[KES] Kihnu sõnaraamat

.alla|.puõlõ allapoole ▪ Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles

.jurtsamisi ebaühtlaselt, hooti ▪ Õlut juõsõb ankrust jurtsamisi Õlu jookseb ankrust ebaühtlaselt (purtsatades)

.juõsma <juõsta, juõsõ>
1. jooksma; lippama ▪ Ai kui ruttu juõsõb Oi kui ruttu jookseb; Pani juõstõs vädämä, ju aru sai, et pahandust tegi Pani joostes minema, ju sai aru, et ta tegi pahandust; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Mine korra lipates põllule ja too mõni porgand supi sisse || mardi- või kadrisandiks käima ▪ Mjõllas mardid juõsma akkavad? Millal mardid jooksma hakkavad?; Teese külä kadrid käösid juõsmõs ää ve? Kas teise küla kadrid käisid juba jooksmas ära või?
2. liikuma; libisema ▪ Lae juõsis madala kindi Laev jooksis madalikule kinni; Veske akkas juõsma Veski hakkas jooksma (tööle); Oki luᵉht juõsõb sedäsi ümber, et näegid Vokilüht jookseb niimoodi ringi, et ei näegi (pole nähagi) || üles .juõsma ▪ Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase veidi allapoole, püss jookseb liiga üles
3. voolama; valguma ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kalda üle); Mõnõ päävä päräst ond tuaᵉr valmis, muudkui lasõ juõsta Paari päeva pärast on taar valmis, muudkui lase [august] joosta; Kotis auk, jahu juõsõb terven maha Koti sees on auk, jahu jookseb kõik maha; Tümps kieris kere lahti, juõsõb nagu purts piltl Hülgeliha võttis kõhu lahti, jookseb nagu purts; Pullid olid jõlusast kerkün ning küpsn, võtsid suu vett juõsma piltl Leivapätsid olid ilusasti kerkinud ja küpsenud, võtsid suu vett jooksma || läbi .juõsma ▪ Vana tuli ikka sioksõ aaga, et iä juõsis allõs läbi, oli nõrk Vana[mees] tuli ikka sellise ilmaga, et jää jooksis alles läbi, oli nõrk (jää ei kandnud peal)
4. paaritama ▪ Lehm ond juõstud Lehm on paaritatud

.kiitma <.kiita, kiida> kiitma; tunnustama ▪ Kiitug ennäst mitte, las teesed kiitvad sjõnd Ära ennast ise kiida, las teised kiidavad; Mia kiida sjõnd täüs kõrtsis ning tühjes kirikus piltl Ma kiidan sind täis kõrtsis ja tühjas kirikus (et keegi ei kuuleks); Kiida tohmi, toᵉhm juõsõb lõhki (vns) Kiida hullu, hull jookseb end lõhki; Mis'sä tühjä kiidad Mis sa tühjast kiidad (asi pole seda väärt) || .järge .kiitma takka kiitma, kõigega nõus olema ▪ Kõik kiidab järge, mis teesed ies riäkväd Kiidab kõiges järele, mis teised ees räägivad

.luhvama <luhvata, .luhva> luhvama, purjekat tuulde pöörama ▪ Luhva, ehk juõsõb ravadõst kaodu Luhva, ehk jookseb [siis purjekas] kivikaridest mööda

maha
1. maapinnale; maa sisse ▪ Meri juõsõb maha Meri jookseb maale (meretuulega ujutavad lained kallast); Tieme tänä vilja maha Teeme täna vilja maha || maha .jätmä loobuma, hülgama ▪ Pidi ikka tüdriku ää võtma, äkest jättis maha Pidi ikka tüdruku ära võtma, [aga] äkki jättis maha || maha .suama valmis saama ▪ Niitäjäsi vähä, õhtas eenämuad maha ei sua Niitjaid on vähe, õhtuks heinamaaga valmis ei saa (ei saa heinamaad niidetud)
2. järele, alles ▪ Kui vesi alt ää kuevab, siis jääb iä korgõ maha Kui vesi alt ära kuivab, siis jääb jääkohr järele
3. pealt ära ▪ Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Kui iirissüet njao piäl, rõhutassõ kõvasiga aigõd kohta, siis üsä nagu pühitässe maha näo piäl Kui sammaspool on näo peal, siis surutakse kõvasiga haigele kohale, siis just kui pühitakse see näo pealt ära

