[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

all|puõl allpoolNaabritüdrik õppis miost mõnõd klassid allpuõl Naabritüdruk õppis minust mõni klass allpool (oli mõni klass järel); Sie ond allpuõl ülemisi pilvi See on allpool ülemisi pilvi

armastama <armasta, armasta> armastamaNied armastasid ühteteist juba nuõrõst piäst Nad armastasid teineteist juba noorest peast

ies
1. määrs ees(pool); esiküljelObo üsä vahul ies Hobune üsna vahus ees; Uata, kas lehmäl ond mõnda ies ve, rüegib sedäsi et Vaata, kas lehmal midagi [söögiks] ees ka on, röögib sedasi et; Ennemä olid püksel püeräd ies Vanasti olid pükstel pöörad ees; Abielunaesõl piäb ikka põll ies olõma Abielunaisel peab ikka põll ees olema; Ülgeküttel olid ennemä tahmaga miäritüd luasid mere piäl ies Hülgeküttidel olid vanasti merel tahmaga määritud klaasid ees (päikese varjuks) || jalus, tüliksMia ei põlõ teitel ies Mina ei ole teil ees
2. tagas (millegi) ees, eesotsasPeigmies peiupoesiga sõitsid oostõga pulmarongi ies Peigmees peiupoisiga sõitsid hobustega pulmarongi ees; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majaka tuli; Oli siokõ õhta ies aeg Oli selline õhtueelne aeg

ise2
1. määrs ise, iseseisvaltEnnemä puõdis olõss mitte ning siis pidi egäüks ise tegemä Varem poes ei olnud ja siis pidi igaüks ise tegema (leiba); Vana-Mihkel jõstutas ise metsä Vana-Mihkel istutas ise metsa || tegelikult; iseenesestKui tüeriistalõ märk piäle tehti, pidi sie ise kua jõlusast tehtüd olõma Kui tööriistale [pere]märk peale tehti, siis pidi see ise ka ilusasti tehtud olema
2. omds (täiendina ei käändu) omaette; eraldi (olev)Te'ka ise leibes ve? Kas te olete ikka eraldi leivas või?; Mede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored vihastasid ja läksid kumbki omaette leiba || lisaks, peale selleÕdõdõlõ egä ühele kaks puari sukkõ, ise viel ühed Õdedele igaühele kaks paari sukki, lisaks veel ühed

jugama <jugada, juga> kiirustades minema, tõttamaPanid vasta õhtat jugama Kiirustasid vastu õhtut minema

jõlmatu tohutu, väga suurKäristäsid ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ sisse Käristasid ankruga mu võrgu sisse ilmatu suure augu; Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks [hüljes] oli nagu vaat, tohutu suur keha tuli paadi taga [vee] peale. Vrd jõlma2

.kjõsma2 ~ .kjõskma <.kjõsku, kjõsu; lihtmin .kjõssi; nud-kesks kjõsn>
1. kiskuma; tõmbama, tirimaMua tuul kjõsub paod lahti Maatuul kisub [merejää] praod lahti; Kahe-kolmõ puadi vahel kjõssimõ puadi üles Kahe-kolme paadi vahel tirisime paadi üles (merepõhjast); Vai nda viksist muass, et jõva'mtõ vällä kjõsku Vai on nii tugevasti maa sees, et ei jõuagi välja tirida; Naesõd läksid laidu madaru kjõsma Naised läksid laiule madaraid kiskuma (korjama) || naerda .kjõsma naeru kihistamaKõik tulid nüüd nurkõ tagant paᵉsmõst vällä ning kjõssid naerda Kõik tulid nüüd nurga tagant passimast välja ja kihistasid naerda
2. puutuma; näppimaEmä kudumisõ asju ää kjõskõ, lapsõd Ema kudumise asju ärge, lapsed, näppige; Anna kaikaga künde piäle, kui viel kjõsub Anna kaikaga küünte peale, kui veel puutub
3. kisklema, kaklemaJuõnud mehed läksid kjõsma Purjus mehed läksid [omavahel] kähmlema; Teste siäs kjõskus egä riieldes õigõks ei sua Teiste hulgas kakeldes ja riieldes hakkama ei saa
4. ülemäära pingul olemaJaki uõdõr kjõsub, piäb alt lahti lasma Jaki vooder kisub, peab alt lahti laskma (järele andma)

kõrvitsa|piä <kõrvitsa|piä, kõrvitsa|piäd> kõrvits (Cucurbita pepo) ▪ Kõrvitsapiäd kasusid tänäve jõlmatu suurõks Kõrvitsad kasvasid tänavu ilmatu suureks

küegi|vili <küegi|vilja, küegi|.vilja> uus köögiviliTänäve kasusid küegiviljad üsä iästi Tänavu kasvasid köögiviljad päris hästi

latõr <.latri, latõrt> laternÄä ming jõlma latrita pimedä Ära ilma laternata pimedasse mine; Pühi latri luasid tahmast puhtas Pühi laterna klaasid tahmast puhtaks

lõhastus <lõhastusõ, lõhastust> lõhe, pragu; aukLai lõhastus tuli ede, tüküga sai kudagi üle Lai [jää]lõhe tuli ette, jäätükiga sai sest kuidagi üle; Käristäsid ankruga mio võrgussõ jõlmatu lõhastusõ Käristasid ankruga minu võrgu sisse ilmatu augu; Siokõst lõhastust jõva jõlmaski silm silmä kindi aada Sellist auku võrgus ei jõua ilmaski silmhaaval kinni õmmelda. Vrd lõhutus

.nieger <.niegri, .niegert> neegerTänävasta külästäs meiti päris nieger Tänavu külastas meid ehtne neeger

.paᵉsma <.passi, passi> passima; vahtimaSasja sia passid? Misasja sa vahid?; Kõik tulid nüüd nurkõ tagant paᵉsmõst vällä ning kjõssid naerda Kõik tulid nüüd nurkade tagant passimast välja ja kihistasid naerda

repp <repi, .reppi> treppRepi iäres kasusid võililled Trepi ääres kasvasid võililled. Vt trepp

viha <viha ~ vihada, viha ~ vihadad; keskv vihadam>
1. nimis viha, äge pahameel; sallimatusKäriseb viha tävegä nagu kadakas Särtsub vihasena nagu [põlev] kadakas || vihal olõma vihane olemaOli nda vihal, et sülje puru käüs suust vällä, kui seletäs Oli nii vihane, et sülge lendas suust välja, kui seletas || vihalõ .suama vihastamaMede nuõrõd said vihalõ ning läksid ise leibä Meie noored vihastasid ja läksid ise leiba || vihalõ tegemä vihale ajamaTõrgõs laps tieb vihalõ Tõrges laps ajab vihale (teeb viha)
2. omds viha, kibeÕlut ond siis iä, kui parajutõ viha maiku tunda ond Õlu on siis hea, kui parajalt viha maitset tunda on; Miestele piäb vihadamad viina andma Meestele peab kibedamat viina andma
3. nimis viha, mädanikÜhtegi ammustust ei toheks süelütä, küüneviha lähäb sisse Ühtegi hammustust ei tohiks kratsida, küüneviha läheb sisse; Vjõltsõ viha läks uavassõ Villase viha läks haavasse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur