[KES] Kihnu sõnaraamat

kaamandama <kaamanda, kaamanda>
1. kamandama, käsutama ▪ Mede nuõrik igänes kangõ kaamandama Meie noorik on väga kange kamandama
2. talitama, toimetama; korraldama ▪ Rautkäsi ikka kaamandab, tämä ikka nagu nuõriku selsiline Isamees ikka korraldab, on ta ju nagu pruudi saatja ikka (pulmakommetest). Vt kamandama