[KES] Kihnu sõnaraamat

SõnastikustEessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

kaak <kaagi, .kaaki> kaak, võllaroog; kaabakasSioksi kaaka põlõ enne siikantis nähtüd Selliseid võllaroogi pole siinkandis varem nähtud

kalk <kalgu, .kalku> tülin; (kohustus)koorem, taakMia omalõ sedä kalku kaela ei võta Mina seda kohustuskoormat enda peale ei võta; Mio kalguks sia olõd Sa oled mulle koormaks (tülinaks)

kapusk <kapuski, kapuskid> sügisene räimKapuskid sügüse ilja, sioksõd nagu pissiksed siiad, sioksõd räämed Kapuskid on [noodas] sügisel hilja, sellised nagu pisikesed siiad, sellised [suured] räimed

kark <kargu, .karku>
1. põikpulk, tööriista osaLüe kark Vikatilöe kark; Labõdi kark Labidavarre kark
2. kark, tugikeppÄä töllerdäg oma karkõga teste siäs, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda oma karkudega teiste seas, kukud veel mõnele kaela ka; Sia’ka suad jõlma karkõta juba kjõpma ve? Kas sa ikka saad ilma karkudeta juba liikuma?

karusk <karuski, karuskid> kargus, tantsulaadne liikumineMardid taᵉntsvad karuskid, egäüks kargab, nao mõestab Mardid tantsivad kargust, igaüks kargab nagu oskab

kask <kasõ, .kaskõ> kask (Betula) ▪ Vahtral mahl paelu magusam kui kasõl Vahtral on mahl palju magusam kui kasel; Kasõl iä kuõᵉr, põlõb iästi Kasel hea koor, põleb hästi; Lae ehitässe kaᵉskõga ää Laev ehitakse kaskedega (nt pulmade ajal)

katk <katku, .katku> katkuhaigusPiäle katku oln Lüllemäel viel üks kukk laulmas Peale katku olnud Lüllemäel veel üksainus kukk laulmas; Sie oln katk, ikka loeti praegu katkuks sedä See olnud katk, nüüd loeti seda ikka katkuks; Kõikõl Kihnu naestõl ond kördi alumisõ iäre külges punanõ pael, et sie kaetsõks katku vasta Kõigil Kihnu naistel on kördi alumises ääres punane pael, et see kaitseks katku vastu

kiisk <kiisa, .kiiska> kiisk (Acerina cernua) ▪ Sii kiisku põlõgi, tuhandõst kui ühe näed Siin kiiskasid polegi, hea, kui tuhande [kala] hulgas üht näed; Kiisk ette koᵉndinõ kala Kiisk on väga luine kala. Vrd kiisa|kala

kikk <kiki, .kikki> lastek hammas, kiksMede lapsõl juba kikid suus Meie lapsel juba kiksid suus

kiᵉlk <kilgi, .kilki> toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Seh, kilk, võta luuammas, anna raudammas asõmõlõ! (knk) Säh, kilk, võta luuhammas, anna raudhammas asemele! (kui lapsel piimahammas ära tuli)

kink <kingi, .kinki> õllejagaja pulmas (ka kadripulmas)Taris kingile üeldä, et teist õlut kua tuõb, esimene lõpõb varssi otsa Õllejagajale on vaja ütelda, et ta teist [sorti] õlut ka tooks, esimene saab varsti otsa; Pulma kink ikka üks vanõm mies, kissi'mte ise liiga paelu juõ Pulma õllejagaja on ikka üks vanem mees, kes ise liiga palju ei joo

kirik <kiriku, kirikud>
1. kirikuhooneKiriku taga põllal kasvab tänäve iä rugi Kiriku taga põllul kasvab tänavu hea rukis; Mies lähäb kiriku, vällä ei sua (mõistatus) Mees läheb kirikusse, välja enam ei saa (= kala läheb võrku)
2. jumalateenistusPühäbä pidi kirik olõma Pühapäeval pidi jumalateenistus olema; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa

kjask <kjasu, .kjasku> käsk; eeskiri, määrusMamma käest saemõ kjasu käde kellä kümnest kodo olla Mamma käest saime käsu kätte kell kümme kodus olla; Vahest ikka anti kjasud vällä, et tuõrõsi pähkli ei tohe korjata Vahest ikka anti eeskirju välja, et tooreid pähkleid ei tohi korjata; Kroono kjasku piäb kuulama Kroonu käsku peab kuulama

kokk <koka .kokka> kokkNälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg olevat kõige parem kokk; Nendel kokka olõsski Nendel kokka polnudki; Laevas vahel naisi kua kokaks Laevas on mõnikord ka naisi kokaks (naiskokk)

koᵉlk <kolgi, .kolki> adra või äkke veopuuKas kolgid ond tiisli külge siotud, et obosõd võib ede panna? Kas kolgid on tiisli külge seotud, et võib hobused ette rakendada?

kompek <kompeki, kom.pekki> kompvek, komm. Vt poᵉnks

koᵉnk <kongi, .konki> ebasõbralik, pahurVa konk inimene, sandi moega, ei taha teistega leppüdä Va pahur inimene, sandi moega, ei taha teistega leppida (kokku sobida)

koᵉrk1 <korgi, .korki>
1. kork (materjal)Korgist käbäd kõegõ paramad Korgist käbad on kõige paremad
2. sulgemisvahendViina pudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära
3. kalapüünise ujukNüüd ju korgid ja kivesed, enne olid kuõgud Nüüd on ju [püünisel] korgid ja kivid, enne olid koogud

koᵉrk2 <korgi, .korki> (saapa)kontsKus sa tulõd, suapa korgid kõik liiva tävegä Kust sa tuled, saapa kontsad kõik liiva täis. Vrd konts2

koᵉsk <kosõ, .koskõ> koorik, kärnSuur koᵉsk piäs Suur koorik peas (kärnakord)

kukk <kukõ, .kukkõ> kukkKukõd kjõsvad karupidi Kuked kaklevad karvupidi koos || kukõstõga kukepildigaKukõstõga rätik Kukepildiga rätik

.kukrik <.kukriku, .kuk.rikku> kukrik, mardikas (Gyrinus) ▪ Kakatid, merest tulad pissiksed kukrikud Kakandid [tulevad], merest tulevad pisikesed mardikad; Tuapiäl eenä pebretess kolõ paelu kukrikka Pööningul heinapepredes on väga palju mardikaid

kuᵉrk <kurgi, .kurki> kurk (Cucumis sativus) ▪ Paelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju sul umbes kurke liitrise purgi sisse mahub?; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha

kurk <kurgu, .kurku>
1. kurk; suuTõmbas naerdõs leväpuru kurku Tõmbas naerdes leivapuru kurku; Ää aag oma kurku päräni Ära aja oma suud pärani
2. (kitsas) väin, merekitsusLähme kurgult vällä, kui me sjõnna Rotsi mere lähme Läheme Kura kurgust välja, kui me sinna Rootsi merre läheme (Liivi lahest Läänemerre väljasõitmisest)

kuusk <kuusõ, .kuuskõ> kuusk (Picea abies) ▪ Kuusk ond iä puu sjõrgõ adra vaᵉrsa tehä Kuusk on hea puu sirgete adrakurgede tegemiseks; Suur kuusk oli Uiõda õuõs Suur kuusk kasvas Uuetoa õues

kuõᵉk <kuõgi, .kuõki> kook, pannkookKuõgid iästi pruuniks küpsn Koogid on hästi pruuniks küpsenud; Tieme tänä õhta kuõᵉka, suab ruttu valmis Teeme täna õhtul pannkooke, saab ruttu valmis || odra kuõᵉk van odrakook (muistne pulmakook, mille alumine osa on rukkitainast, pealmine osa piimaga tehtud odratainast, millele segati sisse kartuleid). Vrd paᵉnn|kuõᵉk

kuõk <kuõgu, .kuõku>
1. konks; kõverikKolõ kõvõratõ kuõkõga õngõd Väga kõverate konksudega õnged; Nüüd ju korgid ja kivesed, enne olid kuõgud Nüüd on ju [püünisel] korgid ja kivid, enne olid koogud
2. konksuga puu (töövahendina)Kao kuõk murdus ää, oli teene juba üsä läbi mädänen Kaevukook murdus pooleks, oli teine juba päris läbi mädanenud; Mõrra kuõk Mõrrakook, konks mõrrasaba tõstmiseks veepinnale; Sõnniku kuõk Sõnnikukook (sõnniku koormast mahaajamiseks) || .kuõkus kookus; kõveritiVikati ond kuõkus Vikat on [löe otsas] kõveriti

kõik ases <kõegõ, .kõikõ, mitm om .kõikõ, mitm os .kõiki; sisseü .kõikõssõ, alaleü .kõikõlõ, kaasaü .kõikõga (hrl mitm) >
1. igaüksMjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? – Panõmõ kõikõssõ Mitmesse märssi me räimi paneme? – Paneme kõikidesse; Kõikõl lähäb ühekorra eng vällä Kõigil läheb ükskord hing välja (igaüks on surelik); Mia leppü kõikõga ää Ma lepin kõikidega ära
2. kõik (võimalik)Teste Mihkel vääb perele kõik käde Teise pere Mihkel veab perele kõik [koju] kätte; Kui raha ond, siis suab kõiki osta Kui raha on, siis saab kõike osta; Keväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kogu söögikraam vähemaks jääma
3. igasugune, igat liikiLjõnnas kõiki kaupa suaja Linnas on kõike kaupa saada

kõksik <kõksiku, kõksikud> kõhn; kleenuke, nääpsukeMede lapsõd muedu kõksikud, testel nagu punud Meie lapsed on ikka kõhnakesed, teistel nagu trullad; Nuõrna näljütet, nagu kõksikuks jäeb Noorena näljutatud, jääb nagu kleenukeseks

kõlk <kõlgu, .kõlku> kelkKalamehed vädäväd talvõ kõlkõga muᵉtta ning kalu Kalamehed veavad talvel kelkudega võrke ja kalu; Kalamies tõmbab talvõd läbi mere piäl kõlk loha taga Kalamees rassib talved läbi merel, kelk lohinal taga || palgi|kõlk palgikelkPalgikõlgu jalasõd piäväd ette ljõbõdad olõma, siis iä kerge vädädä Palgikelgu jalased peavad hästi libedad olema, siis on hea kerge vedada || äe|kõlk äkkekelkÄgi pannassõ äe kõlgu piäle ning siis minnässe Äke pannakse äkkekelgu peale ja siis minnakse (nii veetakse)

kässik <kässiku, kässikud> kibu, kapp (millel üks küljelaud pikendatud käepidemeks)Ää valag enäm vett kässikussõ, aab juba üle iäre Ära vala enam vett kibusse, ajab juba üle ääre; Õlõta sie purunõ vesi kässikust maha Viska see purusid täis vesi kapast välja. Vrd kjõbu

kökk <köki, .kökki> (väike) hunnik, köksKõik eenäd ei mahu rõuku, piäme ühe köki viel tegemä Kõik heinad ei mahu rõuku ära, peame ühe köksi veel tegema

küek <küegi, .küeki> õue-, suveköökSui kiedäme õuõ küekis Suvel teeme süüa õueköögis; Ristad vii küegi'jurõ Sööginõud vii suveköögi juurde

küllik <külliku, küllikud>, küllikäs <küllikä, küllikäd>
1. tüll, väike pruun-valge lind (Charadrius) ▪ Küllik karjub: küllik, küllik Tüll karjub: küllik, küllik; Küllikäs laolab: munapuru, munapuru Tüll laulab: munapuru, munapuru. Vrd muna|rüdi; rüdi; tjõll
2. punajalg-tilder (Tringa totanus) . Vt liiva|.tilder

kümnik <kümniku, .kümnikku> käskjalg, vallaametnikMio ristemä Anni oli valla kümnikuks Mu ristiema Anni oli valla käskjalg

küng <küngä, .küngä>, künk <küngä, .künkä>
1. meremadalikliede küng liivane madalik
2. kühm, küürTõmmati künk selgä Tõmmati küür selga (kummardudes) ||Siokõ vana lae oli, et künk oli selgäs piltl Nii vana laev oli, et küür oli seljas


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur