[KES] Kihnu sõnaraamat

kaegas <.kaika, kaegast, mitm os .kaiku>
1. kaigas, toigas ▪ Seenä iärsed kaiku täüde Seinaäärsed on kaikaid täis; Küll tulõks kaegast anda Küll tuleks talle kaigast anda (kolki anda); Raiu nied kaikad tulõpuudõks Raiu need kaikad tulepuudeks
2. töövahend; mingil otstarbel kasutatud kepp ▪ Nuõda kaegas Noodakaigas; Egä jumala õhta üks rüege ning kaegastõ kolin Igal jumala õhtul üks karjumine ja [kurni]kaigaste kolin (laste kurnimängust)