale, eest hakkab [laine] üle käima; Süestä sie ots kaabõlkoisõ iest ää Viska see köis jalust ära kaabelkoisse; Ies otsas oli kaabõlkois siokõ salv tehtüd, kus õonad siss olid Kaabelkoisse [paadi] ninas oli selline salv tehtud, kus kartulid sees olid. Vrd kaabõl|kaat

.kardul <.kardula, .kardulad> kartulTänäve olid meite kardulad terven mardiku täüde Tänavu olid me kartulid mardikaid täiesti täis

.kelder <.keldri, .keldert> kelderMede kelder piäks üläl mäe piäl olõma, egä keväde tulõb lumõ vesi sisse Meie kelder peaks ülal künka peal olema, siin tuleb igal kevadel lumevesi sisse; Meitel mahtuvad kõik õonad keldri Meil mahuvad kõik kartulid keldrisse ära

kupatama2 <kupatada, kupata> kupatama; keetmaSuaga õonad kupatõt kua? Kas kartulid saavad juba keenuks?; Kupatamõ kuastu ning õuni ning panõmõ kuaᵉla segä kua Keedame kapsaid ja kartuleid ja paneme ka kaalikaid sekka

.kurnama <kurnata, .kurna> kurnama, läbi kurna laskmaÕonad suavad pehmes, kurna vesi piält ää Kartulid saavad pehmeks [keenud], kurna vesi pealt ära; Piim kurnati vällä Piim kurnati ära

külm <külmä, .külmä>
1. omds külmOli külm jõlm Oli külm ilm; Suᵉpp soojõn paelu param kui külmen Supp on soojalt palju parem kui külmalt; Taevas selge, lähäb külmäle Taevas selge, [ilm] läheb külmaks; Mis tiäb koer näljäst ning laps külmäst (vns) Mis teab koer näljast ja laps külmast (lapse külm ja koera nälg on üks)
2. nimis külmus; pakaneEsimese külmägä tieb ümmärgusi kjõrrõ tükkä nagu kapa põhju Esimese külmaga teeb merre ümmargusi kirsjäätükke nagu kapapõhju || (külmakahjustusest)Õunad külmä võetud Kartulid on külma võetud; Külm võtab njao ää Külm võtab näo ära

laguma <laguda, lao ~ lagu>
1. lagunema, katki minemaAeda katus lagun Aidakatus on lagunenud; Oli pitk puhõ, nüüd püüsed terven lagun Oli kaua tormine, nüüd on kõik püünised lagunenud; Suu oli terven lagun Suu oli tervenisti lagunenud (st hambad katki) || lõhenema, pragunemaÕuõs tuulõ käe ei seüä, suu laob ää Õues tuule käes ei sööda, tuulest hakkavad huuled lõhenema
2. (keetes) lagunemaTänäve iäd jahusõd õonad, laguvad kergest ää Tänavu on head muredad kartulid, lagunevad kergesti ära
3. (sulamisest) pudedaks muutumaMehed arvavad mere varsti ää laguvad Mehed arvavad, et merejää hakkab varssi lagunema; Meri liigub juba, akkab laguma Meri liigub juba, [jää] hakkab lagunema

loᵉmp1 <lombi, .lompi> klomp; tükkSioksõd mehised õmbu õonad nagu suhkru lombid Nii suured õunad nagu suhkrupead; Õonad üsä nao rasva lombid Kartulid on päris nagu rasvaklombid

lüüt <lüüdi, .lüüti> puru, prahtÕonad tänäve üsä lüüdid Kartulid on tänavu nagu purud (väga väikesed); Kui paelu lüüti sängüs ond Küll on voodis palju [õle]puru

.mahtuma <.mahtuda, mahu ~ .mahtu> mahtumaMeil mahtuvad kõik õonad keldri Meil mahuvad kõik kartulid keldrisse; Nied iäd suurõd suapad, kolm puari sukkõ mahub sisse Need on head suured saapad, kolm paari sukki mahub sisse; Kotid silmini täüde, nendesse enäm ei mahtu Kotid on ääreni täis, nendesse enam ei mahu

mädä <mää, mädä> omds mäda(nenud), pehkinud; riknenudMääd õonad taota põtipangissõ Mädanenud kartulid loobi seapange; Räämed määd, piäb sisse süestmä Räimed on mädad, peab [tagasi] merre viskama; Ühte ond mädä sii Taani riikis piltl Miski on mäda siin Taani riigis || lagunenud, püdelMädä iä Lagunenud jää

.pehme <.pehme, .pehmed>
1. pehme; sileRugiterä allõs pehme Rukkitera on alles pehme (valmimata); Õonad suavad pehmess, kurna vesi piält ää Kartulid saavad pehmeks [keenud], kurna vesi pealt ära; Karduliga leib seesäb kauõmini pehme Kartulileib seisab kauem pehme; Jõlusad pehmed ning soojad kjõndad Ilusad pehmed ja soojad kindad
2. suhteliselt soe, mahe (ilm)Pehme jõlm Pehme ilm; Pehme tali Pehme talv

.raimis|raud <.raimis|rava, .raimis|.rauda>
1. kapsaraudMia raisi luõmõlõ umikuks õonad ning piedilehed raimisravaga pieneks Ma raiusin loomadele hommikuks kartulid ja peedilehed kapsarauaga peeneks. Vt raiutõs|raud
2. ahingTuõksõlõ mindi üese raimisravaga angõrju raima Tulusele mindi öösel ahinguga angerjaid püüdma

ribi|pilv <ribi|pilve, ribi|.pilve> kiudrünkpilvKui ribipilved ond taevas, tulõb õonad maha panna Kui ribipilved on taevas, tuleb kartulid maha panna (et head saaki saaks)

.rõhkjas <.rõhkja, .rõhkjad> pooltoores, poolkeenudÕonad allõs rõhkjad, lasõ viel kiedä Kartulid on alles poolkeenud, lase veel keeda. Vrd .rõmpsjas; rõmõ

.rõmpsjas <.rõmpsja, .rõmpsjad> krõmpsuv; pooltooresÕonad allõs rõmpsjad Kartulid on alles pooltoored. Vrd .rõhkjas; rõmõ

rõmõ <rõmõda, rõmõdad> poolkeenud (juurviljast)Õonad allõs rõmõdad, lasõ viel terä aega kiedä Kartulid on alles poolkeenud, lase veel natuke aega keeda. Vrd .rõhkjas; .rõmpsjas

terä2 <terä, terät ~ terä>
1. (teravilja) iva; seemeRugi terä allõs pehme Rukkitera on alles pehme; Oli nähä puõlikusi vilja teräsi ning kesti Oli näha poolikuid viljateri ja kesti; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Kartulid olid sihukesed nagu herneterad või oad; Vili külmä võetud, teräd piimäl Vili on külmavõetud, terad on piimal
2. tera, väike osakeKuõᵉr juba teräs, varssi lähäb kogo Koorel on juba terad sees, varsti läheb kokku (võitegemisel)
3. piltl natuke, ivake, vähekeMis sest teräst testele viiä suab Mis sellest natukesest teistele viia saab; Mia suass mitte terät Ma ei saanud mitte ivakestki (mitte midagi); Ühe terä aa iest oli sii Ivakese aja eest oli ta [veel] siin; Sellekorra sai suᵉpp terä suõlanõ Seekord sai supp väheke soolane; Uõta'nd terä viel! Oota nüüd natuke veel!

.tihtimini tihedamaltKarduhvlid pannassõ nüüd tihtimini vaossõ Kartulid pannakse nüüd tihedamalt vakku

tuli <tulõ, tuld>
1. tuli, leegiga põleminePanõ ora tulõ ning aa palavaks Pane ora tulle ja aja kuumaks; Aa viel tuld paa alla Aja veel tuld paja alla (pane puid); Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki – kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida – keel läheb villi; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || tulõl, tulõlt, tulõlõ tulel, tulelt, tulele (keemas, keemast, keema)Paad ond juba tulõl Pajad on juba tulel; Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Mia pani õonad tulõlõ Ma panin kartulid tulele
2. mingi valgusallika tuliNaabritõl oli allõs tuli üläl Naabritel oli alles tuli ülal (toas); Jõululaupa piäb tuli terve üe põlõma Jõululaupäeval peab tuli terve öö põlema; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majakatuli

tuõrõs <.tuõrõ, tuõrõst>
1. toores, küpsemata; valmimataÕonad ei sünnü tuõrna seüä Kartulid ei kõlba toorelt süüa; Pähkläd olid üsä tuõrõn ää korjatud Pähklid olid valmimata ära korjatud || .tuõrõ .oidma piltl elusana hoidmaPiäd tüese minemä, kudas muedu oma tuõrõ ojad Pead tööle minema, kuidas sa muidu endal elu sees hoiad
2. toores, kuivamataKuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid läheb [kütteks] palju vähem kui tooreid
3. toores, töötlemataTuõrõs kala tehe viiki Toores kala põhjustavat paelussi; Päevä tuõrõst liha täüs, üese tühjä tuult täüs (mõistatus) Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis (= sukk)

tänü|pühä <tänü|pühä, tänü|pühä> van lõikustänupüha (oktoobri 2. pühapäev)Tänüpühäss viidi õonad ning porgandid kiriku, aga nüüdsel aal ond sie kommõ Kihnust kadun Tänupühal viidi kartulid ja porgandid kirikusse, aga nüüdsel ajal on see komme Kihnust kadunud. Vrd .lõikus|pühä

uba <uba ~ ua, uba> uba; põlduba (Faba bona) ▪ Vastlapäe kiedetässe ua suppi ning siasõrgu Vastlapäeval keedetakse oasuppi ja seajalgu; Tuõ sõelaga ubõ kua supissõ Too sõelaga ube ka supi sisse; Sioksõd karduhvlid olid nagu erne teräd või ubad Sellised kartulid olid nagu herneterad või oad || suurõd ubad põldoad || türgi uba aedubaKuevaga kasusid türgi ubad üsä pissiksed Kuiva ilmaga jäid aedoad päris väikeseks

vagu <vao, vagu> vaguAdraga aetassõ sisse vaod, õonad pannassõ vaossõ ja aetassõ umpsõks jälle Adraga aetakse vaod sisse, kartulid pannakse vakku ja aetakse jälle kinni; Mies künnäb üed ning pääväd, aga vagu sisse ei jäe (mõistatus) Mees künnab ööd ja päevad, aga vagu sisse ei jää (= meresõit) || rukki|vagu vagu talirukkipõllul liigvee äravooluks

õun <õona, .õuna> van kartulÕonad õitsõvad eenäkuuss Kartulid õitsevad juulikuus; Testel kõikõl õonad katkutud, meil ikka allõs katkmata Teistel kõikidel on kartulid rohitud, meil ikka alles rohimata; Egä sügüse suab lögäste riietega põllal oldud ning õuni võetud Igal sügisel saab poriste riietega põllul oldud ja kartuleid võetud; Kiedetässe kala-õuni Keedetakse kala ja kartulit (kartulite peal aurutatud kalu)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur