[KES] Kihnu sõnaraamat

kaak <kaagi, .kaaki> kaak, võllaroog; kaabakas ▪ Sioksi kaaka põlõ enne siikantis nähtüd Selliseid võllaroogi pole siinkandis varem nähtud

kalk <kalgu, .kalku> tülin; (kohustus)koorem, taak ▪ Mia omalõ sedä kalku kaela ei võta Mina seda kohustuskoormat enda peale ei võta; Mio kalguks sia olõd Sa oled mulle koormaks (tülinaks)

kapusk <kapuski, kapuskid> sügisene räim ▪ Kapuskid sügüse ilja, sioksõd nagu pissiksed siiad, sioksõd räämed Kapuskid on [noodas] sügisel hilja, sellised nagu pisikesed siiad, sellised [suured] räimed

kark <kargu, .karku>
1. põikpulk, tööriista osa ▪ Lüe kark Vikatilöe kark; Labõdi kark Labidavarre kark
2. kark, tugikepp ▪ Ää töllerdäg oma karkõga teste siäs, saad mõnõlõ kaela kua Ära töllerda oma karkudega teiste seas, kukud veel mõnele kaela ka; Sia’ka suad jõlma karkõta juba kjõpma ve? Kas sa ikka saad ilma karkudeta juba liikuma?

karusk <karuski, karuskid> kargus, tantsulaadne liikumine ▪ Mardid taᵉntsvad karuskid, egäüks kargab, nao mõestab Mardid tantsivad kargust, igaüks kargab nagu oskab

kask <kasõ, .kaskõ> kask (Betula) ▪ Vahtral mahl paelu magusam kui kasõl Vahtral on mahl palju magusam kui kasel; Kasõl iä kuõᵉr, põlõb iästi Kasel hea koor, põleb hästi; Lae ehitässe kaᵉskõga ää Laev ehitakse kaskedega (nt pulmade ajal)

katk <katku, .katku> katkuhaigus ▪ Piäle katku oln Lüllemäel viel üks kukk laulmas Peale katku olnud Lüllemäel veel üksainus kukk laulmas; Sie oln katk, ikka loeti praegu katkuks sedä See olnud katk, nüüd loeti seda ikka katkuks; Kõikõl Kihnu naestõl ond kördi alumisõ iäre külges punanõ pael, et sie kaetsõks katku vasta Kõigil Kihnu naistel on kördi alumises ääres punane pael, et see kaitseks katku vastu

kiisk <kiisa, .kiiska> kiisk (Acerina cernua) ▪ Sii kiisku põlõgi, tuhandõst kui ühe näed Siin kiiskasid polegi, hea, kui tuhande [kala] hulgas üht näed; Kiisk ette koᵉndinõ kala Kiisk on väga luine kala. Vrd kiisa|kala

kikk <kiki, .kikki> lastek hammas, kiks ▪ Mede lapsõl juba kikid suus Meie lapsel juba kiksid suus

kiᵉlk <kilgi, .kilki> toakilk (Gryllus domesticus) ▪ Seh, kilk, võta luuammas, anna raudammas asõmõlõ! (knk) Säh, kilk, võta luuhammas, anna raudhammas asemele! (kui lapsel piimahammas ära tuli)

kink <kingi, .kinki> õllejagaja pulmas (ka kadripulmas) ▪ Taris kingile üeldä, et teist õlut kua tuõb, esimene lõpõb varssi otsa Õllejagajale on vaja ütelda, et ta teist [sorti] õlut ka tooks, esimene saab varsti otsa; Pulma kink ikka üks vanõm mies, kissi'mte ise liiga paelu juõ Pulma õllejagaja on ikka üks vanem mees, kes ise liiga palju ei joo

kirik <kiriku, kirikud>
1. kirikuhoone ▪ Kiriku taga põllal kasvab tänäve iä rugi Kiriku taga põllul kasvab tänavu hea rukis; Mies lähäb kiriku, vällä ei sua (mõistatus) Mees läheb kirikusse, välja enam ei saa (= kala läheb võrku)
2. jumalateenistus ▪ Pühäbä pidi kirik olõma Pühapäeval pidi jumalateenistus olema; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa

kjask <kjasu, .kjasku> käsk; eeskiri, määrus ▪ Mamma käest saemõ kjasu käde kellä kümnest kodo olla Mamma käest saime käsu kätte kell kümme kodus olla; Vahest ikka anti kjasud vällä, et tuõrõsi pähkli ei tohe korjata Vahest ikka anti eeskirju välja, et tooreid pähkleid ei tohi korjata; Kroono kjasku piäb kuulama Kroonu käsku peab kuulama

kokk <koka .kokka> kokk ▪ Nälg ollõ kõegõ param kokk (vns) Nälg olevat kõige parem kokk; Nendel kokka olõsski Nendel kokka polnudki; Laevas vahel naisi kua kokaks Laevas on mõnikord ka naisi kokaks (naiskokk)

koᵉlk <kolgi, .kolki> adra või äkke veopuu ▪ Kas kolgid ond tiisli külge siotud, et obosõd võib ede panna? Kas kolgid on tiisli külge seotud, et võib hobused ette rakendada?

kompek <kompeki, kom.pekki> kompvek, komm. Vt poᵉnks

koᵉnk <kongi, .konki> ebasõbralik, pahur ▪ Va konk inimene, sandi moega, ei taha teistega leppüdä Va pahur inimene, sandi moega, ei taha teistega leppida (kokku sobida)

koᵉrk1 <korgi, .korki>
1. kork (materjal) ▪ Korgist käbäd kõegõ paramad Korgist käbad on kõige paremad
2. sulgemisvahend ▪ Viina pudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära
3. kalapüünise ujuk ▪ Nüüd ju korgid ja kivesed, enne olid kuõgud Nüüd on ju [püünisel] korgid ja kivid, enne olid koogud

koᵉrk2 <korgi, .korki> (saapa)konts ▪ Kus sa tulõd, suapa korgid kõik liiva tävegä Kust sa tuled, saapa kontsad kõik liiva täis. Vrd konts2

koᵉsk <kosõ, .koskõ> koorik, kärn ▪ Suur koᵉsk piäs Suur koorik peas (kärnakord)

kukk <kukõ, .kukkõ> kukk ▪ Kukõd kjõsvad karupidi Kuked kaklevad karvupidi koos || kukõstõga kukepildiga ▪ Kukõstõga rätik Kukepildiga rätik

.kukrik <.kukriku, .kuk.rikku> kukrik, mardikas (Gyrinus) ▪ Kakatid, merest tulad pissiksed kukrikud Kakandid [tulevad], merest tulevad pisikesed mardikad; Tuapiäl eenä pebretess kolõ paelu kukrikka Pööningul heinapepredes on väga palju mardikaid

kuᵉrk <kurgi, .kurki> kurk (Cucumis sativus) ▪ Paelu siol umbõs kuᵉrka liitritse purgissõ mahub? Kui palju sul umbes kurke liitrise purgi sisse mahub?; Tämä suab kuᵉrkõst igänes raha Ta saab kurkide eest ränka raha

kurk <kurgu, .kurku>
1. kurk; suu ▪ Tõmbas naerdõs leväpuru kurku Tõmbas naerdes leivapuru kurku; Ää aag oma kurku päräni Ära aja oma suud pärani
2. (kitsas) väin, merekitsus ▪ Lähme kurgult vällä, kui me sjõnna Rotsi mere lähme Läheme Kura kurgust välja, kui me sinna Rootsi merre läheme (Liivi lahest Läänemerre väljasõitmisest)

kuusk <kuusõ, .kuuskõ> kuusk (Picea abies) ▪ Kuusk ond iä puu sjõrgõ adra vaᵉrsa tehä Kuusk on hea puu sirgete adrakurgede tegemiseks; Suur kuusk oli Uiõda õuõs Suur kuusk kasvas Uuetoa õues

kuõᵉk <kuõgi, .kuõki> kook, pannkook ▪ Kuõgid iästi pruuniks küpsn Koogid on hästi pruuniks küpsenud; Tieme tänä õhta kuõᵉka, suab ruttu valmis Teeme täna õhtul pannkooke, saab ruttu valmis || odra kuõᵉk van odrakook (muistne pulmakook, mille alumine osa on rukkitainast, pealmine osa piimaga tehtud odratainast, millele segati sisse kartuleid). Vrd paᵉnn|kuõᵉk

kuõk <kuõgu, .kuõku>
1. konks; kõverik ▪ Kolõ kõvõratõ kuõkõga õngõd Väga kõverate konksudega õnged; Nüüd ju korgid ja kivesed, enne olid kuõgud Nüüd on ju [püünisel] korgid ja kivid, enne olid koogud
2. konksuga puu (töövahendina) ▪ Kao kuõk murdus ää, oli teene juba üsä läbi mädänen Kaevukook murdus pooleks, oli teine juba päris läbi mädanenud; Mõrra kuõk Mõrrakook, konks mõrrasaba tõstmiseks veepinnale; Sõnniku kuõk Sõnnikukook (sõnniku koormast mahaajamiseks) || .kuõkus kookus; kõveriti ▪ Vikati ond kuõkus Vikat on [löe otsas] kõveriti

kõik ases <kõegõ, .kõikõ, mitm om .kõikõ, mitm os .kõiki; sisseü .kõikõssõ, alaleü .kõikõlõ, kaasaü .kõikõga (hrl mitm) >
1. igaüks ▪ Mjõtmõ mõrsissõ räimi panõmõ? – Panõmõ kõikõssõ Mitmesse märssi me räimi paneme? – Paneme kõikidesse; Kõikõl lähäb ühekorra eng vällä Kõigil läheb ükskord hing välja (igaüks on surelik); Mia leppü kõikõga ää Ma lepin kõikidega ära
2. kõik (võimalik) ▪ Teste Mihkel vääb perele kõik käde Teise pere Mihkel veab perele kõik [koju] kätte; Kui raha ond, siis suab kõiki osta Kui raha on, siis saab kõike osta; Keväde akkab kõik süemine vähäks jäämä Kevadel hakkab kogu söögikraam vähemaks jääma
3. igasugune, igat liiki ▪ Ljõnnas kõiki kaupa suaja Linnas on kõike kaupa saada

kõksik <kõksiku, kõksikud> kõhn; kleenuke, nääpsuke ▪ Mede lapsõd muedu kõksikud, testel nagu punud Meie lapsed on ikka kõhnakesed, teistel nagu trullad; Nuõrna näljütet, nagu kõksikuks jäeb Noorena näljutatud, jääb nagu kleenukeseks

kõlk <kõlgu, .kõlku> kelk ▪ Kalamehed vädäväd talvõ kõlkõga muᵉtta ning kalu Kalamehed veavad talvel kelkudega võrke ja kalu; Kalamies tõmbab talvõd läbi mere piäl kõlk loha taga Kalamees rassib talved läbi merel, kelk lohinal taga || palgi|kõlk palgikelk ▪ Palgikõlgu jalasõd piäväd ette ljõbõdad olõma, siis iä kerge vädädä Palgikelgu jalased peavad hästi libedad olema, siis on hea kerge vedada || äe|kõlk äkkekelk ▪ Ägi pannassõ äe kõlgu piäle ning siis minnässe Äke pannakse äkkekelgu peale ja siis minnakse (nii veetakse)

kässik <kässiku, kässikud> kibu, kapp (millel üks küljelaud pikendatud käepidemeks) ▪ Ää valag enäm vett kässikussõ, aab juba üle iäre Ära vala enam vett kibusse, ajab juba üle ääre; Õlõta sie purunõ vesi kässikust maha Viska see purusid täis vesi kapast välja. Vrd kjõbu

kökk <köki, .kökki> (väike) hunnik, köks ▪ Kõik eenäd ei mahu rõuku, piäme ühe köki viel tegemä Kõik heinad ei mahu rõuku ära, peame ühe köksi veel tegema

küek <küegi, .küeki> õue-, suveköök ▪ Sui kiedäme õuõ küekis Suvel teeme süüa õueköögis; Ristad vii küegi'jurõ Sööginõud vii suveköögi juurde

küllik <külliku, küllikud>, küllikäs <küllikä, küllikäd>
1. tüll, väike pruun-valge lind (Charadrius) ▪ Küllik karjub: küllik, küllik Tüll karjub: küllik, küllik; Küllikäs laolab: munapuru, munapuru Tüll laulab: munapuru, munapuru. Vrd muna|rüdi; rüdi; tjõll
2. punajalg-tilder (Tringa totanus) . Vt liiva|.tilder

kümnik <kümniku, .kümnikku> käskjalg, vallaametnik ▪ Mio ristemä Anni oli valla kümnikuks Mu ristiema Anni oli valla käskjalg

küng <küngä, .küngä>, künk <küngä, .künkä>
1. meremadalik ▪ liede küng liivane madalik
2. kühm, küür ▪ Tõmmati künk selgä Tõmmati küür selga (kummardudes) || ▪ Siokõ vana lae oli, et künk oli selgäs piltl Nii vana laev oli, et küür oli seljas