[KES] Kihnu sõnaraamat

igänes palju, rohkesti ▪ Igänes olid kua kalu suan Nad olid ka väga palju kalu saanud; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha || ▪ Ond ju igänes asi kiita hlv Kah nüüd suur asi, mida kiita

kah.vo^emm <kavommi, kah.vommi> maius, hõrgutis ▪ Kui naesõd ljõnnast tulid, oli miestel kõiksugu kah.vommid valmis tehtud Kui naised linnast tulid, olid meestel igasugused hõrgutised valmis tehtud

kjõdap <kjõdapi, kjõdapid> kanepilind (Acanthis cannabina) ▪ Kjõdapid, neid kua kahtõ sorti, ühed ond sioksõd punasõmatõ, teesed kollakamatõ suᵉlgõga Kanepilinnud, neid on kah kaht sorti, ühed on sellised punasemate, teised kollakamate sulgedega; Kjõdapid lendväd parvõs Kanepilinnud lendavad parves

piä <piä, piäd>
1. (inimese) pea; juuksed ▪ Mede kambõr nda madal, et ulatub piägä vasta lagõ Meie tuba on nii madal, et [mees] ulatub peaga vastu lage; Soe'nd oma piä ää, juusõd segämini piäs Kammi nüüd oma pea ära, juuksed sassis peas; Nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Nuiamees näinud põlvenukki, arvanud selle hülgepea olevat ja virutanud nuiaga (hülgepüügil) || pähä, piäs, piäst pähe, peas, peast (ka rõivastumisel) ▪ Valu lei pähä Valu lõi pähe; Kjõndad käde ning müts pähä, ennemä õuõ ei lähä Kindad kätte ja müts pähe, enne õue ei lähe; Olõs nied lõuad sia piäs, nied süeks sjõtta kua (knk) Oleks need lõuad sea peas, need sööksid sitta kah; Võta obosõl päitsed piäst ää Võta hobusel päitsed peast ära || piäd .oᵉtsma juustest täisid otsima ▪ Akka mio piäd oᵉtsma Hakka mu juustest täisid otsima || pähä .akkama purju tegema ▪ Ette kangõ õlut, kui korra juõd, otsõ akkab pähä Väga kange õlu, kui janu jood, hakkab kohe pähe
2. (vilja)pea ▪ Ennemä pandi lapsõd kuõrma tagant viljapäid noᵉpma Vanasti pandi lapsed koorma tagant viljapäid noppima; Odra piäsi oli kõegõ ullõm korjata Odrapäid oli kõige hullem korjata
3. (paadi) üla- või esiosa ▪ Vokk tävi piäs kindi Fokk on täävi ülemises otsas kinni; Puadi piä igänes püstü, taga paelu raskust Paadi esiosa on väga püsti, taga on palju raskust
4. (noa)pea, käepide ▪ Kasõ pahast suab torõda nua piä Kasepahast saab toreda noapea; Vjõnna piä piäb tugevast puust olõma Vinnapea peab tugevast puust olema
5. piltl kolmnurgakujuline märk tikandil ▪ Käüste kirjutusõl ond egä lapi vahel piä Käiste tikandil on iga laugu vahel pea (annab energiat) || kahe|.kordnõ piä käiste tikand (tulemärk, mis hoiab õnnetuse ära)
6. teatud seisundis olles (väljendatud seestütleva käändega) ▪ Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesena sai sageli ketast mängitud; Kätkü kiikus sama iäste kui uiõst piäst Kätki kiikus sama hästi kui uuest peast (uuena); Rumalast piäst sai minnä Rumalast peast läksin (rumal olin, et läksin)

.üüdmä <.üüdä, üiä> hüüdma, hõikama; kutsuma ▪ Ää üüdüg enäm ühti, mia kuulsi juba küll Ära hüüa enam ühti, ma juba kuulsin küll; Ülal oli ümmärgunõ puu, sie üüti raja Ülal oli ümmargune puu, seda kutsuti raaks (laevas) || üüdä-aada pole suurem asi ▪ Ond kua üks asi üüdä-aada (knk) On kah asi hüüda-ajada (pole asi, millest rääkida)