muõᵉd <muõe, .muõdi>
1. (riide- vm) mood ▪ Sie'ss nüüd mõni uus muõᵉd ve? See on siis mingi uus mood või?; Suikõrvitsa kasvatamine ond uiõma aa muõᵉd Suvikõrvitsa kasvatamine on uuema aja mood; Kui jõlusi sukki, suuri muõe kjõndu oli kõiki kuõtud Kui ilusaid sukki ja suuri moekindaid oli kõik kootud || .muõdis moes ▪ Jakid kua jälle muõdis Jakid on ka jälle moes
2. komme, tava ▪ Obosõl ramp muõᵉd, egä vao otsõs tahab sestä Hobusel on halb komme, iga vao otsas tahab seista; Sie oli poestõl siokõ toᵉhm muõᵉd See oli poistel selline rumal mood || selle .muõega sel moel, juhul ▪ Selle muõega jäed meitest varssi maha ning kaod ää Sel kombel jääd sa meist varsti maha ja eksid ära; Katus juõsõb läbi ning selle muõega maja varssi mädä Katus jookseb läbi ja sellisel juhul on maja varsti mäda

noho <noho, noho> nohu ▪ Ninä juõsõb vett, noho akkab tulõma Nina jookseb vett, hakkab nohu tulema; Sai kültä, nüüd noho käe Sai külmetada, nüüd on nohu käes. Vrd sulg

purts <pursu, .purtsu> piltl purts, vurts ▪ Kere juõsõb läbi nagu purts Kõht käib läbi nagu purts (kõht on lahti)

.põnni
1. põnni, punni, pungi ▪ Põrsas juõsõb, rohkõm põnni lähäb (mõistatus) Põrsas jookseb, üha rohkem põnni läheb (= vokipool)
2. (kasvult) kängu, kiduraks ▪ Et teitel põrsad põnni jäeks! Et teie põrsad kängu jääks! (mardisantide sajatus pererahvale, kui neid sisse ei lastud)

põrsas <.põrsa, põrsast> põrsas ▪ Egä riede müüässe Pärnü turu piäl põrsu Igal reedel müüakse Pärnu turul põrsaid; Vana emis magas põrsastõga aa iäres Vana emis magas põrsastega aia ääres; Me sii nagu põrsad koti siss Me oleme siin nagu põrsad kotis (ei tea ilmaelust midagi); Põrsas juõsõb, rohkõm põnni lähäb (mõistatus) Põrsas jookseb, üha rohkem punni läheb (= vokipool) || .põrsa|.päevi tegemä põrsaste eest töötama ▪ Me tegime põrsapäevi maesõmal Me tegime mandril põrsapäevi (tööpäevi, mille eest tasuti põrsastega)

põtõr <põdra, .põtra> põder ▪ Suur põtõr oli tie iäres, õnnõks mia sõitsi aeglasõlt Suur põder oli tee ääres, õnneks ma sõitsin aeglaselt; Juõsõb nagu põtõr küläkaodu Jookseb mööda küla nagu põder

püss <püssü, .püssü> püss ▪ Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase natuke allapoole, püss jookseb liiga üles; Ülgesi püüti, talvõ iä piält lasti püssügä Hülgeid püüti, talvel jää pealt [neid] püssiga lasti; Läks sioksõ valuga nagu püssü kuul Läks sellise hooga nagu püssikuul

raᵉkk <raki, .rakki> (puust või sarvest) vitsvõru, mille abil raa piki masti liigub; seadis raa kinnitamiseks masti külge ▪ Raᵉkk juõsõb iästi ljõbõdast masti kaodu Rakk jookseb hästi libedalt mööda masti; Nabapael oli raki külges, purjut oli iespuõl masti Nabapael oli raki küljes, puri oli eespool masti

.sinder1 <.sindri, .sindrid> sindel ▪ Piäb katsma mõnõ sindri suaja, katus juõsõb läbi Peab püüdma mõne sindli saada, katus jookseb läbi; Taris laska sindrisi suagi On vaja lasta sindleid saagida

.siokõ <.sioksõ, .siokõst> selline, sihuke ▪ Sioksõ jõlmaga ei põlõ mere piäle asja Sellise ilmaga ei ole merele asja; Sioksi suuri leibu tehti ennemä nagu tõlla rattu Vanasti tehti nii suuri leibu nagu tõllarattaid; Pütt juõsõb, sioksõssõ ei maksa räimi suõlata Pütt jookseb, sihukesse ei maksa räimi soolata; Sioksõlõ põlõ'mtõ muud kui trumpi taris Sihukesele pole muud vaja, kui tuupi anda || .siokõ'ss [kas] selline siis ▪ Siokõ'ss nüüd iä laps ve? Kas selline siis on hea laps?

.suõlama <suõlata, .suõla> soolama ▪ Siga ond tapõtud ning karv võetud, kui viel liha raiutud ning suõlatud kua suaks Siga on tapetud ja karv võetud, kui veel liha tükeldatud ja soolatud ka saaks; Pütt juõsõb, sioksõssõ ei maksa räimi suõlata Pütt jookseb, sellisesse ei tasu räimi soolata

tjõll <tjõllu, .tjõllu> tüll, pika nokaga veelind (Charadrius) ▪ Enä tjõll juõsõb randa kaodu Ennäe, tüll jookseb mööda randa. Vrd küllik; muna|rüdi; rüdi

tuasinõ <tuasisõ, tuasist, sisseü .tuaᵉdõ, seesü .tuaᵉdõs> eeskoda ▪ Koera koᵉng tuasisõ seenä iäres Koerakuut on eeskoja seina ääres; Tuasisõ katus juõsõb läbi Eeskoja katus jookseb läbi; Vii süldi uagõ tuaᵉdõ külmä käde Vii süldikauss eeskotta külma kätte

vikk1 <viki, .vikki> (puu)punn ▪ Viki vahelt juõsõb õlut maha Punni vahelt jookseb õlu maha; Õllõankru vikk tuli iest ää Õlleankru punn tuli eest ära

väli <väljä, .väljä>
1. väli ▪ Jõrmsad kartula väljäd maha aetud Suured väljad on kartuleid maha tehtud; Küüräkäs juõsõb üle väljä (mõistatus) Küürakas jookseb üle välja (= sirp)
2. majast väljaspool olev, õues asuv ▪ Siäl magasimõ aeda piäl või talli piäl, üks väljä uõnõ oli Seal magasime aida peal või talli peal, üks õuehoone oli

üles
1. üles, ülespoole, püsti ▪ Emä pannassõ kõegõ ennemä üles [Laeva] emapuu pannakse kõige enne üles; Purjusi tuli kua aita üles tõmmata Purjesid tuli ka aidata üles tõmmata; Tuulõ illing tulõb, aab pagi üles Tuuleiil tuleb, ajab pagi üles; Luõdõ võtab suurõd pilve rängäd üles Loodesse võtab suured pilverünkad üles; Lasõ terä allapuõlõ, püss juõsõb paelu üles Lase terakese allapoole, püss jookseb palju üles; Kiviaid maha varisõn, piäb uiõst üles laduma Kiviaed on maha varisenud, peab uuesti üles laduma; Kui mia korra viel siit üles sua, siis mia anna siolõ omalõ kurikast! Kui ma ükskord veel siit üles saan, siis ma annan sulle endale kurikaga!
2. üles, töökorda ▪ Eit siädis masina üles Ema seadis masina üles
3. üles, kätte (ühenduses otsimise ja leidmisega) ▪ Mia ju leüdsi nied eele õhta üles Ma ju leidsin need eile õhtul üles; Isä leüti ruttu üles Isa leiti ruttu üles
4. üles, magamast ärkvele ▪ Üks kõps käüs ning mia kuulsi üles Üks kõps käis ja ma ärkasin üles; Umiku tulõb kuõlilapsõd üles aada Hommikul tuleb koolilapsed üles ajada; Aa poeg üles ning minge lehmi viimä Aja poeg üles ja minge lehmi viima