[KES] Kihnu sõnaraamat

karima <.karju, karju> karjuma, kõvasti kisama (ka loomade ja lindude häälitsemisest); nutma ▪ Varõsõd karivad puudõ latvõs Varesed karjuvad puulatvades; Lapsõd rahutumad, ei maga üese, muutku karivad Lapsed on rahutud, öösel ei maga, muudkui nutavad; Ei tohe laska lastõl sedäsi karju Ei tohi lasta lastel niiviisi kisada; Siis akkasi abi karima Siis hakkasin appi karjuma. Vt .karjuma