[KES] Kihnu sõnaraamat

kabima <kabida, kabi> haarama, kahmama; krabama ▪ Kabisimõ oma kurnikaikad ning panimõ ruttu lõiku Krabasime oma kurnikaikad ja tegime ruttu minekut; Miini kreisser tuli meite juurõ, kabis mõnda matõrjali muedugi kua piltl Miinilaev tuli meie juurde, kahmas mingit materjali muidugi ka (peale)

karima <.karju, karju> karjuma, kõvasti kisama (ka loomade ja lindude häälitsemisest); nutma ▪ Varõsõd karivad puudõ latvõs Varesed karjuvad puulatvades; Lapsõd rahutumad, ei maga üese, muutku karivad Lapsed on rahutud, öösel ei maga, muudkui nutavad; Ei tohe laska lastõl sedäsi karju Ei tohi lasta lastel niiviisi kisada; Siis akkasi abi karima Siis hakkasin appi karjuma. Vt .karjuma

kobima <kobida, kobi> (ära) minema ▪ Meie akkame siit ää kobima Me hakkame siit ära minema (hakkame liikuma)

kogima <kogida, kogi> koksima; euf surnuks lööma ▪ Mia kogi su ää Ma koksan su maha (tapan ära)

kolima <kolida, koli> kolima ▪ Sui kolimõ tuast kambri Suvel kolime rehetoast kambrisse; Majal puarid piäl, sügüses suab sisse kolida Majal sarikad peal, sügiseks saab sisse kolida

.kuima <.kuiva, kueva>
1. kuivama ▪ Riided tahass paela piäl kudagi ää kuiva Riided ei tahtnud nööri peal kuidagi ära kuivada; Lasõmõ eenä viel terä aega kuiva Laseme heinal veel natuke aega kuivada; Kuin nõu tahab kaua liota, ennemä kui ää turdub Kuivanud nõu tahab kaua leotamist, enne kui ära turdub || piltl (janust) ▪ Anna jõua, kiel kuin nagu pulk suus püstü Anna juua, keel on kuivanud, suus püsti nagu pulk
2. suitsu(ta)ma ▪ Aamõ liha puusõ ning panõmõ sauna kuima Ajame liha vardasse ja paneme sauna suitsuma; Ää pang rääme poetosi nda tihedäst, kuivõs akkavad teeneteese külge kindi Ära pane räimekimpe nii tihedasti, hakkavad suitsudes veel üksteise külge kinni