Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
e.lektrik <e.lektriku, e.lektrikud> uus taevasinine ▪ Mia värvsi kapõtatõ jaos natukõ elektrikud, sie tieb kapõtad ikka jõlusaks ning jõrguks Ma värvisin sokkide jaoks muist lõnga taevasiniseks, see teeb sokid ikka ilusaks ja erguks
kand1 <kanna, .kanda>
1. jalakand ▪ Assi jala kannaga naela otsa Astusin jalakannaga naela otsa (naela kanda); Lagun kapõtad olid jalgõs, kannad paljad Katkised sokid olid jalas, kannad paljad || jalanõu, soki või suka osa ▪ Suka kand Sukakand || .kanda taha panõma raiskama ▪ Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Küll pojad raiskavad isa raha ära
2. eseme osa, alus või lõpuots ▪ Ennemä pandi tävi kanna alla õbõraha Varem pandi täävikanna alla hõberaha; Kjõrvõ kand Kirvekand (kirve varrepoolne osa koos silmaga); Vikati kand Vikatikand (löe sisse passitatud vikati tagumine osa)
3. aas, kõrv ▪ Kaelarahasi tehti vanadõ surdõ õbõmüntest, nendele tehti kannad taha Kaelarahasid tehti vanadest suurtest hõbemüntidest, neile tehti kannad taha
kapõtas <kapõta, kapõtad> (meeste) villane sokk ▪ Panõ'nd vjõltsõd kapõtad jalga, külm juba ju Pane nüüd villased sokid jalga, ilm ju külm juba; Mia kuõ kolmandasi kapõti juba Ma koon juba kolmandaid sokke; Lagun kapõtad olid jalgõs, kannad paljad Katkised sokid olid jalas, kannad paljad; Ming'mte kapõtis õuõ! Ära mine sokis õue!
kolmõ|korinõ <kolmõ|koritsõ, kolmõ|korist> kolmekordne ▪ Kolmõkorisõ lõngaga suab sioksõd rambad kapõtad, egävesed puraskid Kolmekordse lõngaga saab sellised jämedad sokid, igavesed rohmakad
.nõrguma <.nõrguda, .nõrgun> nõrguma; tahenema ▪ Panõ liha keppe piäle nõrguma Pane liha keppide peale nõrguma; Panõ kapõtad vällä nõrguma Pane sokid õue nõrguma
paluma <paluda, palu> paluma ▪ Mia palusi mammat, et aitaks miol kapõtad ää lõpõta Ma palusin vanaema, et ta aitaks mul sokid lõpuni kududa; Kui mõnda suaja tahetassõ, siis pidäde viisakalt paluma Kui midagi saada tahetakse, siis tulevat viisakalt paluda
puraski <puraski, puraskid> purakas ▪ Endised mutid põlõ asjad kedägid, va jämedäd puraskid, ljõnad nao naestõ põllõd Vanad võrgud pole midagi asjad, va jämedad purakad, võrgulinad nagu naiste põlled; Kolmõkorisõ lõngaga suab sioksõd rambad kapõtad, egävesed puraskid Kolmekordse lõngaga saab sellised viletsad sokid, igavesed purakad
.suapa|kapõtas <.suapa|kapõta, .suapa|kapõtad> (meeste) villane sokk (peenema koega, et mahuks kinga sisse) ▪ Suapakapõtad piäväd ette parajast kuõtud olõma Villased sokid peavad väga parajalt kootud olema
tallutama <talluta, talluta> uut tallaosa kuduma sokkidele või sukkadele ▪ Nied kapõtad muedu enäm sünnügid, kui piäb ää tallutama Need sokid muidu enam ei kõlbagi, kui peab uue tallaosa kuduma
.vjõlnõ <.vjõltsõ, vjõllast; mitm om .vjõltsõtõ ~ vjõllastõ> villane ▪ Vjõltsõd kapõtad ruttu jalga Villased sokid ruttu jalga; Vjõltsõ viha läks uavassõ Villase viha läks haavasse (villase lõnga mustus läks haava sisse ja tekkis põletik); Tüdrikätel olid piiniksed vjõltsõd rätikud kaelõs Tüdrukutel olid peenvillased rätikud kaelas; Nahknõ roᵉtt, kaks vjõllast ändä (mõistatus) Nahast rott, kaks villast hända (= nahast tubakakott)